sümfoonia poeemid, ungari rapsoodid, konsertetüüdid, klaveripalad, 2sümfooniat klaveripalade tsüklid, 90 laulu ja romanssi reekviem, oratooriumid, kantaadid Franz Schubert (1797-1828) austria helilooja kooliõpetajaperes, elas sõprade juures, loomingu tähtsaim osa laulud helikeel-väga väjendusrikkad, meeldejäävad meloodiad, tähtis osa klaverisaatel toob esile tunnete ja meeleolude varjundeid sagedane mazoori ja minoori vaheldumine üle 1,5 tuhande erinevas znris teose sõbralik,heatahtlik,siiras,südamlik ka tema muusika loomingus esikohal isikulised läbielamised,mõtted,unistused soololaulud muutis konsertteosteks kinnistas muusikasse programmilisuse sümf puudub klassikaline ehitus, selles vaid 2 osa, sonaadi vormis, lüürislis-dramaatiline teos tähtsad ka lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolusid
tsingid, krummhornid, tromboonid, zanriks 14 saj, kirikumuusikas hakati trompetid komponeerima eraldi zanrina missatsükli ordinaariumi osi. Missugume oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Missugune oli uus harmoonia, milliseid helilaade hakati kasutama? Muusika pidi meeldima eeskätt inimese kõrvale.Hakati kasutama paralleelseid tertse ja sekste.Hakati kasutama mazoori ja minoori. Millised olid 15.saj lemmikzanrid? Missa ordinaariumi osade tsükkel, leinamissa e. reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul. Millal oli madalmaade vokaalpolüfoonia hiilgeaeg? Kes kuulusid madalmaade koolkonda? 15-16. saj. Dufay, Ockeghem, Desprez, Lassus. Kes oli madalmaade koolkonna esindajatest kõige väljapaistvaim helilooja? Mida tähendab mõiste ,,koolkond"? Orlandus Lassus. Koolkond on ühtse mõtte-
Jumala vallatu. *Arhitektuuris kuppeltornid, arenes kaubandus, tekkisid vabrikud, kodakondus, side loodusega. *12-13.saj sai alguserüütliordud. Rüütliteks said aristokraadid, alguse sai Prntsusmaalt.Lauldi sõja-, joogi-, nalja ja armastuslaule. *tekkis madrigal, 13.saj ühehäälne, 16.saj 4-5häälne. Laul kajastas õrnu tundeid, loodust. Tekkisid vamulikud hümnid ja 16.saj protsestantlik koraal. *uus helikeel, homofoon, kus 1 hääl oli tähtis- tekkis mazoori ja minoori tekkega ning pingelises juhttooni 7.astmega. Uued vormid muusikas: 1. missa (vokaalinstrumentaalne suurvorm, jumalateenistustel kanti ette) 2. reekviem (vok.inst. suurteos, mille kaudu mälestati surnuid) 3. passion (vok.inst. suurteos, Kristuse kannatused) 4. ooper (muusikaline lavateos, kus ainult lauldakse) 5. ballett (muusikaline lavateos, kus ainult tantsitakse) Tähtsmad heliloojad: ORALDUS LASSUS ~2000 teost, rõõmsameelne muusika, julged kõlavärvid.
ehk melismidega (alleluia-laulud) Keskaegse muusika helilaadid kujunesid 8-laadisüsteemiks. Keskaegses süsteemis on vaid 4 põhilaadi, mis ehitatakse üles helidelt d, e, f, g. Igal laadil on 2 tugiheli: 1. Finalis alati lõpuheliks Põhi-ja kõrvallaadil ühine. 2. Tenor domineeriv heli. See on mõneti võrreldav dominandiga. Põhi-ja kõrvallaadil erinev. Keskaegsete helilaadide hulgas pole mazoori ja minoori. Nad ei tunne ka kõrgendusi ega madaldusi. Ainus muutuv heli on b, mis esineb ka madaldusega. Varaseimad noodikirja näited on meieni jõudnud 8.- 9.sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte üksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumad tähistavad peamiselt esituse rütmilisi peensusi. 10.saj prooviti täpsemalt märkida ka helikõrgusi. Selleks kirjutati neidsamu neumasid eri kõrgustele, kasutades helikõrguse määramiseks noodijooni
aastatel saksa barokkmuusika käsikirjadega, sh Bachi, Händeli ja Schützi loominguga, mis avaldas hiljem mõju ka tema enda teostele, sh reekviemile: Schützilt õppis ta helimaali tehnikat, Händelilt koorikäsitlust, Bachilt kontrapunktiõpetust ja fuugatehnikat (reekviemi 3. osas kõlab fuuga orelipunktil d). Teose I, II ja VII osa läbib üks ja seesama motiiv, mis on pärit luteri koraalist "Kes ainsal jumalal laseb valitseda" (II osas on meloodia rütmi muudetud ja see kõlab ka mazoori asemel minooris). I osa "Selig sind, die da Leid tragen" (Koor) Mattheuse 5:4 "Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse" II osa "Denn alles Fleisch, es ist wie Gras" (Koor) I Peetruse 1:24 "Sest kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu rohu õieke; rohi kuivab ära ja õieke variseb maha"; Jaakobuse 5:7 "Siis olge nüüd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab maa kallist vilja ja on
soololaulud.(solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil. Keskaegse muusika helilaadid kujunesid mitme sajandi jooksul 8-laadisüsteemiks, kus laadide nimed langevad küll ühte vanakreeka omadega, kuid nende vastavad heliread on täiesti erinevad.4 põhilaadi ja igal laadil on kaks tugiheli: finalis ja tenor. Pole loomulikku mazoori ja minoori, ei tunne ka helide kõrgendusi ja madaldusi. Vajadus noodikirja järele tekkis alles 8 sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte üksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Troop-traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Liturgiline draama -teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik.
Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. 4. SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Harmoonilise mazoori kasutamine annab heroilisele teemale häiriva noodi. See teema ilmub umbes 10 korda, alati ootamatult ja annab stiimuli muusikalise arengu aktiviseerimiseks. 2.- osa algus on romantiline: mõtlik metsasarvede monoloog früügia laadis. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Teema ise on konfliktne # 4 astmega minooris, mis viib dominanti ja saadetakse timpani tremologa. Sellele teemale on kirjutatud 32 variatsiooni. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole
aasta paikujust alleluia 'sid Vahemere madruste lihtsa lauluga, uskudes koguni ekslikult, et sõna alleluia pärineb madruste hüüdsõnast. Kindlasti oli rahvaliku laulu maneer Vahemere-äärsetes maades enne Suurt rahvasterändamist hoopis teistsugune kui pärast seda - meie võiksime seda ette kujutada ehk üsna ,,idamaisena". Seepärast on meil ka raske aduda. kuivõrd võis gregooriuse laul oma algaegadel olla seotud rahvalauluga. Keskaegsete helilaadide hulgas pole niisiis loomulikku mazoori ja minoori, need kujunesid rahvalikus muusikasja vararenessansi mitme-häälsuses ning võeti muusikateoorias omaks alles 16. sajandil. Kesk-aegsed laadid ei tunne ka helide kõrgendusi ega madaldusi. Gregooriuse laul on sajandeid kujunenud ja levinud suulise traditsioonina, vajamata noodikirja. Varakristlikul ajastul oli kristlastel võimalik üle võtta kreeklaste piisavalt täpne ja käepärane noodikiri, seda aga ei tehtud. Põhjuseks võis olla kristliku laulu täiesti
võimukas. Ta jätkas Schumanni elutööd, kelle eesmärgiks oli arendada saksa rahvuslikku muusikat. Oli oma aja üks väljapaistvamaid pianiste. Brahmsi isiklik unistus saada püsiv töö kodulinnas Viinis (elas seal vaheaegadega 1863-97) ja luua perekond jäi täitumata. Brahmsi looming ei ole eriti arvukas. Ta tuli muusikasse 20-aastaselt täiesti küpse Heliloojana. Tema loomingut iseloomustavad: * plagaalse kallakuga harmoonia, mazoori ja minoori vaheldumine, III astme rõhutamine, moduleerivad sekventsid. 4 * Teemad on on alati edasiarendatud, mitte lihtsal lõpetatud kujul. Kasutas meelsasti vanu vorme vana sonaat, ostinaatsed variatsioonid, süit, concerto grosso. * Ühendas sonaadivormi variatsioonidega. Tõi sümfooniasse kammermuusikale iseloomuliku tiheda faktuuri.
I 7, IV 7 ja V 7. Struktuuriline ehitus: s.3, v.3 ja v.3 · Arhailine blues koosneb 3 eelpool nimetatud akordist: I 7, IV 7 ja V 7. · Jazz blues'I nõ karkassiks on arhailine blues, kui bebop viljelevad muusikud soovisid muuta vastavat harmooniat enda jaoks raskemaks ning lisasid sinna IIm7 ja V7 juurde. Kuid akordide lisamisega tugevdati 3 põhi astet. · Vastav dominantide liikumine annab vastava mazoori ja minoori vahelise tunnetuse. Nagu oleks duur aga lõpus on pigem minoor...?! 9 Mõned kriitikud nimetavad Bluesi kõige suuremaks mõjutajaks kogu muusikas üldse. Mis ei pruugi olla sugugi vale ega ülepaisutatud arvamus. Jazz võib õelda, et on saanud alguse Bluesist. Kui poleks olnud Bluesi, poleks meil Jimi Hendrix'it, Nirvana'I, Louis Armstrong'I Miles Davis't, Pink Floyd'I, James Brown'I, Frank Zappa't jne. See Nimekiri ei hakka kunagi lõppema
annaabi.ee 
