Teda aitas tema õde Isis kes oli noor naine peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende vend Seth kõrvetav ja viljatu läänetuul ründas osirist tappis ta ja saatis niilusega allavett. Isise ja Osirise pistrikukujuline Horos. Horos võitis Sethi ja tast sai kuningas ja valitseja. Oli veel lehmakujuline jumalanna Hator. Kaitses naisi kehastas inimeste ja lomade viljakust ja edendas tantsu ja muusikat.Saakali kujuline surnute jumal Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja surnute palsameerimine. Thot oli nende kuujumal ja hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja. Olulised olid pühad loomad. Skarabeus kehastas tõusvat päikest, valge lauguga must härg apis oli Mephise jumal Ptah looma kujul. Jumalate maailm peegeldas egiptlaste elu. Muumiate valmistamine oli ettevalmistus hauataguseks eluks. Templid olid pühendatud jumalale. Püramiid oli vaarao hauakamber. Muumiad pandi sarkofaagi. Kultuur 1. Kiri tekkis 5000 a. Tagasi
Kolmas kinnismuistis on kivikirstkalmed, mis koosnevad suuremast 58-meetrise läbimõõduga kiviringist ja kivist laotud kirstust, mis oli enamasti põhja-lõuna suunal. Surnuid maeti nii kirstu kui kiviringi ja kivikirstu vahele. Need paiknevad täielikult maapinnal. Ajapikku hakkavad need sarnanema väikeste küngastega. Kuna kivikirstkalmeid on leitud suhteliselt vähe, arvatakse, et kivikirstkalmetesse maeti ikkagi tähtsamaid isikuid ja perekondasid, lihtrahvale olid teised matusetalitused. Neljandat tüüpi kinnismuistised on lohukivid. Nende otstarve on jäänud suhteliselt müsteeriliseks. Üks arvamus on, et neil võis olla osa viljakuskultustes, aga ka ohverdamistes, esivanemate austamises jne. Pronksiajal arenes rannikupiirkond palju kiiremini kui sisemaa: parem ühendus teiste maadega ja paremad põllumaad, sest seal oli õhem mullakiht, mida oli algelise adraga lihtsam künda. III. RAUAAEG (500 eKr 1200)
loodusnähtusi. Jumalikustati mõnda looma või lindu. Tavaline jumalate samastamine. Ei muretsetud religioonist arusaamise pärast. Peamine oli jumalaid karta ja austada. Tähtsaim päikesejumal Ra, keda peeti maailma loojaks ja esimeseks valitsejaks. Hiljem samastati teda Amoniga. Ra pojapoeg Osiris oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal, kes õpetas inimestele põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd, kirjatarkust jne. Surnute jumala Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja palsameerimine. Olulise kohal olid pühad loomad: Sõnnikukuulikest veeretav mardikas , skarabeus kehastas tõusvat päikest, jumalikustati vale lauguga musta härga Apist. Templid ja jumalateenistus. Kuna jumalad vajasid varjupaiku, kus inimesed nende eest hoolitseksid, rajati templeid. Jumalakujule ohverdati loomi, teda toideti, pesti, riietati. Rahva ette ilmus jumal vaid pidustustel. Teadus. Ei püütud sõnastada ega lahendada üldisi teaduslikke probleeme.
Jäärapealine inimolend. Horos kullipealine taevajumal. Algul peeti vaaraot tema maiseks kehastuseks. Hathor armastuse, ilu ja taevajumalanna. Algselt kujutati lehmana, hiljem lehmasarvedega naisena, kellel on päikeseketas sarvede vahel. Thot kuu ja tarkusejumal. Jumalate nõunik ja sekretär. Kirja, kunstide ja teaduse leiutaja ning surnute hingede kaaluja. Seth jõle elukas, kes kehastas hirmsaid jõudusid. Anubis koerapeaga surnutejumal. Surnute palsameerimine ja matusetalitused. Osiris surnutejumal. Isis viljakuse ja emaduse jumalanna, naine, kellel sarvede vahel kuu. Ptah kujutati inimesekujulisena. Memphise süsteemi peajumal. Jumalatele rajati templeid. Templis olevale jumalakujule ohverdati loomi, teda pesti ja riietati. Lihtrahvas nendest talitustest osa ei võtnud (v.a mõned korrad aastas, usupidustustel). Egiptlased uskusid, et nad elavad edasi ka pärast surma. Surma hetkel lahkus küll
Siit tulenes loo suur tähtsus vaarao võimu ja tema isiku jumalikkuse seletamisele. Muudest jumalatest tähtsamad olid veel kolm. Hathor lehmakujuline, lehmapea või sarvedega jumalanna kehastas loomade ja inimeste viljakust, kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ning muusikat. Anubis saakalikujulise või saakalipäise surnute jumala võimkonda 15 kuulusid matusetalitused ja surnute palsameerimine. Anubis abistas ka Isist ja Horost Osirise mumifitseerimisel. Thor oli egiptlaste kuujumal ning ühtlasi hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja. Paljud pidasid teda isegi kogu maailma loojaks. Templid ja jumalateenistus Jumalatele loodi templid, et seal paiknevale jumala kujule ohverdada loomi ja toimetada muid ettenähtud kombetalitusi. Jumala kuju toodi rahva ette ainult pidustuste käigus, asetatuna
Õpetas rahvale põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd jne. · Isis egiptlaste kujutuses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. · Seth kõrvetav ja viljatu läänetuul. · Hathor lehmakujuline, lehmapea või sarvedega jumalanna, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust, kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ning muusikat · Anubis saakalikujulise või saakalipäine surnute jumal. Matusetalitused ja surnute palsameerimine. · Thot egiptlaste kuujumal. Soolind iibise või paaviani peaga. Ühtlasi hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja · Pühad loomad skarabeus (tõusev päike), must härg ( Apis) · Surnukeha mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks · Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega. Keha viidi Niiluse läänekaldal. Toimetati surnu paadiga üle jõe.
mööda Niilust, Isis leidis keha Aasiast, tõi ta tagasi, sigitas järglase, Seth sai keha taas enda kätte, tükeldas selle, viskas tükid laiali, Isisel oli sündinud poeg Horos, otsisid tükid kokku, tegid esimese muumia ja äratasid ellu, Osiris hakkas surnuteriiki valitsema, Horose ja Sethi võitlus, Horos võitis Horos Osirise ja Isise poeg, pistrikukujuline Anubis saakalikujuline või saakalipäine surnute jumal; matusetalitused, balsameerimine; aitas Isist ja Horost Osirise mumifitseerimisel Skarabeus sõnnikukuulikest veeretav mardikas kehastas tõusvat päikest Surmajärgsus inimene jätkab elu pärast surma, aga ainult siis, kui talle tehti kindlad matuserituaalid Mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine keha paremaks säilimiseks, balsameerimine; siseelundid ja peaaju eraldati, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada, siis salviti see aromaatsete õlidega ja mähiti
mõnikümmend-mõnisada perekonda koos. See puudutas muidugi maapiirkond, linnades oli see tinglikum või puudus õldse. Maaasulates oi tavaline see, et eestlased kohalikku keelt ei osanud, oamvahel suheldi eesti keeles, kohaliku kultuuri aluseks oli siiski luteri usk ja eesti keel, 20 sajandi alguses enamikus eesti asundustes oli olemas ka eesti algkkool, samuti kohalikul algkkooliõpetajal oli veel kohaliku seltsielu juhi roll, samuti täitis kirikumehe funktsiooni- laste ristimine ja matusetalitused. Vahel ka need külad venestusid, kuid üldiselt ikkagi suudeti oma identiteeti säilitada. 22. Tööstus ja käsitöö. Tööstusliku pöörde algus. Tööstus 19. sajandi lõpupoolel. Käsitöö Tööstusliku pöörde algus- Oluline piirjoon 1820ndad ja 1830ndad aastad.- algas üleminek manufaktuuritüüpi ettevõtetest vabrikutüüpi ettevõtetele. Manifaktuur tugines valdavalt käsitööle, vabrikut iseloomustas aga eelkõige masinad ja masinatöö. Tollased maisna
sakramentide mahtu või korda. ,,Poolkristlikeks" võib sellised matused nimetada teiste aspektide tõttu. Alles enne surma kiriku poole pöörduv inimene kasvab reeglina üles mitteusklikus perekonnas. Pärast surma korraldab see perekond tema matused. Kiriklike talitustele vaatamata domineerivad matustel ikkagi ilmalikud rituaalid, eriti kajastuvad need peietel. Terminit ,,poolkristlikud" võib kasutada ka juhtudel, kui kõik kiriklikud matusetalitused viiakse läbi kaudselt. Surnukeha kabelisse ei tooda, preestrit kalmistule ei kutsuta, vaid hiljem minnakse ja tellitakse vajalikud tseremooniad. Poolkristlike matuste termini alla võib panna ka tuhastamismatused, mis toimusid kiriklike matuste tavade järgi. Autori poolt läbi viidud küsitluse käigus vastas segamatuste ehk kristlike ja ilmalike elementidega matuste poolt 61% küsitletutest. Segamatused valiksid nii luterlased, õigeusklikud,