Siin on mõned nendest. 1. Number nelja peetakse ebaõnne numbriks, sest Jaapani keeles sõna «neli» on väga sarnane sõnale «surm». Ka number üheksa on ebaõnne number, mille jaapanikeelne hääldus on «ku» ja see tähendab ühtlasi ka kannatust.Seetõttu neid numbreid välditakse ja ei ole harukordne, kui kõrghoonete liftides on puudu number 4 ja 9 ning hotellides ei ole ka sama numbrilist tuba. 2. Söömist ja samal ajal käimist peetakse matslikuks tegevuseks. 3. Metroodes on töölised, kes suruvad inimesi ülerahvastatud metroodesse, et nad uste vahele ei jääks. 4. Kui sisened restorani, muuseumi või templitesse, siis kindlasti võta jalatsid jalast. 5. Söögilauas luristamist peetakse väga viisakaks tegevusest. Lisaks on sellele ka praktiline väärtus – nii jahtub kuum toit kiiremini. 6. Ühistranspordis on väga tavaline magamine ning padjana kasutatakse kõrvalistujate õlgu.
Näiteks on tänapäeval ausus samapalju hinnatud kui vanasti. Ka truudus on tähtis , aga sellest ei pruugi enam su elu sõltuda. Tähtsamad iseloomujooned on jäänud samaks, muutus on toimunud pigem sellest suhtes , et vanast olid tähtsamad õilisus ja truudus. Füüsilisse töösse suhtutakse tänapäeval halvasti, see on vähemharimatude töö, nende kes ei suuda raha teenida teenindus sektoris juhtidena ja majanduses. Ka aadlid pidasid ise füüsilise töö tegemist matslikuks, see oli rumalate talupoegade töö. Mõõtteviis et füüsiline töö ei ole eriti uhke töö. Ainult ühte füüsilisse tööse suhtusid aadlikud hästi , ja selleks oli sõdimine ja sõjaks treenimine. Sõjas edukalt olemine oli väga suur au ja kõrgelt hinnatud. Tänapäeval suhtuvad enamus inimesse sõtta kui väga negatiivsesse asja , sõda tuleks ilmtingimatta vältida. Ometi on aadlike sõja uhkus mingil määral kandunud edasi tänapäeva meestesse kes vabatahtlikult
,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. Ussikest nöökides nõuab kirjanik talt inimeseks saamist. ,,Paks ja peenike"(1883). Tsehhovi novell ,,Paks ja peenike" on ehitatud üles samas laadis nagu ,,Ametniku surm". 19.
Loodi Marshalli plaani vastu. Majandusliku ja rahalise abi pakkumine vastastikku. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi NATO vastu. Kasutati riikidesse sõjaväeliseks sisenemiseks, kui ei tahetud NSVL nime all minna. Hrustsovi ajastu · Maisikasvatus USA eeskujul (ka Lääne-Siber ja Kasastan) · GULAG ,,kaotati" · Sõnavabadus · Paneelmajad · Vangide rehabiliseerimine Ühiskond muutus vabamaks Stalinsm mõisteti NLKP 20. kongressil hukka. Lõpus muutus matslikuks, eiras haritlasi. Saadeti pensionile erinevalt teistest. Breznevi ajastu · Kvaliteet madal · Loodusvarade müük · Inimesed ei viitsi tööd teha Uusstalinism (ilma repressioonideta): · Ideoloogiline surve · Tsensuur · Stagnatsioon mitte miski enam ei arene · Müüb naftat ja gaasi, selle eest ostab süüa ja tarbekaupu · Kasvas korruptsioon ja suurenes isikukultus
leiaksime paljudel antiikaja, keskaja ning uusaja perioodidel vaid väheseid talupoegi. Lisaks vabadele talupoegadele, kes harisid omaenda maad, leidus palju inimrühmi, kes töötasid teistele kuuluvatel maadel. Tavaliselt kasutati talupoegade kohta sõna rusticus , mis tulenes sõnast rus, ehk maa. Kuid rusticus ei tähistanud üksnes talupoega, vaid ka inimest, keda peeti lihtsameelseks, ja tagasihoidlikuks või halvustavalt matslikuks, harimatuks või mittelinlikuks. Tavaliselt elasid talupojad naturaalmajanduse suletud maailmas ning jäid kaubanduse ääremaile, piirdudes oma talu toodangu müümisega kohalikele kaupmeestele ja arvukatele Kesk-Itaalia linnadele. Nad ei piirdunud üksnes põllulapikeste harimisega, vaid suurendasid oma sissetulekuid, osaledes palgatöölistena suurtel hooajatöödel. Üldtuntuks said talupoegade vaesus ja nende primitiivne eluviis.
Visiitkaardid on tavaliselt valge tausta ja musta trükikirjaga. Tavaliselt on nii, et mida tähtsam isik, seda vähem teavet on tema visiitkaardil. JUTUTEEMAD Seltskondlikuks kõneaineks sobib kultuur, iseäranis kujutav kunst ja filmid, toidud, veinid, sport, perekond ja Itaalia kaunis loodus. Samas tuleks hoiduda sellistest teemadest nagu: usk, poliitika ja Teine maailmasõda. Samuti peetakse matslikuks, kui seltskonnas värskelt tuttavalt pärida tema töökoha kohta. HÄÄLE TOON Itaallased räägivad üldiselt valjusti ja elavalt ning tihti ka läbisegi ja ühekorraga. Laske käia ja võtke sellest osa: vahelesegamised on oodatud, kuid jääge alati viisakaks ja ärge saage kunagi vihaseks SILMSIDE Itaalias on silmside enamuse ajast otsene. See on itaallaste viis oma huvi ilmutada
teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suupäraseks metsmeega. Vajadust magusa järele aitas rahuldada viinamarjadest keedetud käärimata jook. Noortele õpetati, et lauda tulles olgu käed puhtad ja küüned lõigatud. Vedelat toitu pakuti kahe kõrvaga kausikesest seda sõid kaks naabrit, tavaliselt mees ja naine, ühest kausist viisakalt järjepanu ammutades. Leiba ei tohtinud lõikamise ajal vastu rinda hoida. Matslikuks peeti hammustatud toidupala tagasipanemist ühisesse kaussi ning kastme rüüpamist üle kausi serva. Ka ei sobinud näppudega kausis sobrata või vaagnat keerutada, nii et paremad palad enda ette satuksid. Peene kombe vastu käis laua kohal rinnutamine, luristamine, matsutamine, röhitsemine, õhu rikkumine ja täs suuga rääkimine. Toonitati, et hästi kasvatatud inimene ei ahnitse, ei tõmba toitu
Tuhvlite puudumisel võib sisse astuda ka sokkides või sukkades. Põhimõtteks on mitte reostada tube õueporiga. Sama nõue kehtib ka eramajades, templites ja Jaapani stiilis võõrastemajades. Läänelikus hotellis algab siseruum aga külastaja toa lävelt. Suuremates linnades on nüüd suitsuvabad alad (nagu Tki kesklinn Ch-ku), kus tänaval suitsetamine on keelatud keelu rikkujaid trahvitakse. Kõndides söömist peetakse matslikuks, vähemalt vanema põlvkonna silmis, kuigi pikematel rongireisidel loetakse normaalseks. Samuti võib näiteks nina luristada, kuid nuuskamine avalikus kohas on taunitav. Avalikes kohtades kantakse ka marlimaske, et hoiduda pisikute levitamisest ning enese kaitsmiseks nakkuste eest. RÕIVASTUMINE Vaatamata sellele, et enamik jaapanlasi kannab tänapäeval lääne stiilis rõivaid (yokufu), ei ole ei ole ebatavaline kohata tänaval kimonosse riietatud naist või kerges suvekimonos
Isegi tavalise linnakodaniku majas pakutav lõuna oli sageli 6-7 käiguline. Alkohoolseid jooke jõid kõik, ka vaimulikud, seda peeti isegi hügieeniliseks. Pesemine oli põlatud. Keskajal oli väga populaarne olnud seltskonnaga vanniskäimine, kuid see lõppes äkki 16 sajandi lõpus, kuna levis nn. "prantsuse tõbi" (tripper). Saunad suleti, pesemist 2 hakati pidama matslikuks tavaks. Mustusest tekkiva ebameeldiva lõhna pidi peitma kallis lõhnaõli, mida kasutati ohtrasti. Louis XIV käis vannis ainult üks kord aastas. 1640.a. on kirja pandud soovitus: mõnikord peaks vannis käima, iga päev käsi ja sama tihti ka nägu pesema. 1672.a. saadeti kellelegi Itaaliast kingituseks seepi, sellele oli lisatud üksikasjalik kasutamisõpetus. Louis XIV õukond tõusis Euroopas kiiresti juhtpositsioonile. Tema
Marcus Cato olevat öelnud: „Kõikide teiste seast püüdis Caesar ainsana vabariiki kaine peaga kukutada“. Gaius Oppiuse teate kohaselt olevat Caesar olnud ka toidu suhtes ükskõikne, ja ükskord juhtus, et võõrustaja oli pannud toidu sisse kogemata värske õli asemel vanaksläinut ja kõik teised keeldusid söömast. Ainult Caesar üksi sõi suure isuga, et näidata, et ta ei pea võõrustajat ei hoolimatuks ega matslikuks. Caesar oli ülimalt osav relvade käsitsemises ja ratsutamises ning raskustes uskumatult vastupidav. Sõjaretkel sõitis ta mõnikord ratsa, kuid enamasti käis jala, läks alati teistest ette ja käis palja peaga, ükskõik, kas päike kõrvetas või sadas vihma. Kõige pikemaidki vahemaid läbis ta uskumatu kiirusega,
leppida tähendab kaasa aidata. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. 13. Marie Underi looming. 1 luuletus peast. Looming: Esimene looming ilmus Muti varjunime all ,,Postimehes" Underi enda teadmata. ,,Sonetid" esikkogu 1917 Siuru kirjastuse raames
annaabi.ee 
