ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutuud.Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut iseloomustavad harmoonia ja taskaal. Ta on küll väga võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Kirik Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul, Tiberi jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku."
Heinategu oli keelatud. Seitse venda Seitse poega on kaotanud mitmed legendaarsed emad. Imperaator Hadrianus (117-138) lasi hukata lese ja ta seitse kristlasest poega uue palee valmimise puhul. Legendaarse loo kohta puudusid pikka aega ajaloolised tõendid. 17. sajandil avastati varemetes palee, mida kutsuti Seitsmeks vennaks ja mis asus Via Tiburtinal, Rooma lähistel. See osutuski seitsme hukatud venna matmispaigaks. Sündmuse mälestuseks rajati sinna kirik ja hakati tähistama 18. juulil kirikupüha. Imperaator Marcus Aurelius lasi hukata kuulsa Rooma matrooni Felicita ja tema seitse poega, kelle järgi käesolev kalendripüha on saanud oma nime. Matmispaik asub Via Salaria Noval, kus avastati 1884. aastal ajalooline krüpt. Seitse poega kaotas ka Makabeide ema. TÄNAME KUULAMAST!
Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ligikaudu 80 m Joonis 3. Sfinks. Foto: © Li-da Kruger / Atlantic Productions Joonis 4. Kolm Giza püramiidi. Foto: James Stanfield Vaarao muumia transport Kaljutemplid · templid pealt lahtine müüridega eraldatud nelinurkne kõrgete müüridega hämar, tavainimesi sisse ei lastud püloon (väravaehitis) · Uue riigi ajal vaaraode matmispaigaks · Kuningate org 20. saj leiti ainuke rüüstamata hauakamber · Tutanhamoni hauakamber Joonis 6. Tüüpilise egiptuse templi põhiplaan. Joonis 5. Tutanhamoni kuldmask. Foto: © Victoria Gardner / Atlantic Productions Suurimad templid · Karnaki (370x100 m) · Luksori · Ramses II matustempel · Hatsepsuti matusetempel osaliselt raiutud kaljuseina (terrasstempel) · Abu Simbeli kaljutempel suured Ramses II skulptuurid
500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi As uko ht · Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niiluse jõe lähedal, üle jõe Luxorist Faktid · Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks · Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata · Kasutati kuningliku matmispaigana 500 aastat · Kuningate org ja Kuningannade org on ühed Vana-Egiptuse suurimate saavutuste hulgas · Skarabeusikujulisi amulette pandi surnutele kaasa uuestisünni sümbolina · Kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid · Koosnesid pikkadest käikudest, mis hargnesid mitmeks ruumiks
saj lõpp ja 19.saj algus Hinnati lihtsust, selgust Sündis Prantsusmaal Kunstis võeti eeskuju antiikmütoloogiast ja antiikajaloost Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest Hoone esikülg sarnanes sageli kreeka templile (sambad ja kolmnurkne viil) Hoone põhiplaan lihtne, kuid range ilmega siledad vähe kaunistatud seinad ja sümmeetria Ristiusu kirikuks ehitatud Panthenon Pariisis muudeti suurmeeste autempliks ja matmispaigaks Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar Pariisis, Ehitised Peterburis Eestis Tartu Ülikooli peahoone ja Riisipere ning Kolga mõisad. Ka sisekujunduses lihtsus ja rangus (reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud, relvadest kokkuseotud kimbud) Mööbel punakaspruunist mahagonist ja pronkskaunistustega (lk 126) - ampiirmööbel Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda ) Moskva lähedal Venemaal
Pildid Kuningate org Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niilusejõe lähedal, üle jõe Luxorist Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata Kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid Koosnesid pikkadest käikudest, mis hargnesid mitmeks ruumiks Ramasseum Ramasseum Vaarao Ramses II matusetempel Asus pealinna Teeba lähistel Ehitati 13041207 e.m.a Pühendatud jumal Ra´le Tempel kooseb paljudest sammastest Praeguseks ajaks on tempel varemetes
· 14. saj eKr - vaarao Ehnatoni valitsemisaeg. Üritab läbi viia usureformi ning kehtestada ühe jumala kultust. Jõukus tuli kaubanduses. Oluline muutus ka kunstis. · 30 eKr - Egiptus langeb Rooma võimu alla ja tsivilisatsioon laguneb. Isikud · Champollion - desifreeris Egiptuse hieroglüüfkirja · Hufu - kreeka päraselt Cheops on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada suurima püramiidi Giza väljale. · Hafra - kreeka päraselt Chephrin on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada keskmise püramiidi Giza väljale. · Menkaura - kreeka päraselt Mykerinos on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada väikseima püramiidi Giza väljale. · Hatsepsut - naisvaarao, kes valitsed 15. saj eKr ning kelle tegemistest on peamiselt teada kaubandusretked Puntimaale.
Egiptus Muistne Egiptus jagunes kaheks - Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, Ülem- Egiptus jäi Niiluse delta ja kärestike vahele. Vihme ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik vaid tänu niiluse korrapärastele üleujutustele. 3000 a eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Arvatavasti tegi selle teoks kuningas Menes, kes ka rajas Alam- ja Ülem- Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Umbes samal ajal kujunes välja ka egiptuse hieroglüüfkiri. Hakati kasutama rohkem vaske, kuid see ei asendanud veel pikka aega kivist tööriistu. Nii sai võimalikuks Egiptuses kõrgkultuuri ja tsivilisatsiooni teke. Egiptuse ühiskond jagunes viieks. Kõige suurem ühiskonnakiht olid talupojad. Nende ülesandeks oli harida kas riigi või ülikute maid. Talupojad olid sunnismaised ja pidid täitma rangelt töökohustusi mis...
galeriisse, mis asub 30 m sügavusel. Teine, horisontaalne koridor viib hauakambrisse, mille nimeks on Kuninganna tuba. Suur galerii (kõrgus üle 8 m ja pikkus 47 m) kuulub Egiptuse tõeliste sedöövrite hulka. Selle seinad muutuvad järk-järgult kitsamaks, kusjuures iga järgmise rea plokid on täpselt 6 cm võrra eespool. Cheopsi püramiidist idas on kaks paadikujulist süvendit, kus paiknesid vaarao paadid, ja veel kolm püramiidi: lõunapüramiid oli kuninganna Henutseni matmispaigaks (Snofru tütar ja Hufu õde), teise oli Meritetis maetud, kolmas püstitati vaarao ema Hetephersese auks. Seoses sellega, et viimast rööviti peale kuninganna surma, käskis Cheops ehitada oma emale salajase hauakambri, mis raiuti kalju põhjaossa. Vaarao oli kuninganna hauakambri nii hästi varjanud, et selle avastas ameerika arheoloog George Reisner alles 1925a.. Sellest leitud esemed asuvad praegu Kairo muuseumis. Kasutatud kirjandus: Vikipeedia Egiptuse-reisid.net tmk.edu.ee
Suurem osa elas arvatavasti siiski avaasaulates. Kivikirstkalmed kividest laotud ring, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, arvatavasti perekonnapea, sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest kuüngas. Esineb kalmeid, kus surnuid on maetud kivikirstu ja ringi vahele. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nii laiba- kui ka põletusmatused. Kalmetel täideti ilmselt teatud rituaale ja tehti kultuslikke toiminguid. Saha-Loo vanimad põllud kivikoristuse käigus kuhjatud ümmagused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad, mis piiravad osaliselt või täielikult paarikümne meetri laiuse ja pikkusega põllulappe. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Koduloomadest kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. 3
Vanemat pronksiaega tuntakse siiski veel lünklikult. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega. Mõned kindlustatud asulad ehitati Saaremal ja Põhja- Eesti rannikuvööndis. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, vaid neis elati püsivalt. Enamus elanikest elasid siiski avaasulates. Matmiskommetes rajati erilisi kivikirstkalmeid. Kivikalmetesse aga ei maetud sugugi kõiki surnuid, neid peeti eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt oli teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ja maaviljelus. Vähem küttimine ja kalapüük. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllmaa eraomandus, mis suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust. Sise- Eesti oli pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud.
lihtsalt ei käi. Nii nagu valitseb segadus sünnipaiga osas, käivad vaidlused ka säilmete tegeliku asukoha üle. Nimelt 1877. aastal avastati Santo Domingo kloostris maa seest suur tinakast kirjaga „Väljapaistev ja kuulus don Cristobal Colon“. Kastist leiti 13 suurt luud ja 28 väikest luufragmenti. Sellele leiule toetudes väidavad Dominikaani ametiisikud, et 1795. aastal veeti Kuubale mitte Kolumbuse vaid tema poja säilmed. Seega ei saa Sevilla olla Kolumbuse tegelikuks matmispaigaks. Tänaseks päevaks on DNA- analüüside abil tõestatud, et vähemalt mõned luud, mis on maetud Sevillasse, kuuluvad tuntud maadeavastajale. Dominikaanis maetud säilmete analüüsiks ei ole Hispaania siiani luba saanud. 10 Artur Nadarjan Cristoph Kolumbus KOKKUVÕTE
Vanemad kui II maailmasõja lõpphauatähised ja piirded: metallhauatähised -571, sh sepised -282; sepisaiad -35; kivist hauatähised -139. Kirikut ümbritses varem kirikuaed, kuhu ka surnuid maeti, kuid aastal 1773 see suleti ning kiriku lähedale rajati uus planktaraga piiratud kalmistu. Ligikaudu samal kohal asub mitmel korral laiendatud surnuaed praegugi. Dokument kalmistule maa eraldamise kohta näitab aastat 1823. Esimene matus toimus aastal 1824. 1854 aastal liideti õigeusklike matmispaigaks piklik jõeäärne maariba. Kalmistule viib neogooti stiilis värav, millele kuhjatud detailid sarnanevad nendega, mis ehitusmeister Paslack kavandas kirikule. Võimalik, et värava autor oligi Paslack. Kalmistu keskosas asub väike, kõrge kelpkatusega kabel, tuntud nn. luumajana. Maja esiseina on müüritud graniidist kivid ehitusaastatega 1823 ja 1848 . Algselt võis see olla matusekabel. 1848.a tehti suurem ümberehitus. 10
Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrgem), mille all asus krüpt. Krüptis asusid väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg. Müürid oli paksud (6-8 m) ning aknad kitsad. Sisearhitektuuris oli kõige tähtsam avanev vaade pealöövile. Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas . Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid
Pant(h)eon - 115-125 p.Kr. (Hadrianuse aegu) Panteon (eesti keelne mõiste) - jumalate kogum 16 sambaga portikus (sammaskoda), rotund (ümarhoone), tambuur (ümar osa) 3-osaline. Kuppel peal 43,2m Ø, auk laes 8,9 m Ø, tambuuri seina paksus 6,2 m, betoonist VALATUD! Kassettlagi - lähevad sissepoole astmeliselt. Nissides seisid omal ajal jumalate kujud. 609.a. tehti sinna ristiusu kirik, pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele. Siis muudeti ka matmispaigaks. Maetud sinna: Raffael, Victor Emmanuel, jne. Hadrianuse mausoleum - alustati 135 p.Kr. p.Kr - tänapäeval Castel Sant' Angelo (Püha Ingli kindlus) Alguses oli ainult ümmargune, siis ehitati peale. 6.saj. lõpu katk: paavst Gregorius Suur, ellujäänud arvavad, et nad pääsesid tänu peaingel Miikaelile => ehitatakse sinna otsa temaatiline kabel! Kuju: peaingel Miikael torkab mõõka tuppe pärast katkule lõpu peale tegemist. Milleks seda on kasutatud: 1
Seejärel salviti see aromaatsete õlidega ning mähiti valgesse linasse. Peale mida võis matusetalitus alata. Egiptuse matmispaigad asusid Niiluse läänekaldal. Kõige tuntumad Egiptuse hauakambrid on kahtlemata püramiid Vana ja Keskmise riigi vaaraode ning nende lähimate kaaskondlaste matusepaigad. Uue riigi ajal asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega, mis paistsid vähem silma ja olid seega rüüstajate eest paremini kaitstud. Vaaraode matmispaigaks sai kuningate org Teeba lähedal Niiluse läänekaldal. Egiptlastel kujunes järk-järgult uskumust, et kõik inimesed peale vaarao peavad Osirise kohtu eest läbi käima. Seal mõõtis saakalipeaga Anubis kaaluga, kas surnu süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei lasunud pahategusid (tubli roboti süda), oli maadist kergem, siis sai surnule osaks igavene elu (teispoolsus vaarao igavene teenija).
niikuinii!" Generaalstaatide avaistung 5. mail 1789 J. L David ,,Pallimängusaali vanne" Mirabeau lausumas oma kuulsat lauset Mirabeau' surm 2. aprillil 1792 oli kõigile sokk. Suurmehe süda ei pidanud suurele koormusele vastu. Tänav, kus oli tema kodu, nimetati ümber Mirabeau' tänavaks. Vast valminud Sainte-Geneviève'i kirik muudeti suurmeeste matmispaigaks Panteoniks! Selle suursuguse hoone krüptis2 sai suure poliitiku kirst olla vaid seitse kuud. Peagi viidi Mirabeau' säilmed lähedal paikneva kiriku surnuaeda. Põhjus oli järgmine. 20. novembris 1792 avastati Tuileries' palees3 juba vangistatud kuninga salajane seinakapp, kus oli peidus kuninga ja Mirabeau' kirjavahetus. Neis kirjades jagas Mirabeau kuningale nõuandeid, kuidas kindlustada Prantsusmaale monarhistlik riigikord. Kuigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
