osake liikuma kiirendusega , mis mõjub jõuga ühes ja samas suunas 220. 221. kg m [ N ] = kg m 222. s 2 s 2 Liikmete dimensioon 223. Esimene liidetav on jõud 224. ( - ma) Nüüd teine liidetav 225. Teisel liikmel sisuliselt ka jõu dimensioon 226. Masspunkti m inertsjõu 227. Kui niisugune jõud mõjuks vaadeldavale masspunktile 1, siis sellele osakesele rakendatud jõud oleksid tasakaalus 228. F + = 0 = -m a F + - m a ) = 0 Tähistame vektori tähega ( 229. 230. · Masspunktile tegelikult rakendatud jõud on alati tasakaalustatud inertsjõuga · See ongi d'Alembert'i printsiip ühe masspunkti korral
suuruse tuletisega aja järgi ja on suunatud mööda trajektoori puutujat. Normaalkiirendus on suunatud mööda trajektoori normaali tema kõverustsentri poole, tema suurus võrdub kiiruse ruudu ja trajektoori kõverusraadiuse suhtega. Dünaamika põhiseadused (Newton): 1.(inertsi seadus) masspunkt, millele ei mõju jõude, püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2.(määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) masspunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse, mis on suuruselt võrdeline jõuga. 3. (mõju ja vastumõju kohta) kaks masspunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. 4. jõudude mõju sõltumatuse seadus: mitme jõu mõjumisel on masspunkti kiirendus võrdne iga jõu poolt üksikult tekitatud kiirenduste geomeetrilise summaga. Dünaamika põhivõrrand: ma=P, m-punkti inertsuse mõõt
29. Dünaamika aine ja ülesanded. Newtoni seadused. Dünaamika põhiseadused. Erinevad võimalused keha massi määramiseks (inertne, jõuetaloni kaudu, raske, erirelatiivsuses, kiirusest sõltuv mass). *Dünaamika: DEF: Dünaamika on teoreetilise mehaanika osa, mille aineks on kehade liikumise uurimine mõjuvaid jõude arvestades. Ülesanded: a) on antud masspunkti liikumine (s.t. tema liikumisseadus) ja tuleb leida jõud, mille mõjul liikumine toimub. b) on antud masspunktile mõjuv jõud, leida tuleb selle masspunkti liikumise seadus. *Newtoni seadused: I seadus: Isoleeritud masspunkt on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: Inertsiaalsüsteemis on masspunkti kiirendus võrdeline ja samasuunaline talle mõjuva jõuga. ~F=m*~a III seadus: Masspunktide mõju ja vastumõju aksioom *Dünaamika põhiseadused: a) On olemas selline taustsüsteem, kus masspunkt seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui talle ei mõju jõude
tasapinnal mööda sirget peatumata edasi, kuigi talle jõudu ei mõju. Järelikult pole liikumise alalhoidmiseks sugugi vaja, et kehale mõjuks mingi jõud. Galilei katse tulemused olid Newtonile teada, kes nende põhjal formuleeriski eelpool toodud seaduse. Seda nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks ehk inertsiseaduseks. Ja see ongi dünaamika esimeseks aksioomiks. Newtoni I seadus annab kriteeriumi selle üle otsustamiseks, kas masspunktile on rakendatud jõud või ei ole. Kui masspunkt liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal, siis talle pole jõudu rakendatud (või rakendatud jõudude geomeetriline summa on null). Kui masspunkt liigub kõverjooneliselt, või mitteühtlaselt sirgjooneliselt, siis talle peab mõjuma mingi jõud. Kuidas aga jõud kvantitatiivselt muudab masspunkti liikumist, sellele küsimusele dünaamika I aksioom vastust ei anna. Ühtlasel sirgliikumisel on masspunkti kiirus
tsentripetalaalkiirenduseks. Absoluutne ja suhteline liikumine. Masspunkti liikumist vaadelduna liikumatute koordinaattelgede suhtes nim absoluutseks liikumiseks. Masspunkti liikumist liikuva koordinaattelgede süsteemi suhtes nim. suhteliseks liikumiseks. Dünaamika põhiseadused. Newtoni seadused. Inertsi seadus masspunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse. masspunktile mõjuv jõud annab temale jõua samasuunalise kiirenduse mis on suuruselt võrdeline jõuga. Mõju ja vastumõju kohta. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. Newtoni seadused Punktmass on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui talle mõjuvad jõud on tasakaalus Punktmassi kiirendus on talle mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline
tsentripetalaalkiirenduseks. Absoluutne ja suhteline liikumine. Masspunkti liikumist vaadelduna liikumatute koordinaattelgede suhtes nim absoluutseks liikumiseks. Masspunkti liikumist liikuva koordinaattelgede süsteemi suhtes nim. suhteliseks liikumiseks. Dünaamika põhiseadused. Newtoni seadused. Inertsi seadus masspunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse. masspunktile mõjuv jõud annab temale jõua samasuunalise kiirenduse mis on suuruselt võrdeline jõuga. Mõju ja vastumõju kohta. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. Newtoni seadused Punktmass on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui talle mõjuvad jõud on tasakaalus Punktmassi kiirendus on talle mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline
V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. a τ =εR DÜNAAMIKA ALUSED Dünaamika pôhisuurused -(Newton): 1.(inertsi seadus) masspunkt, millele ei mõju jõude, püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2.(määrab jõu F ja kiirenduse a vahelise sõltuvuse) masspunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse, mis on suuruselt võrdeline jõuga. A=F/m 3. (mõju ja vastumõju kohta) kaks masspunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. 4. jõudude mõju sõltumatuse seadus: mitme jõu mõjumisel on masspunkti kiirendus võrdne iga jõu poolt üksikult tekitatud kiirenduste geomeetrilise summaga. F=-F
109. Mis on ekvipotentsiaalpind? Ekvipotentsiaalpinnaks ehk potentsiaalse energia tasemepinnaks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on potentsiaalsel energial ühesugune väärtus. 110. Mis on potentsiaalne energia (selgitada oma sõnadega)? töövaru, mida masspunkt omab asendi tõttu võrreldes mingi teise asendiga 111. Kuidas on seotud elementaartöö ja elementaar-potentsiaalne energia? Masspunktile mõjuva jõu elementaartöö on võrdne miinusmärgiga selle masspunkti elementaarpotentsiaalenergiaga 112. Kuidas asetseb konservatiivne jõud ekvipotentsiaalpinna suhtes? konservatiivne jõud peab olema risti ekvipotentsiaalpinnaga tehtud töö on W = C1 -C1 = 0 Konservatiivne jõud on alati risti ekvipotentsiaalpinnaga ja on suunatud seejuures potentsiaalse energia kahanemise suunas. 113. Millega võrdub konservatiivse jõu töö üle kinnise kontuuri
sionaalse juhtumiga, siis kasutame diferentsiaalvõrrandi üldkuju (4.7), kus Fkx k =1 on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele, s.t N m x = Fkx (4.15) k =1 Millised jõud masspunktile mõjuvad? Kõigepealt muidugi jõud F , mis teksti põhjal mõjubki x-telje sihis. Jõud F on aga muutuv suurus, mille väärtus kasvab kogu aeg, s.t ta oleneb ajast t. Selle jõu funktsionaalavaldise tuleb ise kirja panna. Seda on teha kaunis lihtne -- kui jõu algväärtus on F0 (N) ja ta kasvab igas sekundis c (N) võrra, siis jõud F = F0 + ct , (N). Antud juhul on see F = Fx = 8 + 2t , (N).
39 Ekvipotentsiaalpinnaks ehk potentsiaalse energia tasemepinnaks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on potentsiaalsel energial ühesugune väärtus. 305. Mis on potentsiaalne energia (selgitada oma sõnadega)? Potentsiaalne energia on töö varu, mida keha omab oma asendi tõttu ruumis. 306. Kuidas on seotud elementaartöö ja elementaar-potentsiaalne energia? Masspunktile mõjuva jõu elementaartöö on võrdne miinusmärgiga selle masspunkti elementaarpotentsiaalenergiaga. dW = -dV 307. Kuidas asetseb konservatiivne jõud ekvipotentsiaalpinna suhtes? Konservatiivne jõud peab olema risti ekvipotentsiaalpinnaga ja on suunatud potentsiaalse energia kahanemise suunas. 308. Millega võrdub konservatiivse jõu töö üle kinnise kontuuri? Üle lahtise kontuuri punktist A punkti B?
M=Fl Õlg on minimaalne kaugus tsentrist jõu mõjusirgeni. M A = -FB l M B = FA l Kui jõud F pöörab õlga ümber tsentri 0 vastupäeva, loeme jõumomendi pos-ks ning kui päripäeva siis neg-ks 2 M B = F1h M C = F1h + F2l MA =0 12. Kirjeldage kinetostaatika meetod. Kinetostaatika meetodiks nim. ülesannete lahendamist d´Alamberti printsiibi abil: kui liikuvale seotud masspunktile mõjuvale etteantud jõududele ja sideme reaktsioonidele mõttes lisada punkti inertsijõud, saame tasakaalustatud süsteemi ( ) Fi + Ri + - M a = 0.või. Fi + Ri + Fi n = 0 12. Konstruktsioonimaterjalid ja termotöötlus. Termotöötlus on tehnoloogiline võte, mille abil tekitatakse(nt võlli pindkihis), jääksurve- pingeid, tänu millel prao teke väheneb. Termotöötluseks nim nt. pindkarastamist, nitreermist ja tsüaneerimist
annaabi.ee 
