Nõrgad Nõrgad jõud Nõrga vastasmõju laengus Gravitatsiooniväljade ulatus on lõpmatu elektromagnetväljade ulatus on lõplik tugeva ja nõrga välja mõju ulatus on võrreldavad tuuma mõõtmetega Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: keks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja põõrdvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Gravitatsioonijõud on tsentraalne jõud e. mõjub piki kahe keha masskeskmeid ühendavat sirget G näitab kui suur jõud mõjub kahe 1kg massiga keha vahel, kui nad asuvad teineteisest 1 m kaugusel Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi Keha kaal on jõud, mille keha mõjutab alust või riputusvahendit ( ehk näitab rõhku) Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *on suunatud vastupidiselt liikumisele takistab liikumist *hõõrdejõud kuulub elektromagnetilite vastasmõjude hulka
kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus: Igale kehale vastab alati võrdne ja vastassuunaline vastasmõju, st. kahe keha vastastikmõju on omavahel võrdne ja vastassuunaline. F1=-F2 Gravitatsiooni konstant kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=GMm/r2 Gravitatsiooni jõud on tsentraalsed jõud, see tähendab et nad mõjuvad pikki kahe keha masskeskmeid ühendavat sirgeid. Kaugus r on masskeskmete vaheline kaugus. Keha kaal on jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Paigal seisva või ühtlaselt liikuva keha kaal: P=mg Kiirendusega liikuva keha kaal: P=m(g-a) Liikumine vertikaalselt alla kiirenevalt: P=m(g-a) Vabalt g=a > P=0 Liikumine vertikaalselt üles P=m(g+a) Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju
35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. y=h => Ep=mgh 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. F = -k x 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. , Kus f(r) on mingi kaugusest sõltuv funktsioon. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 39. Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne energia, lähtudes elastse deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest. 40. Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x.
o Võimsus (+ valem ja mõõtühik)võimsus näitab töö tegemise kiirust. N=A/t o Konservatiivsed, dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli (+ joonis)konservatiivne jõud, kus töö on null.Dissipatiivsed jõud, kus töö on nullist erinev, Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. o Kineetiline ja potentsiaalne energia (+ valemid ja mõõtühikud) Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatestjõududest välises jõuväljas
Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugustest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 39. Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne energia, lähtudes elstae deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest. 40. Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x. Millistel koordinaatidel on keha püsivas taskaalus, ebapüsivas taskaalus ja
Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y 36) Lähtudes Hooke’i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 37) Mis on tsentraalne jõud? Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb’i jõu jaoks. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugustest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. 38) Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratluse 39) Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne energia, lähtudes elstse deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest. k x2 Wp 2 40) Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x. Millistel koordinaatidel
tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktist. Dissipatiivsed jõud: Takistusjõud selle igasuguses esinemisvormis. Takistusjõud on alati suunatud nihkele vastupidises suunas ja on muutuva suunaga erinevalt konservatiivsest jõust, mis “ei jälgi” keha liikumist. Tsentraalne onjõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget Tsentraalne jõuväli: • Gravitatsioonijõud • Elastsusjõud • Coloumb’I jõud (laeng või laetud keha elektriväljas) •Kineetiline ja potentsiaalne energia (+ valemid ja mõõtühikud) Potenstsiaalne: Energia U on keha töö varu (või keha võime teha tööd). Potentsiaalne energia Up on kehade või keha osade vastastikuse mõju energia. Potentsiaalne energia välises jõuväljas on tingitud
Tähtis jõudude liigitamise viis. Vaadatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril. Konservatiivne jõud on jõud, mille töö kinnisel trajektooril võrdub nulliga, e.tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktistnt gravitatsioonijõud. Dissipatiivne jõud töö on nullist erinev (nt takistusjõud). Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugustest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. Vaatame keha liikumist kinnisel trajektooril jõuväljas. Kineetiline ja potentsiaalne energia Energia mõõtühikuks on J (dzaul). Kineetiline energia Ek on keha liikumisega seotud energia. ØKineetiline energia on alati mittenegatiivne suurus. ØKineetiline energia sõltub taustsüsteemi valikust Potentsiaalne energia Ep on kehade või keha osade vastastikuse mõju energia.
r2 mis langeb kokku Newtoni gravitatsiooniseadusega. Märkus. Hõõrde- ja takistusjõud ei ole konservatiivsed jõud, kuna nende puhul sõltub tehtud töö trajektoori kujust. Nende ületamiseks tehtud töö muundub soojusenergiaks. 5.5 Põrge(iseseisvalt) 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Tsentraalseks põrkeks nimetatakse põrget, mille korral kehade kokkupuutepunkt asub nende kehade masskeskmeid ühendaval sirgel. Absoluutselt mitteelastsel põrkel jäävad kehad pärast põrget kokku. Olgu kehade massid m1 ja m 2 , nende kiirused enne põrget v 01 ja v 02 . Tuleb määrata põrkeprodukti kiirus v pärast põrget. m1 m2 v1 v2
Energia on töö varu 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 39. Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne energia, lähtudes elastse deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest. 40. Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x. Millistel koordinaatidel on
Raskusjõud. Newtoni teise seaduse kohaselt on kiiruse muutumise põhjuseks, seega ka kehade kiirenduse põhjuseks jõud. Paljud mehaanilised nähtused ja protsessid on määratud külgetõmbejõudude mõjuga. Ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastas Isaac Newton. Ta oletas et jõud, mis hoiab Kuud selle orbiidil, on sama olemusega kui jõud, mis sunnib õuna maha kukkuma. Kõigi Universumi kehade vahel tõmbejõud (gravitatsioonijõud), mis on suunatud mööda masskeskmeid ühendavat sirget (joonis 7.1). Homogeense kerakujulise keha masskese langeb kokku kera keskpunktiga. Joonis 7.1. Gravitatsiooniline külgetõmbejõud kehade vahel. Teades, kuidas planeedid liiguvad, tahtis Newton kindlaks määrata, millised jõud nendele mõjuvad. Ülesande lahendus viis Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastamisele.
omadustest. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende Ajavahemiku jooksul nihkugu kehad ,..., : kehade masskeskmeid ühendavat sirget 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on töö varu. Mõjugu 2 ühtlaselt liikuvale kehale ühest ajahetkest edasi muutumatu jõud, mis kiirendab seda keha. Jõud teeb seejuures tööd.
energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Tsentraalseks põrkeks nimetatakse põrget, mille korral kehade kokkupuutepunkt asub nende kehade masskeskmeid ühendaval sirgel. Absoluutselt mitteelastsel põrkel jäävad kehad pärast põrget kokku. Koguimpulss pärast põrget: 14. Jõumoment. Näide. On kang, millele on kinnitatud erinevate raskustega koormused, mõlemad asuvad kangi toetuspunktist erinevatel kaugustel. Väiksem koormus kangi toetuspunktile lähemal tasakaalustab suurema koormuse toetuspunktist kaugemal.
annaabi.ee 
