Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks eestimaa kubermanguks.(asjaajamise keeleks sai eesti keel)
Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917-1918 Veebruarirevolutsioon · 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks Veebruarirevolutsiooniks. Selle tulemusel loobus Venemaa valitseja tsaar Nikolai II oma troonist ning võim läks üle kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatide saadikute nõukogud. 2. märtsil Tallinnas aset leidnud tööseisakutest arenes ülelinnaline streik, millest omakorda kasvas massimiiting, mis läks üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korraldused likvideeriti kiiresti ning Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja määras asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komossariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska. Kuna täieliku iseseisvuse saavutamise mõte polnud veel piisavalt küps, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine
Loodeti iseseisvuse taastamist ning demokratiseerida valitsevat reziimi. 1988- Laulev revolutsioon. Alo Matiiseni viis isamaailist laulu muusikapäevadel aitasid rahval tekitada ühtsustunnet. 16. juunil K. Vaino vabastati EKP Keskkomitee kohalt ning asemele sai Vaino Väljas, mis tõi kaasa leevendusi ühiskonnas tekkinud pingete osas. Sinimustvalge sai eestlaste rahvuslipuks. Hakati ajaloomälu teadvustama, millega vabanes ajakirjandus ja televisioon. Lõpuks toimus Lauluväljakul massimiiting ,,Eestimaa laul". 1988- Esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mille juhiks Lagle Parek ning mille eesmärgiks oli omariikluse taastamine. Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (Interliikumine), kelle seas on mitte-eestlased ning eestlased, kes pooldasid suurriigi poliitikat. Oktoobris 1988 toimus I Rahvarinde kongress, kus arutati ühiskonna valuküsimusi ning arutati liidulepingu vastuvõtmist.
12. detsember 1987 Luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 Rahvarinnete loomine Eestis, Lätis ja Leedus 1988 Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 1988 Algab Rahvarinde loomine 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse esimest korda avalikkuse ette sinimustvalged rahvusvävid juuni 1988 Lõpeb K. Vaino valitsemisaeg ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting juuli 1988 Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine 9.11. sept. 1988 Eestis toimub EKP Keskkomitee XI, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi 11. september 1988 Lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus ,,Eestimaa Laul" 1.2. oktoober 1988 Eestimaa Rahvarinde I kongress 16. november 1988 Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 24
Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma Sõjavägi läks demostrantide poole üle Venemaast sai vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas Georgi Lvoviga kujunes välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi arvestama kõikide tähtsamate keskuste nõukogudega, millest tähtsaim Petrogordid, kus omakorda tekkis võimuvõitlus enamlaste, vähemuslaste ja esseeride vahel. Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguses, kui massimiiting muutus korrarikkumiseks. Riik suutis alguses olukorra stabiliseerida - kuberneri asemele pandi komissar, kelleks sai Tallinna linnapea Jaan Poska Jaan Poska - liikus peamiselt vene seltskonnas, õigeusklik, nõudis oma alluvailt vene keele kasutamist seni, kuni seda nõudis seadus. Tema oli iseseisvusliikumise liitlane ja eestkõneleja. Autonoomiataotlus Eesti alad ühendati üheks, autonoomseks kubermanguks 26
22. jaanuaril 1901. aastal suri kuninganna Victoria. Tema kirstu pandi tema tahetud Alberti käe alabasterjäljend, Alberti rüü ja hommikumantel, igasugu fotod, kalliskivid, riided ja väikesed kujud. 9 Sündmusi Victoria valitsemise ajal 1833- Töötajate rahvusliku Liidu komitee poolt kokkukutsutud massimiiting 1838- Londoni koletis 1841- rahvarahutused 1848- näljahäda Inglismaal 1851- kooleriepideemia 1854- Venemaa ja Inglismaa sõda 1857- India mäss 1863- inglismaa ja Saksamaa sõda 1870- Prantsusmaa ja Preisimaa sõda 1876- A.G Bell leiutas telefoni 1899-sõda Lõuna-Aafrikas buuride vastu 10 Huvitavat kuninganna ja tema ajastu kohta · 1837. toimus esimene rünnak kuninganna vastu
loobuma.VENEMAAST sai vabariik.Seda juhtis Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Riigi edaspidise korralduse küsimused pidi lahendama demokraatlikult valitud Asutav Kogu. Eriti tähtis oli Petrogradi nõukogu, kus hakkas arenema võimuvõitlus erinevate sotsialistide esseeride (sotsialistide-revolutsionääride) ja vähemlaste (mensevike), enamlaste (bolsevike) vahel. *Rev jõudis Eestisse märtsi algul, kui Tln massimiiting kasvas üle korrarikkumisteks. Rüüstati,tapeti,murti sisse, süüdati vangla. *Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis stabiliseerida. Kuberneri asemelkomissar-Jaan Poska.Ta oli õigeusklik, liikus vene seltskonnas ja nõudis vene k kasutamist. Autonoomiataotlus *Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks,autonoomseks kubermanguks.
keskustes loodud tööliste ja soldatite saadikute nõukogudega. Eriti tähtis oli Petrogradi nõukogu, kus hakkas arenema omaette võimuvõitlus erinevate sotsialistide esseeride (sotsialistiderevolutsionääride), enamlaste (bolsevike) ja vähemlaste (mensevike) vahel. Revolutsioon jõudis Eestisse mõningase hilinemisega. Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguspäevil, kui massimiiting kasvas üle korrarikkumisteks. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtumaju, tapeti vihatumaid ohvitsere, murti lahti (tollal vanglana kasutatud) Paksu Margareeta uksed, lasti sealt välja nii poliitilised kui kriminaalkurja tegijad ja pandi vangla põlema. Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis esialgu stabiliseerida ja uued ametimehed kohtadele määrata. Kuberneri asemel hakkas Eestimaal keskvõimu esindama komissar, ja selleks sai Tallinna linnapea, vandeadvokaat Jaan Poska
Afganistanist ära 1989.a. veebruariks 13. aprill Populaarses telesaates "Mõtleme Veel" luuakse Rahvarinne muinsuskaitse päevad Tartus: esimest korda kasutatakse avalikult sini-must-valget lippu; esimese omavalitsusena lubab Tartu linn oma territoorimil sini-must-valget lippu kasutada rahvuslipuna Juuni NL-s algavad poliitilised reformid, NLKP XIX kongress Juuni lõpeb K. Vaino valitsemisaeg (asemele tuleb Vaino Väljas) ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting (150 tuhat inimest, laulev revolutsioon) Juuli vastukaaluks Rahvarindele luuakse ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine 9.-11. september Toimub EKP Keskkomitee XI pleenum, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi. 11. september Lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus "Eestimaa Laul" (300 tuhat inimest) 16. november Eestis võetakse vastu Suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL lagunemine
,,Edasi" ilmunud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk rahvuslipud Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV Juuni/1988 lõppeb Vaino valitsemisaeg, Rahvarinde iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks massimiiting Lauluväljakul Nõukogude Liidu koosseisus. Juuli/1988 luuakse Interrinne 1987 augusti keskel loodi Molotov-Ribbentropi Pakti 11/11/1988 ,,Eestimaa Laul" Avalikustamise Eesti Grupp, miile eestvedamisel korraldati 23. 16/11/1988 Suveräänsusdeklaratsioon
Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) 10tunnine tööpäev, laste tööjõu kaotamine, vabakaubandusele minek jne. Nõudis parlamentaarseid ja demokraatseid õigusi, et kaotataks foodid parlamendis, võrdsed, valmisdistriktid jne. Parlament lükkas kõik nõudmised tagasi. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Muud nõudmised jõustusid hiljem. Revolutsioon puhkes esimesena Itaalias Sitsiilias, kui käsitöölised nõudsid sotsiaalseid hüvesid. Sitsiiliast levis revolutsioon teistesse Itaalia piirkondadesse Veneetsiasse nt. 22-24 veb revolutsioon Pariisis. Edukas revolutsioon kuulutati välja Prm Teine Vabariik. Kuningavõim kukutati. Võimule tuli kodanlik jõud. Pariisis puhkes hiljem uus revolutsioon pööbli (lihtrahva) poolt. 22-26 juuni Pariisis Juunipäevad. Seda
küsimus oli valimisõiguse laienemine (töölised ja madalapalgalised ei saanud valida). Tsartistliku liikumise tagajärjel anti üldine valimisõigus meestele, valimised olid iga aasta, salajast hääletamist, võrdseid valmimispiirkondi ja et kõik kes tahavad saaksid kandideerida parlamenti. See oli ennekõike kodanime vabaduste ja õiguste nõudmine. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Allkirjad esitati kolmel korral parlamenti. Samas poliitkud ei tahtnud oma õigustest loobuda ja sellega nõustuda. Parlament ei vastutanud nende eest, kes sinna allkirju oli pannud. Kõik toimus rahumeelselt. 1848. aasta revolutsioonid üldiseloomustus ja põhjused. Paljude ülestõusude põhjused olid sarnased kui need, mis algatasid Prantsuse revolutsiooni. Üks peamisi põhjusi oli see, et inimestele paljudes riikides Euroopas hakkas tunduma, et nemad on tähtsamad kui riik
annaabi.ee 
