a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva prantsuse mõju alla. Muuhulgas on teada, et Londonisse püüti meelitada ka Lully`d. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Sestap kujunes inglise ooper kohalike traditsioonide segunemisel võõramaistega. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused, milliseid tunti juba enna 1600-ndaid aastaid. Nendesse mütoloogilise või allegoorilise sisuga draamateostesse oli põimitud palju muusikalisi numbreid (sooloaariad, koorid, balletistseenid) ning erilise tunnusena pantomiim. Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli Inglismaal suurmoeks kirjutada muusikat draamaetendustele, sellest arenes välja nn.semiooper (lad.k. semi- = pool, pooleldi). Selles zanris puuduvad retsitatiivid, nende asemel antakse dramaatilist tegevust edasi kõnedialoogide abil
Barokk muusika Inglismaal Barokk · Pärast Elizabeth I surma (1630), haaras Inglismaal võimu Oliver Cromwell · Ta keelas ära igasugused lõbustused, kuhu kuulusid pillimäng ja laulmine · 1660. aastal pääses troonile Charles II · Ta oli Louis XIV onupoeg ja armastas lõbustusi ja hiilgusi , tänu selle sattus inglise muusika prantsuse muusika mõju alla Õukondlikud maskietendused Masque Olid Inglismaa muusikas olulisel kohal Mütolooglise või allegoorilise sisuga draamateosed, kuhu oli põimitud muusikalisi numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil Semiooper Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli suurmoeks kirjutada muusikat draamateostele, millest arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid
Kirjutas üle 100 ooperi. FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia. Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht. Rameau: oma õpikuga "harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. ENG õukonnale eeskujuks FRA õukond ja valitsemisstiil. Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogilise/allegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. "Dido ja Aenas" autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas. Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa muusika isa. Pani aluse saksa oratooriumile millest sai kiriklik zanr.
etendused, mida esitati kas kirikus või ka linnaväljakutel. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegseid liturgilist draamat ja müsteeriumi ning 16. sajandi lõpu madrigal- komöödiat. Muusikalisi etendusi tunti ka renessansiaegses õukonnas: Itaalias lavastati mütoloogilise sisuga intermeediume, prantsuse ooperi eelkäijaks tuleb pidada seal 16.sajandil sündinud õukonnaballetti, mis sisaldas ka rohkesti lauldud osi. Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, aariad ja koorid (1). Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse, et suurendada viimase emotsionaalset mõju. Esimesi oopereid nimetatigi muusikalisteks draamadeks. Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. Muusika autoriks oli Jacopo Peri. See teos ei ole säilinud
Saksamaal kinnistus täntsusüidi 4-osaline süiditsükkel: Allemande- aeglane Saksa tants, 4-osalises taktimõõdus Courante- kiire Prantsuse tants, 3-osalises taktimõõdus Sarabande- aeglane pidulik Hispaania tants, 3- osalises taktimõõdus Gigue- väga kiire Soti hüppetants, 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Ooper Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, õukonna ballett, maskietendused. Sünnimaa on Itaalia. 1. Ooper oli ,,Daphne". 1597. Etendas seda Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. 1. Suur ooperihelilooja oli Claudia Monteverdi (1567-1643) ,,orpheus" oli esimene suur viie vaatuseline tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga. 1. Ooperiteater avati 1637. Veneetsias, selle nimi oli Teatro San Cassiano. Ooper koostisosadeks on: 1) orkestri avamäng
Ooper - kõige suurejoonelisem ja kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale Libreto - tekst Näitlemine, tants, lavakujundus Keskaeg - Ooperi aluseks olid liturgilised draamad ja müsteeriumid. Renessanss - Itaalias lavastati mütoloogilise sisuga intermeediume - Prantsuse ooperi eelkäija - õukonnaballet Pr. ballett-ooperi looja barokis: Jean Baptiste Lully (“Kodanlasest aadlimees”) - Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused Tuntuim Inglise baroki ooperihelilooja: Henry Purcell (“Dido ja Aeneas”) Rondo - ringmängu vorm (ABACADA…) Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes. Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud aadlike rühmitus Esimesed ooperid nimetati muusikaliseks draamaks ehk drama per musica. Esimene teadaolev ooper “Daphne” - Jacopo Peri (1597) Peri teine ooper “Eurydike” on säilinud (1600) Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643)
mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5. BAROKK INGLISMAAL 1660 tõusis troonile Charles II , kes armastas lõbustusi ja hiilgusi ja võttis eeskuju oma onupojast Louis XIVst. Sellega sattus taastuv muusikaelu tugeva Prantsuse mõju alla, inglise muusikuid saadeti Pariisi õppima. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused nendes kasutati lisaks tavapärastele muusikanumbritele pantomiimi. Suurmoeks oli nn.semiooper (lad.k semi = pool), selles kasutati kõnetekste. Üks esimesi selles stiilis teoseid oli John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) 6. BAROKK SAKSAMAAL 16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid. Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks. 7
mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5. BAROKK INGLISMAAL 1660 tõusis troonileCharles II, kes armastas lõbustusi ja hiilgusi ja võttis eeskuju oma onupojast Louis XIVst. Sellega sattus taastuv muusikaelu tugeva Prantsuse mõju alla, inglise muusikuid saadeti Pariisi õppima. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused., nendes kasutati lisaks tavapärastele muusikanumbritele pantomiimi . Suurmoeks oli nn.semiooper (lad.k semi = pool), selles kasutati kõnetekste. Üks esimesi selles stiilis teoseid oli John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) 6. BAROKK SAKSAMAAL 16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid. Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks. 7. BAROKK ITAALIAS
Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad). Prantsuse ooperi eelkäijaks peetakse õukonnaballetti, mis sisaldas ka lauldud osi. Prantsuse balett-ooperi loojaks barokis on Jean-Baptiste Lully. (“Kodanlasest aadlimees”) Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused (p antomiimtantsud, aariad ja koorid). Üks ja ainus tuntud baroki ooperihelilooja on H enry Purcell (ooper “Dido ja Aeneas” ja näidend “Abdelazar”) Itaalias Firenzes sündis ooper
Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad). Prantsuse ooperi eelkäijaks peetakse õukonnaballetti, mis sisaldas ka lauldud osi. Prantsuse balett-ooperi loojaks barokis on Jean-Baptiste Lully. (“Kodanlasest aadlimees”) Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused (p antomiimtantsud, aariad ja koorid). Üks ja ainus tuntud baroki ooperihelilooja on H enry Purcell (ooper “Dido ja Aeneas” ja näidend “Abdelazar”) Itaalias Firenzes sündis ooper
aadliseisusesse, oli ta endale kogunud küll vist kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Harva jäetakse jutustamata lugu Lully surmast: juhatades orkestrit, põrutas ta dirigeerimissauaga vastu maad, kuid vigastas oma varvast ja suri varsti gangreeni. OOPER INGLISMAAL Inglise muusikateatri omapäraseks vormiks olid õukondlikud maskietendused (masque)., mida tunti juba 16. ja 17. sajandi vahetusel. Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga etendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad, muusikalised dialoogid ning koorid. See teatrivorm sai aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muusikat draamaetendustele, laialt olid levinud ka nn. semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti edasi peamiselt kõnedialoogides.
silmapaistva teatriheliloojana (esimene ooper "Hippolytos ja Aricia"), peateoste hulka kuuluvad veel ballettooper "Galantne India", lühiballet "Pygmalion". Inglise maskimängud ja ooperi teke Inglismaal Peale puritaanlaste rüüsteretke, sattus taastuv muus.elu Charles II ajal tugeva prantsuse mõju alla, väga hästi tunti Londonis ka Itaalia muus.t, lavastati nii prantsuse kui itaalia oopereid. Inglise muus.teatri omapäraseks vormiks olid olid õukondlikud maskietendused (tunti juba 16 saj lõpus). Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga draamaetendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad ja muus.lised dialoogid ning koorid. See teatrivorm elas ülikute majades üle ka Cromwelli ajastu ning sai hiljem aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muus.t draamaetendustele, laialt levinud olid ka nn semiooperid, mille ülesehituses oli muus.l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti
aadliseisusesse, oli ta endale kogunud küll vist kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Harva jäetakse jutustamata lugu Lully surmast: juhatades orkestrit, põrutas ta dirigeerimissauaga vastu maad, kuid vigastas oma varvast ja suri varsti gangreeni. OOPER INGLISMAAL Inglise muusikateatri omapäraseks vormiks olid õukondlikud maskietendused (masque)., mida tunti juba 16. ja 17. sajandi vahetusel. Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga etendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad, muusikalised dialoogid ning koorid. See teatrivorm sai aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muusikat draamaetendustele, laialt olid levinud ka nn. semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti edasi peamiselt kõnedialoogides.
kuuluvad veel ballettooper "Galantne India", lühiballet "Pygmalion". 1.4. Inglise maskimängud ja ooperi teke Inglismaal Peale puritaanlaste rüüsteretke, sattus taastuv muus.elu Charles II ajal tugeva prantsuse mõju alla, väga hästi tunti Londonis ka Itaalia muus.t, lavastati nii prantsuse kui itaalia oopereid. Inglise muus.teatri omapäraseks vormiks olid olid õukondlikud maskietendused (tunti juba 16 saj lõpus). Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga draamaetendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad ja muus.lised dialoogid ning koorid. See teatrivorm elas ülikute majades üle ka Cromwelli ajastu ning sai hiljem aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muus.t draamaetendustele, laialt levinud olid ka nn semiooperid, mille ülesehituses oli muus.l küll väga suur osa, aga dramaatiline
annaabi.ee 
