EAKA KURVAMEELSUS depressioon e. kurvameelsus-kurbus, mure, hingevaev; depressiooni iseloomustab alanenud meeleolu, elurõõmu ja huvide kadumine, energia ja aktiivsuse vähenemine; mõjutab söögiisu, unereziimi ja enesetunnet; depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Eestis 2000. aastal läbiviidud uuring näitas kõrget depressiooni esinemise taset eakate inimeste hulgas. raskemate depressioonide osa vanusega väheneb. Üle 64- aastastel meestel on raske depressiooni esinemissagedus umbes 2-3%, naistel 3-5%; kergemate depressioonide osa inimese vananedes suureneb: 65- aasta vanustel meestel esinemissageduseks 15-22%, naistel 19-30%. DEPRESSIOONI ISEÄRASUSED
Depressioon Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Enamasti seondub nimetatud kaebustega samaaegselt unetus, väsimus, eneseväärikustunde alanemine. Depressiooni taustaks võivad olla teatud kehalised haigused, kuid üldiselt ei ole konkreetset põhjustajat võimalik kindlaks teha. Sümptomid Depressioon on keeruline, väga mitmete erinevate sümptomitega haigus. Lisaks piinavale ja pidevale kurvameelsusele võivad esineda: suutmatus nautida selliseid asju, mis varem pakkusid
väljakujunemist. Et liigset stressi vältida on oluline: * lähedaste inimeste toetus. Emotsionaalne stress haarab inimest tervikuna ja muudab tema tundeprotsesse. Muutused võivad kaasneda nii kuulmises, nägemises, haistmises, puute-, temperatuuri, tasakaalu- ja valutundlikkuse osas. *oluline on oma tuleviku tunnetus, selles peegeldub perspektiivi ja lootuse tunne. Sellele, kes edasiselt elult ei julge midagi head loota, tundub tulevik nõnda ,,hall", et masendustunne võtab tahte tegutseda. Toimekast tegutsemisest kõrvaletõmbumine teeb asja veelgi halvemaks. Juhul, kui usud endasse ja oma tulevikku, tuleb sinusse energia ja ettevõtlikkus Kui sul on pessimistlikud eluhoiakud peaksid püüdma neist loobuda. Mõned näpunäited: -hommik on õhtust targem -elus on alati nii head kui halba -maailm annab teed sellele, kes teab, kuhu ta läheb *ka negatiivne mõteviis põhjustab pingeid
üha naljakamaks. Paremal põlvel istuva nägusa näitsiku nime sa veel ei tea, aga sinu kõrvu jõudvat kahemõttelist sosinat arvestades võid kindel olla, et peatselt saad sa selle teada. Et mis siis oleks, kui läheks ja... Meestele meeldib seksida. Eriti siis, kui seksiga ei kaasne kohustusi. Meestele, kes suudavad naise voodisse meelitada loetud tundidega, vaatavad sookaaslased kadestusega alt üles.Tuntud Londoni seksuoloog dr. Guy Granier on veendunud, et üheöösuhtele järgnev masendustunne ei ole tingitud ainult seksuaalaktist. «Kahetsetakse intiimsust,» väidab Granier. «Süütunne näitab, et inimene jagas partneriga midagi väga isiklikku teda korralikult tundmata.» Granier soovitab naistel asja rahulikult võtta. «Seks on nagu toit,» ütleb ta. «Mõnikord kiirtoit, teinekord aga gourmet. Seda ei saa liigitada nii, et üks seks on tingimata teisest parem. Ameerika seksuoloog Ron Bracey soovitab meestel neil
Töövõimetuse põhjustajatena on depressiivsed häired maailma edetabelis neljandal kohal. Lähitulevikus prognoositakse nende sagenemist-südame isheemiatõve järel teisele kohale (vastavalt 5,9% ja 5,2 %). Perearsti praktikas on depressiooni ja ärevushäirete esinemissagedus lähedane hüpertooniatõve sagedusele. Depressiivne häire on haigus, mis tabab kogu keha, meeleolu ja mõtlemist. Ta mõjutab söögiisu ja unereziimi, enesetunnet ja mõtlemist. Depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Depressioon ei ole inimese nõrkuse väljendus ega seisund, mida saaks ületada tahtejõu või üksnes sooviga. Depressiivse haigusega inimesed ei saa ennast lihtsalt "kokku võtta" ja terveneda. Ilma ravita võivad sümptomid püsida nädalaid, kuid või koguni aastaid. Asjakohase raviga saab aga suuremat osa depressioonihaigetest aidata 3 Mis on depressioon?
on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Depressioonist võib kõnelda siis, kui teatav hulk kaebusi või sümptomeid ilmneb pikema aja vältel. Üldjuhul vähemalt nädala või paari jooksul. Ei tohi loomulikku kurvastamist segi ajada haigusega. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi leinavalust ei paraneta täielikult arvatavasti mitte kunagi. Haigusliku tähenduse omandavad
Enesehinnangul ja -austusel on stressiolukorras oluline osa. Kõrge enesehinnang aitab pingele paremini vastu panna, muudab reipamaks ja enesekindlamaks. Meeleolust ja enesehinnangust sõltuvalt hindad oma võimeid suuremaks või väiksemaks, näed end isegi peeglist ilusamana või inetumana. 2.4 Oma tuleviku tunnetus Tulevikutajus peegeldub perspektiivi ja lootuse tunne. Sellele, kes edasiselt elult ei julge midagi head loota, tundub tulevik nõnda "hall", et masendustunne võtab tahte tegutseda. Toimekast tegutsemisest kõrvaletõmbumine teeb asja veelgi halvemaks. Juhul kui usud endasse ja oma tulevikku, tulvab sinusse eluenergia ning ettevõtlikkus. Iseenda, ümbruskonna ja oma tuleviku tunnetus on üksteisega seotud. Juhul kui lootus tuleviku suhtes on kõikuma löönud, enesehinnang langenud ja ümbruskond tundub vaenulik, peaksid püüdma pessimistlikust eluhoiakust vabaneda. Siin võib abi olla järgmiste tõdede meenutamisest. 2
selgitada, et depressioon ja ärevushäired on ravitavad ja kontrollitavad tagada küllaldane info depressiooni ja ärevuse kohta julgustada tervishoiuspetsialistidega regulaarset kontakti pidama julgustama otsima lähikondlaste toel võimalust vabadele hetkedele ja abile majapidamistöödes julgustama otsima sõpruskontakte teiste naistega julgustama pöörates tähelepanu ka kõige väiksematele edasiminekutele Hetkeline masendustunne on normaalne tundeelu reakstsioon suurte elumuutuste puhul, nagu seda on ka rasedus naiste jaoks Kohanemisega kaasnev meeleolu kõikumine on loomulik Depressioonist sellistel perioodidel saame rääkida vaid püsivaks muutunud masendustundest Kerge ärevus ja hirm on igapäevased ja iseenesest normaalsed tunded Ärevushäiretest saame rääkida siis, kui ärevus on tugev, kestab kaua ja piirab tegevusvõimet Nn emakurbus (Baby blues)
krooniliseks. Psühhoteraapiaga saab alustada, kui haigusnähud ravimitega maha võetud. Haiguse kulg on erinev ja raskest prognoositav. ¼ ägeda skiso patisientidest paraneb pärast esimest haigushoogu ilma igasuguste jääknähtudeta, ¼ jäävad jääksümptomid ja sots tervenemine on puudulik, ¼ seisund halveneb üha ilmnevate häiretega, kuni kujuneb välja psühhosotsiaalne puue. - Meeleoluhäired: depressioon on meeleolu alanemine ja püsiv masendustunne, mille tekkepõhjused on nii geneetilised, hormonaalsed, keskkonna mõjutatud, haiguste, isikliku elu sündmustega. D algab eelperioodiga, kus mõne nädala või kuu vältel esineb kergemaid eelnähte, mis süvenevad. Haiguse keskmine kestvus on 5-6 kuud, kuid mõnel patsiendil võib kesta aastaid. Lastel väljendub kehaliste häirete ja käitumisraskustena (kõhu-peavalud, kodust jooksimine, suits-katse, mõnuained, endasse kapseldumine)
Selgitada, et depressioon ja ärevushäired on ravitavad ja kontrollitavad Tagada küllaldane info depressiooni ja ärevuse kohta Julgustada tervishouspetsialistidega regulaarset kontakti pidama Julgustama otsima lähikondlaste toel võimalust vabadele hetkedele ja abile majaidamistöödes Julgustama otsima sõpruskontakte teiste naistega Julgustama pöörates tähelepanu ka kõige väiksematele edasiminekutele Hetkeline masendustunne on normaalne tundeelu reaktsioon suurte elumuutuste puhul, nagu seda on ka rasedus naiste jaoks. Kohanemisega kaasnev meeleolu kõikumine on loomulik. Depressioonist sellistel perioodidel saame rääkida vaid püsivaks muutunud masendustundest. Kerge ärevus ja hirm on igapäevased ja iseenesest normaalsed tunded. Ärevushäiretest saame rääkida siis, kui ärevus on tugev, kestab kaua ja piirab tegevusvõimet. Emakurbus (baby blues) Umbes 50-80% emadest tunnevad kurvameelsust esimesel
rahuloluks. Nt kui te tahate saada juhiks ja näete, et teid hakatakse üha enam mitmesuguste töögruppide etteotsa panema, siis see suurendab teie rahulolu endaga. See teooria vōimaldab seletada, miks mōned inimesed omandavad negatiivseid arusaamu iseenda kohta. Elukäigu tōttu vōivad inimese vastuolud tegeliku elu ja ideaalide vahel olla küllalt suured. Ja kui inimese ideaalid on liialt kōrged, nii et neid ei saavutaks praktiliselt keegi, siis selle vahe tōttu vōib tal tekkida masendustunne. Kõrge enesehinnanguga isikud usuvad et nad suudavad oma tegevusega oma nõudmisi rahuldada ja nad usuvad ka oma võimetesse selleks et olla edukas. Kõrgema enesehinnanguga isikud on ambitsioonikamad. Madala enesehinnanguga isikud on enam mõjutatavad oma kõrgema enesehinnanguga kaaslaste poolt, kuna... * enesehinnang on seotud sotsiaalse võrdlemisega ja seetõttu võivad nad kahelda oma arusaamades ja käitumises. * on seotud suurema vajadusega saada teiste poolt heakskiitu.
annaabi.ee 
