pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, KI/ GI puhul millega tüvi lõpeb Õhk-kond, särkki kesk-kond kasski modern-ne kammgi kopmpleks-sed ehkki krahhki seffki
Mehed vs naised: (John Gray; MEHED ON MARSILT, NAISED VEENUSELT; Kupar; Tallinn 1996; tõlkinud Tiina Vallkivi) originaali tiitel: John Gray; Men are from Mars, Women are from Venus; Harper Collins Publishers; New York, 1992) Meeste enesehinnangu määrab võime saavutada tulemusi. Naise enesehinnangu määravad tunded ja suhete kvaliteet. Naine soovib jagada oma päevaprobleeme(oodates mehelt tuge), mees hakkab aga kohe lahendusi pakkuma. Marslane poeb koopasse, et üksinda oma probleeme lahendada, veenused aga saavad kokku ja jutustavad avameelselt oma probleemidest. Naised ei otsi oma probleemidele kohe lahendust( nagu mehed), vaid soovib, et teda mõistetakse ja kuulatakse. (kumbagi ei tohi sellepärats taunida!!) Mehed on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid VAJATAKSE. Naised on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid ARMASTATAKSE. Kui naised pelgavad saamist, siis mehed pelgavad andmist.
liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). HARJUTUSED. 1. Paiguta sõnad õige reegli alla. lõplik, simss, homne, kepjas, linlane, keppki, kärslane, monarhe, balansseerima, varsti, ressursid, renessanslik, lipkond, sünkroonne, linlik, kausjas, mässki, türanlik, allkiri, linnriik, võrkkiik Põhireegel Liide –gi, -ki liitsõna liite erand s-i erand https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14198/veaohtlikke_snu.html 2
3. liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; 4. l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). · Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. SULGHÄÄLIK SÕNA SEES · ERANDID! Helitu hääliku kõrvale kirjutatakse g, b, d, kuigi hääldatakse k, p, t: 1. liitsõnas: tõmbsoon, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool jt; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond jt; 3
sõnade liitumisel (keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond l, m, n, r järel olev s, kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk (siin tuleb hääldada) - marss, pulss, nüanss 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. 17. F JA S ÕIGEKIRI Kirjutan ÜHEKORDSELT: kui hääldatakse pikalt, mitte ülipikalt (afekt, professor, dusiruum) 7 kahe täishääliku järel (biograafia, graafika, graafiline) kaashäälikuühendis (mängis golfi, harfi, sõi borsi)
· liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). · Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. Liited ja liitsõnad ·gi ja ki liide: helitu hääliku (S, F, H, S, Z, Z, K, P, T, G, B, D) järel -ki haabki, suppki, vendki helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi kanagi, mahlgi, vihmgi · Sõnade liitumisel säilivad kõik tähed eirates kaashäälikuühendi reeglit
Mustrid, mis on eristatud füüsilisest hoiakust kuni intentsionaalse hoiakuni, kuid arvestades, et kakluleerimised, mis baseeruvad füüsilisel hoiakul, on pikad ja tüütud; ja kalkuleerimised, mis baseeruvad intentsionaalsel hoiakul, on lühemad ja praktilisemad. Kui kasutada intentsionaalset hoiakut, siis saab ära tunda kindla üksikasja liikumise või käitumise(üksikasja tüübi tegu) ja siis saab teha ennustusi, mis baseeruvad nendel tüüpidel. Kui arvestada marslast, siis marslane, kasutades füüsilist hoiakut, peab eelkõige jälgima üksikasja füüsilisi komponente liikumises(mida on palju), ja siis tegema ennustused vastavalt nendele üksikasjadele. Tegelikult see intentsionaalne hoiak võimaldab ära tunda olulisi sõlmi(fookuse tasemel ehk) üldises maatriksi mustris, mille aluseks on käitumine. Sõlmed(kõrgema astme mustrid), mida saab väljendada, aga mis ei ole ära tuntavad füüsilisel hoiakul(madalam aste)
· liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. Võõrsõnade õigekeelsus Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett;
peegeldumisvõimega alasid, näiteks tihedalt kraatritega kaetud alad paistavad olevat tumedamad. Marss on oma heleduse ja silmatorkava punase värvusega juba aastatuhandeid inimeste tähelepanu köitnud, kuid mitte mingi muu nähtus pole Marsi puhul tekitanud nii palju eriarvamusi ja puhunud lõkkele kirgi kui Marsi kanalid. Just kanalite avastamine oli see, mille järel sai populaarseks hüpotees arukatest olenditest Marsil. On ju eesti keeleski olemas nende tähistamiseks eriline sõna "marslane". Seejuures ühegi teise taevakeha asukate jaoks pole eri nimetust kasutusele võetud. Marsil on ka kaks imepisikest ebakorrapärase kujuga kaaslast, mis kannavad sõjajumala saatjatele hästisobivaid nimesid Phobos (kreeka k hirm) ja Deimos (kreeka k õudus). Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal veid 50 kilo
· liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. KAASHÄÄLIKUÜHEND Kõik tähed kaashäälikuühendis kirjutatakse ühekordselt: nt kristalne, piklik, tallinlane, kotjas, homne ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk liide algab sama s tähega, millega sõna
olla väär. Siingi peab rõhutama, et ka osavastupidised väited võivad tõepoolest esineda vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui üks vastupidistest väidetest on väär. Kui aga on teada, et üks subkontraarsetest väidetest on tõene, siis ei saa loogilise ruudu põhjal midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on väär, et mõni tudeng on marslane, siis peab olema tõsi, et mõni tudeng ei ole marslane. Kui aga on tõsi, et mõni tudeng on eestlane, siis sellest ei järeldu veel, et väide „mõni tudeng ei ole eestlane“ on väär, sest mõni tudeng võib olla nt ka venelane või soomlane. Mõlemad subkontraarsed väited osutuvad sel puhul tõesteks. Subkontraarsed väited ei saa korraga olla väärad, sest vähemalt ühele objektile subjektide hulgast tuleb omadus omistada või omistada selle puudumine. Osaväide ütleb nt, et
olla väär. Siingi peab rõhutama, et ka osavastupidised väited võivad tõepoolest esineda vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui üks vastupidistest väidetest on väär. Kui aga on teada, et üks subkontraarsetest väidetest on tõene, siis ei saa loogilise ruudu põhjal midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on väär, et mõni tudeng on marslane, siis peab olema tõsi, et mõni tudeng ei ole marslane. Kui aga on tõsi, et mõni tudeng on eestlane, siis sellest ei järeldu veel, et väide ,,mõni tudeng ei ole eestlane" on väär, sest mõni tudeng võib olla nt ka venelane või soomlane. Mõlemad subkontraarsed väited osutuvad sel puhul tõesteks. Subkontraarsed väited ei saa korraga olla väärad, sest vähemalt ühele objektile subjektide hulgast tuleb omadus omistada või omistada selle puudumine. Osaväide ütleb nt, et
heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on. Selle nimel peab tahtma saada jagu eelarvamustest ja maailmavaate piiratusest, mis takistavad arusaamist. Ta peab õppima mõtlema ja tundma mitte teatud grupi liikmena, vaid lihtsalt inimesena. Kui ta suudaks, vabaneks ta ka neist piirangutest, mille seab inimloomus. Kui ta suudaks tajuda maailma nagu marslane või siiriuslane, nagu liblikas, kes elab vaid päeva või nagu olend, kes elab millioneid aastaid, siis oleks ta parim filosoof. Kuid see on võimatu, sest meid ei saa lahutada meie kehast ja meeleorganitest. Antiikajast kuni 17. sajandini ei eristatud teadust filosoofiast ning igasugune teoretiseerivat uurimist nimetati filosoofiaks. Näiteks oli atomism antiikajal filosoofiline õpetus, kuid 19. sajandil teaduslik.
annaabi.ee 
