· Bluusi ja jazzi segu · Loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid · Sellega sai alguse saksofoni kasutamine orkestris · Chicagos tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari võtma poplugude jazz´i-stiilis arranzeeringuid Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi Muusikud · Bud Freeman- tenorsaksofonist · Bix Leon Beiderbeck- kornetist · Duke Ellington- pianist · Fletcher Henderson- pianist · Coleman Hawkins- tenorsaksofonist · Paul Whiteman- tantsuorkestri juht · Eddie Lang- kitarrist Duke Ellington · 1899- 1974 ·
Chicago jazz Jazz muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides. Esimesed jazzi orkestrid tekkisid 20. sajandi algul. Chicago jazz on üks jazzi liike. Chicago jazzi stiilis suurenes solistide tähtsus. Vähenes kollektiivse improvisatsiooni osa, see säilis vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga. Sellest sai hiljem alguseks svingile. Chicago jazzi kuulsamad esitajad on Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Bud Freeman oli ansamblijuht ja helilooja. Ta mängis tenor saksofoni, kuid ka klarnetit. Bud Freeman liitus teise maailmasõja ajal USA armeega ja juhtis seal Usa armee bändi. Duke Ellington oli helilooja ja orkestrijuht. Mitmetes suuremates Ellingtoni teosetes on teemaks mustade ajalugu
VII sümf Leningradi sümf 1941 Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes. Viibis ise Leningradis, ei põgenenud, kuigi oli võimalik. S hinge vaevas see, kuidas vene inimesed üksteist hävitavad. Siberisse oli saadetud 20 miljonit talupoega ja 25 miljonit haritlast. Ohver, mida võeti Leningradi intelligentsilt revolutsiooni altarile, oli väga ränk. K: I osa - algab rahulikult, vaikselt, hiilivalt tuleb sisse marsilik teema (reibas, kuid pisut totter) väikese trummi saatel, kogub kõlajõudu ja muutub läbi orkestratsiooni, meloodia ise jääb samaks, varieeritakse 12 korda. Marss muutub üha ähvardavamaks, tooremaks. Saabub murrang, teema muutub katkendlikuks, hakkab lagunema, muutub jõuetuks, hääbub IX sümf - " nõuetekohane", nõukogude sõduri olemusest lõbus, uljas, tantsuline, marsilik, nõme. S oli 20 sajandi helilooja ning temagi teostes on avaldunud mitmed erinevad stiilid.
- Koosneb 3 fraasist: 2 esimest korduvad meloodiad, 3. uuel materjalil. - Hiljem hakati esitama nt klaveril ja kitarril ning hiljem orkestrimuusikana - Bessie Smith, Blind Lemon Jefferson, B.B. King New Orleansi jazz - Jazz muusika sünnikohaks peetakse New Orleansi. - Kujunes 20.saj algul kuni 1917. - Tekkis erinevatest kultuuridest segunemisel. - Orkestrid. - Euroopa muusikaga võrreldes räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. - Marsilik pulss (rõhk 1. ja 3. löögil). - Parimad pillimehed moodustasid väiksemaid ansambleid - Jazz-ansamblisse kuulusid meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid. - Ajajooksul lisandus klaver. - Muusika sündis kohapeal. (ei noteeritud) - Õitseaeg kestis kuni 1917, sest suleti lõbustusasutuste rajoon. - Louis Armstrong - säravaim muusik, kornetist-trompetist - Joe “King” Oliver - Jelly Roll Morton
aastal suleti lõbustusasutuste rajoon. Louis Armstrong, Buddy Bolden. Dixieland 20. sajandi II aastakümnel sai alguse nn dixieland-stiil (Dixieland USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus). Mängulaadilt ei erinenud valgete dixieland oluliselt mustade new orleansi jazzist. Original Dixieland Jazz Band Chicago jazz Chicago stiilis suurenes solistide tähtsus, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis sai hiljem alguseks svingile. Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Sving 20. sajandi kolmekümnendate aastate II poolel sai jazz'is valitsevaks sving. Erinevalt seni jazz'is ideaaliks peetud pingelist, kohati rämedast puhkpillikõlast esitati svingi elegantsem õhulise tämbriga. Sving tõi endaga kaasa suurte orkestrite bigbändide võidukäigu. Benny Goodman, Glenn Miller, Charlie Barnet, Bob Crosby, Ella Fitzgerald. Bepob
ettekandel. VII sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (1941) Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes. Viibis ise Leningradis, ei põgenenud, kuigi oli võimalik. Sostakovitsi hinge vaevas see, kuidas vene inimesed üksteist hävitavad. Siberisse oli saadetud 20 miljonit talupoega ja 25 miljonit haritlast. Ohver, mida võeti Leningradi intelligentsilt revolutsiooni altarile, oli väga ränk. K: I osa - algab rahulikult, vaikselt, hiilivalt tuleb sisse marsilik teema (reibas, kuid pisut totter) väikese trummi saatel, kogub kõlajõudu ja muutub läbi orkestratsiooni, meloodia ise jääb samaks, varieeritakse 12 korda. Marss muutub üha ähvardavamaks, tooremaks. Saabub murrang, teema muutub katkendlikuks, hakkab lagunema, muutub jõuetuks, hääbub. 8 IX sümf "nõuetekohane", nõukogude sõduri olemusest lõbus, uljas, tantsuline, marsilik, nõme. Sostakovits oli 20
saksofonist. Esimeseks silmapaistvaks valgeks kornetistiks sai Bix (Leon) Beiderbecke (1903- 1931). Tema mängustiil oli täiesti erinev Louis Armstrongi omast. New orleansile iseloomulik meloodiaküllus oli peaaegu kadunud. Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad paralleelselt. Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama. Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Svingieelsetelaastateltegutsesjubasuurem aid koosseise,m ism ängisid arranzeeritud m uusikat. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899-1974) ja Fletcher Hendersoni (1898-1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid.H endersoniarranzeeringud panid alusesuurtesvingorkestriterepertuaarile.Ta
Tema mängustiil oli täiesti erinev Louis Armstrongi omast. · New orleansile iseloomulik meloodiaküllus oli peaaegu kadunud. · Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad paralleelselt. · Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama. 20 · Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. · Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899- 1974) ja Fletcher Hendersoni (1898- 1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid. Hendersoni arranzeeringud panid aluse suurte sving orkestrite repertuaarile. Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili
Tsaikovski sümfooniad on pingelise, konfliktse arendusega, juba sonaadivormi ekspositsioon võib olla töötluslik. 17 Kuues sümfoonia h-moll 1893. Ebatavaline tsükli finaal - adagio lamentoso, mis codas järjest hääbub, faktuur hõreneb. Helilooja ise mainis: "Finaal ... see on purustuse, hävingu resultaat." Järelikult vihjab "purustusele" eelmine osa, särav, ent agressiivne skertso (ühendatud tantsuline ja marsilik muusikaline materjal, lõpuks domineeribki marss). -- I osas NB peateema tuletatud sissejuhatuse teemast (19. sajandil tavaline), töötluse kulminatsioon kandub repriisi. Tsaikovski ja "Võimsa rühma" liige Borodin ( tegelikult keemiaprofessort, kes vabal ajal komponeeris -- 2 sümfooniat, 3. pooleli) olid esimesed vene heliloojad, kes kirjutasid Lääne-Euroopa tasemele vastavaid sümfooniaid. (Borodini stiil
P. Veebel sattus sinna seltskonda ilmselt samuti poliitilistel kaalutlustel – Eesti oli ju värskelt “astunud nõukogude rahvaste vennalikku perre” ja seda oli vaja ka kontserdil näidata. Kuna Veebel oli üks tuntumaid eesti levimuusika heliloojaid, sobis ta selleks eesmärgiks suurepäraselt. NSV Liidus oli siis (ja mõnda aega pärast sõdagi) populaarne omapärane žanr “marss-fokstrott”. Ka kõnesolevas programmis oli Dunajevskilt 3 marssi, seega sobis Veebeli marsilik pala siia hästi. 196 Orkestri koosseis: viiulid Ed. Kurt, E. Kandvere, Fr. Kaasik; saksofonid O. Vichmann, R. Gross, R. Kriit, A. Eller; trompetid R. Tavas, E. Kitsemets, A. Saarm; tromboonid R. Kivi, A. Flink, klaveril K. Paalse, V. Roots, kontrabassil H. Vellesaar, A. Piht, kitarril U. Elts, löökpillidel E. Kruus. 197 “Homme Estonias Jazz-kontsert”. Uudisleht 1939, 02.11. 198 Nii leiame 1937. aasta ajalehe Revalsche Zeitung 21
annaabi.ee 
