· Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumisega 1908 Bosnia kriis · 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia · Venemaa ja Serbia olid selle vastu · Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 II Maroko kriis · Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos · Saksamaa saatis Maroko Rannikule oma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. · Tänu Suurbrtiannia sekkumisele, kriis lahendati · Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vasttasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda · Itaalia vallutas liibüa · Esimene sõda kus kasutatakse lennuki pommitamist Balkani sõjad I Balkani sõda Ühelpool: Türgi Teisel pool: 1. Serbia 2. Bulgaaria 3. Montenegro 4. Kreeka Türgi kaotas ja väga suure osa oma maast II Balkani sõda Ühelpool: Bulgaaria Teiselpool: 1. Kreeka 2. Rumeenia 3. Serbia 4. Türgi 5. Montenegro Bulgaaria kaotas ja kaotas maad
Maroko kööki peetakse üheks tähtsaimaks köögiks kogu maailmas. Üheks põhjuseks on see, et Maroko kööki on väga palju mõjutatud. Maroko toitudesse on jätnud ajaloolise jälje immigrandid ja kolonisaatorid. Esimeste elanike, berberiteaegsed toidud on siiani Marokos ühed põhilised (näiteks tagine, kuskuss). Araablaste invasioon tõi Marokosse uusi vürtse, pähkleid ja kuivatud puuvilju, ja hapu ning magusa kombinatsioon, mida saab tunda tagines ja lambas. Maurid tutvustasid Marokole oliive, oliivimahla ja tsitrust. Maroko kööki on mõjutanud veel väga paljud teised köögid. Marokolaste söömisharjumused erinevad mõneti teiste riikide harjumustest. Hommikusöögiks söövad marokolased tavaliselt leiba oliiviõliga, pannkooke (crepe), joovad teed. Lõunasöök on Marokos tähtsaim toidukord. Kõik pereliikmed tulevad koju ning istuvad ümber madala laua. Traditsiooniliselt, pere naisliige tuleb enne sööki
kuid Rumeenias on teraviljade tootmine samal perioodil vähenenud peaaegu 3%. Liha tootmine on samal perioodil mõlemas riigis suurenenud (Marokos 7% ja Rumeenias 0,3%). Toidu tootmine elaniku kohta on Marokos suurenenud 2,5%, kuid Rumeenias langenud 3,33%. Marokos toodetakse kõige rohkem nisu (6400000 tonni), kuid Rumeenias toodetakse kõige rohkem maisi (7973260 tonni). Rumeeniale toob kõige rohkem sisse lehmapiim (1534320 tuhat $) ja Marokole toob kõige rohkem sisse nisu ( 939150 tuhat $). Peamiselt imporditakse mõlemasse riiki maisi (Marokosse 1695600 tonni ja Rumeeniasse 521230 tonni). Eksporditavateks kaupadeks Marokos on tomatid, mandariinid ja apelsinid, kuid Rumeenias on nendeks mais, nisu ja oder. Marokos on import ülekaalus, kui Rumeenias on eksport ülekaalus. Kala püütakse Marokos aastas 1174 000 tonni, mis on tohutult suurem hulk Rumeenias aastas püütavast kala hulgast (17 000 tonni). Marokos on kalanduses
VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusvahelise konverentsi, et arutada Prantsusmaa reformikavasi. 1906. avati ühes Hispaania väikelinnas konverents kriisi arutamiseks
olemasolu. Enamus riigi veest on veehoidlates. Kalandus Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Maroko läänerannikul on erakordselt rikkad: sardiinide, pelamiide ja tuunikala poolest. Kahjuks ei saa riik täielmääral neist mereressussidest kasu, kuna puudub kaasaegse laevastik ja töötlemise vahendid. Marokol on kaubanduskokkulepe Euroopa Liiduga aastat 1996, mille abil EL maksab Marokole aastamaksu, et laevad (peamiselt Hispaaniast) võiksid püüda kala Maroko vetest. Rahvusvahelised organisatsioonid UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNOCI, UNSC , UNWTO, WCO, WIPO, WMO, WTO, ABEDA, AFESD, AMF, AMU, CAEU, CD, EBRD, FAO, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICRM, IDA, IDB, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, IOC, IOM, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAS, MIGA, MONUSCO, NAM, OIC, OIF, OPCW, PCA, UN, UNCTAD Transport
· Austria armee suuruseks tohtis olla 30000 meest. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati. · AustriaUngari keisririigile kuulunud sõjalaevastik jagati Antanti riikide vahel. · Austriat kohustati maksma reparatsioonimakse. Sèvres'i rahulepingud (Türgiga): Sevres'i rahuleping sõlmiti Türgiga 10. augustil 1920. aastal. Lepingu kohaselt: · Türgi loobus oma õigustest Araabia poolsaarele, Egiptusele, Marokole, Alzheeriale, Tuneesiale ja Liibüale. · Türgist lahutati Iraak, Jordaania, Palestiina, Liibanon ja Süüria. Neist Iraak, Jordaania ja Palestiina läksid Rahvasteliidu mandaadi alusel Suurbritanniale, Liibanon ja Süüria Prantsusmaale. · Kreeka sai endale IdaTraakia, Dardanellide Euroopa poolse kalda ja Galliopoli poolsaare. · Türgi väinad kuulutati avatuks kõikide riikide kauba ja sõjalaevadele nii sõja kui ka rahu ajal.
maailmasõja põhjused, sõjasündmused, Versailles` süsteem. Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 1-3, lk 8-100, Atlas lk 72-74 Koloniaalimpeeriumid- tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kõige võimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, Venemaa Impeerium, Hispaania Impeerium, Prantsuse Impeerium, Rootsi kolooniaimpeerium jne. Maroko kriis- Esimene Maroko kriis 1905-1906. Prantsusmaa avaldas Marokole survet allutamaks riiki Prantsusmaale. Saksamaa sekkus kriisi, nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõikidele suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos ja lubas kasutada sõjalist jõudu. Samas kumbki suurriik sõda veel ei soovinud: Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel. 1906 toimus konverents Maroko küsimustes kus otsustati säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Teine Maroko kriis 1911
Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu
vabakaubanduslepinguid ning liikuvuspartnerlust. Kuna ENP Lõunamõõtme funktsioneerimises on oluline roll mängida EL- i ja tema Lõunamõõtme sihtriikide vahelistel kahepoolsetel suhetel, siis alljärgnevalt vaatlemegi neid sihtriikide kaupa. Maroko ja EL-i suhted Lõunapoolsetest partnerriikidest on EL-il kõige paremini arendatud välja suhted Maroko Kuningriigiga, kus tänasel päeval elab rahvaloenduse andmeil 33848142 inimest. 2008. aastal andis EL Marokole nn edasijõudnud riigi staatuse ning nüüd pannakse erilist rõhku kahepoolsele poliitilisele dialoogile ning riigi õigusraamistiku ühtlustamisele EL-i seadusandlusega (acquis communautaire). EL soovib hoida Marokoga kui stabiilse ja rahumeelse riigiga eriti tihedaid suhteid ning toetada tema majanduslikke ja poliitilisi reforme. Esmatähtsad on sealjuures rändeküsimused ja hiljuti EL-iga jõustunud uus kalanduskokkulepe. - 26 - 2013
Valitseva võimu vastu tekkis fasistlik vandenõu. Maroko oli Hispaania asumaa, kus oli palju Hispaania vägesid. Sealsete hispaanlastest fasistide etteotsa asus Franco "Gaudillo." 17.07.1936 - Marokost teatati Hispaaniasse raadio teadete hulgas ka fraas: "Hispaania kohal on sinine taevas." See tähendas fasistide pealetungi algust. Fasistidel tekkis vajadus tuua Marokost Hispaaniasse maavägi. Lennu- ja merevägi olid Vabariigi poolel. Saksamaa ja Itaalia saatsid Marokole fasistidele appi oma lennu- ja mereväe. Neid kasutati otsekohe mässajate Hispaaniasse viimiseks. Puhkes kodusõda. Vabariigi poolele ei tulnud appi ükski riik. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa leppisid kokku mitte vahelesegamise poliitikas. Vabariigi poolele tulid vabatahtlikult võitlema mehed mitmes riigist, sealhulgas ka Eestist. Need mehed koondusid internatsionaalsetesse brigaadidesse. Inter-brigaadide tunnuseks sai baski-barett.
annaabi.ee 
