2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse allikaks põllumajandust, kõige populaarsemad olid nad 18.saj teisel poolel. Füsiokraadid toetasid takistuste ja kitsenduste kaotamist
Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel, utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond. 16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda!
et need on ka nende kõigi ühised huvid ja jätab sellega välja ruumi muud valida.. Kui enamus saadakse nõusse mõttega, mida aktsepteeritakse kui üldist ja see toimib korduvalt, on inimkond omaks võtnud pildi ühiskonnast ja käituvad sellele vastavalt vabatahtlikult. • Louis Althusseri mõista, pr “interpellation” kui kõnetus Louis Althusser sõnastasuse järgi ideoloogia – see representeerib inimeste suhet reaalsusega. Sellega vaidles ta vastu marksistidele, kes väitsid, et ideoloogia representeerib reaalsust ennast. Althusser märkis väga õigesti, et pole võimalik kujutada reaalsust, kui on võimatu sätestada, mis see reaalsus on, küll aga on võimalik üht-teist öelda ja hinnata inimeste suhte kohta nende kujuteldava reaalsusega. Althusser ütles, et ideoloogia töötab kõnetamise kaudu. Ideoloogia kõnetab mingil viisil inimest, teeb temast oma subjekti, ning suhe inimese ja ideoloogia vahel on loodud, on
Nii väitis Roscher, et inimene ei olevat saanud kunagi läbi ilma kapitalita. Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, kuigi ka teistel klassidel, nii töölistel kui ka junkrutel oli oma tähtis roll tugeva rahvusriigi ülesehitamisel. Jõuti järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini, kui nad tegelikult elavad. 8) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajalooline koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomanduse kaitsel, utopistid aga mõistsid hukka kapitalistliku ühiskonna. 9) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad
või oodatava-prognoositava ilmnemise kohta. Seda on nimetatud põhjuslikkuse seose avamiseks (põhjuslikkuse printsiip determinismi printsiip), mille argumenteeritud esitus kuulub Hegelile (XIX saj. algus). Kuid Hegel käsitles seda filosoofiliselt, mis tema jaoks tähendas asjade maailma ja ideede maailma võrdsustamist, seega, determinismi printsiibi laiendamist ka mõtlemisse. Nähtavasti selline käsitlus ongi andnud vulgaar- materialistidele (L.Feuerbach jt.) ja hiljem marksistidele (F.Engels, V.I.Lenin jt.) inspiratsiooni interpreteerida mõtet kui asjade maailma refleksiooni. Tekkinud hägususest aitas mõneti üle saada J.Mill oma tööga "Loogika süsteem" (1848), kus ta formuleeris põhjuslikkuse seosele rajanevad meetodid loogikas, pannes samaga aluse induktiivsele loogikale. Induktiivne loogika on teatavasti teoreetilises tegevuses üks olulisemaid meetodeid. Sellega on ring täis saanud universaalselt determinismi
Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel, utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond. 16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda!
Arnold - "kultuur ja anarhia" - massil on kultuur, mis ähvadrab seda korda, mis ühiskonnas valitseb. Ameerika ühendriigid on näide, kuidas anarhia on saavutanud ülevõimu (kultuurita ühiskond) - Adorno ütleb hoopis, et kultuuritööstus võtab ära ühiskonnalt utoopilise võimaluse kujutada midagi.... Ma ei tea mis värk sellega oli :P Leavis Marcuse (M)- elukäik ja loominguline ideelisus erines olulistelt Adornost (A). Pidas ennast marksistiks, aga mitmed ta väited ei meeldinud marksistidele. Teda nähti reeturi valguses, oli negatiivne figuur. Seotud Freudi (F) ideedega ning tõlgendas neid. Eesmärk määrata mitte repressiivse vabaduse mõiste. Väga raske on püüelda vajaduste (ihade)poole, kuna ühiskondlik kord ei luba (F) Inimese võimalused eksisteerida maailmas ei ole täiuslikud, me ei saa endale lubada ihade täielikku realiseerumist. F jaoks oli piirang vajalik ja puuduolek oli paratamatu. M läheneb asjale teistmoodi
(EL) 33 34 PEATÜKK 3. SELETUS Hempel nõustub küll, et vahel ajaloolased kasutavad ka seletusi. Aga see, mida nad kasutavad, on kas teaduse-eelsed üldistused või teiste teaduste seletused. Ei saa siiski kuidagi ütelda, kas vaim on või ei ole, majandus on või ei ole ajaloo aluseks. Selliselt sõnastatud seadused lihtsalt ei sobi. Etteheited, mida ta teeb esimesel hetkel marksistidele, teeb ta ju tegelikult järgmine hetk ka kõigile marksismivastastele, sest need ei ole esimestest paremad. Faktidega võimaldavad meil teha kindlaks, kas seadus kehtib, aga mitte seaduse olemasolu. . . Tõsisemad vastuväited Hempelile on pärit 50–ndatest aastatest. William Dray ütles, et kui ajaloolased seletavad, siis nad teevad midagi muud kui seda, mida ütleb Hempel. Dray väidab, et laused nagu “see, mis toimus,
ning nähti evolutsiooni edasiviiva jõuna pigem altruismi, st liigisisest, kuid ka liikidevahelist koostööd. Esindas sellist lähenemist mh anarhismi klassik vürst Pjotr Kropotkin (1842- 1921).21 Solidaarsuse rõhutamine tähendas toetust vasakpoolsetele ideoloogiatele. Darvinism andis tuge marksismile, olles vasakpoolse maailmavaate üks aluseid igalpool maailams. Põhjuseks on siin Darwini õpetuses justkui sisalduv arenguidee, mis dialektikat jutlustavatele marksistidele hästi sobib. (Pole oluline, et darvinism iseenesest säärast teleoloogiat, mida marksistid näha sooviksid, ei jutlusta.) Evolutsiooniteooria, kus keskne roll nö antud keskkonnale, sobis vasakpoolsetele ka seepärast, et nendegi poliitilise tähelepanu all oli keskkond, so ühiskond, mille muutmist sotsiaaldemokraadid evolutsiooniliselt, marksistid revolutsiooniliselt soovisid (lootuses, et uuem ja parem kord kujundab ka uuema ja parema inimese).
tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda, milles seisneb natsionaalsotsialismi kui ideo-loogia olemus ja võrrelda seda objektiivselt leninismi-marksismiga. Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija Peatükid
annaabi.ee 
