................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,33 Markeritega mõõtmisel saadud signaali maksimaalne tõusukiirus erineb arvutuslikult leitud tõusukiirusest markeritega mõõtmise ebatäpsuse tõttu. Impulss-signaalide jälgimine 6 Nelinurksignaal sagedusega 10 Hz. Efektiivne diskreetimissagedus 1 GS/s. Signaali tõusuaeg on 1 = 56 Signaali langusaeg on 2 = 52 Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus on = 166,67 Kolm järjestikust amplituudi on 1 = 3,42 2 = 2,25 3 = 1,36
Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 5 DIGITAALOSTSILLOGRAAF Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine. Signaali sagedus f=1,01 kHz signaali amplituud Um=3,42 V/2=1,71 V Signaali diskreetimissagedus 625kS/s Markeritega signaali maksimaalne tõusu kiirus U/t. V=28250 V/s Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 1,71 * 2 *1010= 28322 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali frondiajad: Tlangus = 44ns Ttõus = 52ns Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6,10 ms Signaali võnkesagedus f = 1/T = 163,93 Hz Sumbuvuse logaritmiline dekrement =0,117 Sumbuvustegur = 19,18
arvuti tarkvarast (ploki draverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 2. Signaali uurimine Mõõtsime sisendisse antud sinussoid-signaali. Mõõdetud signaali periood on T=0,992 ms Signaali sagedus on seega 1008,06 Hz. Seega amplituudväärtus Um = 3,0 V. umin+umax Efektiivväärtus U = 3,56 V (Vrms) Diskreetimissagedus: f=625 kS/s Maksimaalne tõusu kiirus markeritega mõõdetuna U= 3,56V t= 0,2ms U = 3,56/0,0002=17800(V/s) t 3. Impulss-signaalide jälgimine Langus: Signaali amplituut Um = 8,06 V Signaali periood T = 22,8 ns 4. Kõlari resonantssageduse määramine Signaali amplituut Um1 = 1,42 V Signaali amplituut Um2 = 0,87 V Signaali amplituut Um3 = 0,43 V Signaali periood T = 5 ms Signaali sagedus f = 84,64 Hz Sumbuvustegur: U m1 = ln * f = ln(1,42/0,87)*84,64 Hz=41,47 1/s U m2 5. RS232 signaalide jälgimine
QTLs): QTL see tähendab genoomi segmenti, mis koprreleerub kvantitatiivse tunnuse ja selle varieerumisega 1. Esmalt ristame inbriidseid liine erinevate fenotüüpidega isenditega ehk homosügoote erinevate alleelidega mitmik lookustes ja sellega luuakse erinevaid heterosügoote 2. Ristate seejärel F1 põlvkondasid või vanemliine, et suurendada fenotüübilist varieerumist ja nende lahknemist 3. Analüüsime F2 genoomsete markeritega (mikrosatelliidid, SNP), mis siis peaks korreleeruma fenotüüpilise tunnusega 4. Selle tulemusena saame luua aheldatuse kaardi. 5. Arvuatme välja fenotüübilise varieerumise (P), mis on sõltuvuses geneetilisest toimest (G) ja keskkonna toimest (E). VP = VG + VE + 2COVG,E + VG x E Kvantitatiivsete tunnuste varieerumine: 1. Aditiivne gen. varieerumine (VA): kahe või rohkema lookustega alleelide toime fenotüübile
Üheks neist on pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika. Enamasti põhineb see metoodika mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. Need on lühikesed üheahelalised DNA-fragmendid, mille nukleotiidijärjestus vastab tuntud mutatsioonilistele järjestustele geenides ja mis nende geenilõikudega paarduvad. Peale selle on nad varustatud signaalelementidega, radioaktiivsete või fluorestseeruvate markeritega, mis aitavad kindlaks teha nende seostumist defektsete geenidega. Sellised proovid võimaldavad mis tahes elujärgul avalduvaid geneetilisi puudeid tuvastada juba enne sündi, idegi varastes embrüotes enne nende siirdamist. Üha laiemalt rakendatavaks on saanud nn. DNA-sõrmejälgede metoodika. See nimetus on tuletatud 19. sajandi lõpul avastatud nähtusest, et iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Inimese DNA-järjestuste uurimisel selgus, et genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e.
võimalus seda pakkuda. (eeldusel, et väljaregistreerimise päeval ei saabu täismaja, sellisel juhul tuleks tuba vabastada siiski kell 12.00) kui hiljem, siis lisandub 30-60 EUR, oleneb sellest mis kell lahkuda soovitakse. Konverentsisaal Oxford Hall sobib suurepäraselt privaatsemateks koosviibimisteks väiksematele seltskondadele. Tehnilised vahendid: WiFi ühendus, interneti püsiühendus, DVD/VHS mängija, dataprojektor, grafoprojektor, pointerid, paber- ja plastiktahvel markeritega ja konditsioneer. Lauad on paigutatud ümarlaua stiilis. Pakume ettetellitud lõuna- ja õhtusööke hotelli restoran-lounge´s Polpo. 24.05 soovitud piduliku õhtusöögi korraldame suures privaatses ruumis valitud veini ja maitsva toiduga . Vaba aja veetmiseks pakume omalt poolt Teile põnevat ja huvitavat lodjasõitu Emajõelt Peipsi järvele ja tagasi. Kogu ürituse kestvus on 5 tundi, selle aja sees ka lõunasöök. Siinkohal oleks
Sobib mängimiseks mistahes üritusele. Vaja läheb: Valget paberit, värvilisi markereid, jõuluteemalisi kleepse, vilet, stopperit ja A4 suuruses raamatuid Mängu sisu: · Jaga igale mängijale valge paber, värvilised markerid, kleepsud ja A4 suuruses raamat; · Palu mängijatel ringi istuda ning asetada raamat (mille peal on valge paber) oma pea kohale; · Mängu alustamiseks puhu vilet; · Hakka mängijatele ütlema samm-sammult, mida nad markeritega paberile joonistama peavad. Näiteks: joonistage puu, joonistage puule oksad, siis lehed, siis linnumaja, orav oksale jne; · Kui kõik nimetatud, siis anna mängijatele 2 minutit (võta stopperiga aega) oma tööde lõpetamiseks ja täienduste tegemiseks (kleepsude kleepimiseks); · Kui ajalimiit on läbi, korja tööd kokku; · Joonistused loovad üritusele ka parema meeleolu, sest kindlasti on nii mõnigi töö naljakas;
Sugupuu markerid: mtDNA informatiivsus väike, sest muteerub palju; heteroplasmia: ühel inimesel mitu erinevat mtDNA järjestust emaliinis päritav polümorfne kontrollregioon (D-loop) rakus palju koopiaid: säilib paremini võrdlemiseks palju võimalusi Y kromosoom isaliinis päritav palju Y STR ja Y SNP markereid Haplotüübi määramine mtDNA ja Y puhul ei saa sugulaste vahel vahet teda, tuumsete markeritega saab. Tunnus Tuumne DNA mtDNA Genoomi suurus ~3 miljardit bp 16 000+ bp Koopiate arv rakus 2 (1 alleel mõlemalt vanemalt) Võib olla >1000 Struktuur Lineaarne (kromosoomides) Rõngas Päritakse Emalt ja isalt emalt Põlvkondlik rekombinatsioon Jah Ei
2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel (4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76) Leksikaalne lähenemine (Goldberg, Saucier) 1. Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele – st ei ütle midagi käitumise põhjuste ega stabiilsuse kohta 2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad 3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna
suuruses raamatuid. · Jaga igale mängijale valge paber, värvilised markerid, kleepsud ja A4 suuruses raamat; · Palu mängijatel ringi istuda ning asetada raamat (mille peal on valge paber) oma pea kohale; 19 · Mängu alustamiseks puhu vilet; · Hakka mängijatele ütlema samm-sammult, mida nad markeritega paberile joonistama peavad. Näiteks: joonistage puu, joonistage puule oksad, siis lehed, siis linnumaja, orav oksale jne; · Kui kõik nimetatud, siis anna mängijatele 2 minutit (võta stopperiga aega) oma tööde lõpetamiseks ja täienduste tegemiseks (kleepsude kleepimiseks); · Kui ajalimiit on läbi, korja tööd kokku; · Joonistused loovad üritusele ka parema meeleolu, sest kindlasti on nii mõnigi töö naljakas;
Gluteenivabu tooteid võiks toitainetega rikastada. Gluteenivaba dieedi ebasoovitavad kõrvaltoimed Bulka CM, Davis MA, Karagas MR, Ahsan H, Argos M. The Unintended Consequences of a Gluten- Free Diet. Epidemiology. 2017 Feb 1. doi: 10.1097/EDE.0000000000000640. MED24, 21 veebruar 2017 Analüüsiti USA uuringu (NHANES) käigus 2009-2014 kogutud andmeid ise raporteeritud gluteenivaba dieedi kohta ning kõrvutati neid toksiliste metallide ekspositsiooni markeritega veres ja uriinis. Andmed kohandati soo, vanuse, rassi ja uuringutsükli kohta. 7471 uuritavast 73 (vanuses 6-80 aastat) e 1% väitsid end olevat gluteenivabal dieedil. Gluteenivaba dieedi järgijatel leiti uriinis arseeni ligi kaks korda kõrgemas kontsentratsioonis, veres elavhõbedat 70% kõrgemas kontsentratsioonis ning uriinis ka veidi kõrgemas kontsentratsioonis kaadmiumi võrreldes gluteenivaba dieedi mitte järgijatega. Seost ei leitud pliiga uriinis
Ilmneb, et tendents seostada suundi enda egotsentrilise asukohaga on võrdlemisi hiljutine nähtus, ning mis on levinud pigem industrialiseeritud klt’ides (nt ka šimpansid tajuvad asukohta vastavalt kardinaalsele punktidele). Aeg ja ruum. Inimeste arusaam aja liikumisest on kooskõlas nende ruumitajuga. Nt kardinaalsetele punktidele orienteeritud aborigeenid näevad aja liikumist idast läände, mitte eest taha. Eelnev näitab, et ruumi- ja ajataju on seotud lingvistiliste markeritega e nõrk Sapir-Whorfi hüpotees võiks kehtida. Tugev Sapir-Whorfi hüpotees on peaaegu üleüldiselt ümber lükatud, kuigi on üks uurimissuund, mis võiks seda kinnitada. Matemaatika paistab olevat valdkond, mis on kultuurist sõltumatu ie printsiibid eksisteerivad väljaspool klt’i, hoolimata meie võimekusest neid mõista. Samas on see ka valdkond, kus on näha klt erinevusi in arusaamises. (nt baasnr-ite süsteemid erinevates klt’ides erinevad,
1 Spetsiifilised käitumisaktid 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3 Isiksuseomadused (traits) sarnaste harjumuste kogumid 4 "Superfaktorid": isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel (4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76) Leksikaalne lähenemine (Goldberg, Saucier) - 1. Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele st ei ütle midagi käitumise põhjuste ega stabiilsuse kohta 2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad 3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna 4
teadaolevaid enteropatogeenseid serogruppe – O55, O111:H2 jt., kasutades selleks vastavaid polü- ja monovalentseid seerumeid • EIEC – invasioonivõime määramiseks HEp-2 ja HeLa rakukultuuridel, O ja H serotüpeerimine, ELISA • EHEC – otsitakse aglutinatsioonireaktsiooni abil teadaolevaid enterohemorraagilisi, verotoksiini produtseerivaid serotüüpe – peamiselt serotüüpi O157:H7, aga ka O26:H11, O111. NB! Mitte kõik ühesuguste immunoloogiliste markeritega E. coli serotüübid ei ole suutelised tootma verotoksiini, järelikult pole nad ka haigusetekitajad; verotoksiini määratakse koekultuuridel tsütopaatilise efekti alusel • EAEC – määratakse adhesioonivõimet Hep-2 või HeLa koekultuuri rakkudel 19 Praktiline töö Ülesanne 1. Vaadelda mikroskoobis soolepatogeenide morfoloogiat, värvituna Grami meetodil Ülesanne 2
kaasa. Samas on poisi isa teadvustanud, et liigne surve võib lapse huvi jahutada, mistõttu ei ole treeninguga üle pingutatud. Üheksa-aastaselt tuli poiss omavanuste hulgas Euroopa meistriks. Seda efekti on kirjeldanud järgmine uurimus: ühele grupile lastest lubati tasu – “Hea mängija” tunnistus – Maagiliste Markeritega mängimise eest, teisele grupile aga sellist lubadust ei antud. Hiljem mängisid need lapsed, kes olid saanud tasu, seda mängu vabal ajal ja omaenese initsiatiivil hoopis vähem aega kui need lapsed, kes tasu ei saanud või need, kellele tasu oli pa- kutud ootamatult. Ka kahanes tasustatud laste piltide kvaliteet tunduvalt pärast tasu äravõtmist
annaabi.ee 
