Lõpuks otsustati, et asutakse teele 27. juulil. 4. Kust tuli informatsioon grupi kadumise kohta? Üks eestlastest rääkis,et tegemist oli väljamõeldisega, sest Tuupovaaras neid keegi ei oodanud ega taga ei otsinud ning inimesed läksid lihtsalt laiali, kui olid endale sobiva lahenduse leidnud. 5. Kas sina võtaksid sellise tööpakkumise vastu? Põhjenda oma valikut. Mina ei võtaks sellist tööpakkumist vastu, sest marjakorjamine ei paku mulle huvi ja ma sooviksin pigem töötada Eestis kui Soomes.
ühendid lahku puhastamine, kirja saatja hulka ja kogu väljendavad kui täiendosa on liitsõna liivahunnik, suhkrutükk, piimaliiter, ühendid singiviil, mereliiva hunnik, peegliklaasi kild mitmusliku sisuga tikutoos, riidekapp, hambaarst, ainsuse omastav männimets, marjakorjamine kolm või enamgi sõnatüve liiga pikki kokkukirjutisi aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, võib liigendada kartulivõtumasin, allmaaraudteejaam, loetavussidekriipsu abil viljapuuaed või kirjutada lahku ülehelikiirus-lennuk/ ülehelikiirus lennuk vaherahu-läbirääkimised/ vaherahu
2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elanikud (aga tähtsad linnaelanikud) küpse vilja pead (aga küpsed viljapead) 4. Mitmuse omastavas nimisõna+nimisõnaL
mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiul, elu ja surma küsimus marjakorjamine). vase ja tina sulam ooperi- ja balletiteater hinna- ja turupoliitika. Vahel kolm või enam tüve (aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, laevaremonditehas, kingsepatöökoda, allmaaraudteejaam). Kokku: lasteaed, naistepäev, meestesärk, noorteõhtu, häälteenamus, keeltekool, käterätik, maadeuurija, meeltesegadus jt – kaks silpi, omaette tähendus
korvipunumine (punutakse korvi) pliiatsikarp rehepeks (pekstakse rehte) palgikoorem kalapüük hambaarst pesupesemine tikutoos karjakasvatus raamatukapp tuletõrjuja männimets kartulipanek marjakorjamine raamatupidamine kartulipanek konkreetse üksikjuhtumi korral hulka või kogu väljendavad kirjutatakse lahku ühendid vaiba puhastamine suhkrutükk, vorstiviil kinga parandamine piimaliiter, veetilk, klaasikild põranda värvimine leivaviil, saiapäts, singiviil selle kirja saatja rahvahulk, liivahunnik
Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tikutoos, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek, marjakorjamine · Kolm või enamgi tüve aedviljakonserv, käterätikuriie, jalgpallikohtunik, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, kauglaskesuurtükk, erastamisväärtbaberiarve, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku looduse ilu, isa saapad, naabri auto, kauba headus, õpiku autor, rahva heaolu
ehituse terminoloogias paaspõrand, pilbaskatus, roogplaat. Märkus. Omastavalise liitumise korral võib täiendsõna olla mõnel juhul mitmuse omastavas, nt lasteaed, lastearst, lastekoor, naistejuuksur, naistekütt, naisterahvas, meestekingad, meesterahvas, käterätik, keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu.Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos. 4. Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel: a. ne-, lane-, line-, mine-liitelised nimisõnad lühenevad harilikult s- tüvelisteks, ntõpilasorganisatsioon, töölisperekond, loobumisvõit, lugemisoskus, naisliikumine. Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend, -jalg, -loomus, -mõistus. ne-, lane- ja line-liiteline täiendosa on täiskujuline (omastavaline), kui ta väljendab tegevusobjekti
2.Lühitüveline nim. + nim.= kokku. Nt: purskkaev, kuningriik, inimväärikus. 3.Nim ainsuse omastavas + nim.= kokku, KUI näitab liiki või laadi (Mis liiki? Mis laadi? Mis?) 3.1.Mitmusliku sisuga ainsuse omastav = kokku. Nt: jahikoer, toakoer, karjakoer.., taskukell, seinakell, käekell.., rongipilet, bussipilet. Nt: tikutoos, palgikoorem, männimets, marjakorjamine, kartulipanemine. 3.2.Ainsuse omastav - vastab küsimustele Kelle? Mille?,kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku. Nt: isa saapad, venna auto, ema maja, onu püksid, toodangu kvaliteet, rahva heaolu, looduse ilu, lehma ammumine. 4.Mitmuse omastav nim. kirjutatakse järgnevasst nim. harilikult lahku. 4.1.Järgneva nim. kirjutatakse kokku kahesilbiline mitmuse omastavas nim. omaette tähendusega ühendis.
parketilihvija; hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil; mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, kartulivõtumasin, käterätikuriie, laevaremonditehas, okaspuumets, perekonnaseisuametnik, rahvatantsuring, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, töövõtuleping, tükitöösüsteem, viljapuuaed, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, erastamisväärtpaberiarve, vaherahuläbirääkimised,
märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) Nt kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, hulka ja kogu väljendavad ühendid Täiendsõnal on täiend Nt. meie pere nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, liikmed, suure kassi pojad vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, mitmusliku sisuga ainsuse omastav nt tikutoos, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, marjakorjamine, hambaarst kolm või enamgi tüve nt aedviljakonserv, aruandeaasta, käterätikuriie, laevaremonditehas, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus. kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed, meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus pikemad mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud
Küttimine (kalastamine) ja korilus – väiksemate loomade küttimine. Koriluse korras kogutakse taimi, lindude mune, mett, marju. Tänased kütid ja korilased elavad siiski just tänases keskkonnas, nende ühiskond on kujunenud vastusena tänastele oludele. Küttimine ja korilus kui äärmuslikult raske eluviis (Marshall Sahlins 1966)? Kütid-korilased kui pärisrikkad, keda ei vaeva lõputud vajadused – see, mida on vaja, on olemas. Tänases Eestis on marjakorjamine paljudele peamiseks suviseks elatusviisiks. Nõukogude Eestis ei teadnud iial, mida poest kätte võib saada. Erijooned - Varieeruvad kooselavad grupid - Jagamiseetika – tugev rõhk toidujagamisel. - Suur individualism ja autonoomia – ise hakkama saamise ehk iseseisvuse vajadus. - Liikumisvabadus - Omandi puudumine
kirjasaatja, parketilihvija; 2. hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil; 3. mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; 4. kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, kartulivõtumasin, käterätikuriie, laevaremonditehas, okaspuumets, perekonnaseisuametnik, rahvatantsuring, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, töövõtuleping, tükitöösüsteem, viljapuuaed, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, erastamisväärtpaberiarve, vaherahuläbirääkimised, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus.
annaabi.ee 
