Temast on tehtud arvukalt telesaateid (,,Helgi! Laulab Helgi Sallo", 1983; ,,Teatrivara. Stuudios Helgi Sallo ja Sulev Nõmmik", 1987; ,,Ma vajan lavastajat. Helgi Sallo", 1991; ,,Siin ja praegu. Helgi Sallo", 2001; ,,Tuleb tuttav ette. Helgi Sallo", 2005; kõik ETV-s). Temast on videosalvestis Olav Ehala muusikalis ,,Nukitsamees" (Digibox, 2003). Ka ETV-s on temast opereti- ja muusikalisalvestisi (sh. Kálmáni ,,Mariza", 1991; Porteri ,,Suudle mind, Kate", 1992; Bocki ,,Viiuldaja katusel", 1990; Raadiku ,,Puhh", 1995; Hermani ,,Hallo Dolly!", 1996). https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Sallo#Elulugu http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/ http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2917/fotod Rollid Helgi Sallo on loonud arvukalt armastatud rolle nii muusikalides, sõnalavastustes kui ooperites
artistil on väga ilus ja puhas hääl , samuti suhtlevad nad esinemise ajal publikuga.Ei saa muidugi märkimata jätta,et neil mõlemal on ka suur esinemiskogemus. Kõige ebaõnnestuimad aariad olid Aare Saali esituses kõlanud G.Verdi Don Carlo aaria ooperist ,,Ernani",kuna A.Saali hääl oli natuke pealetükkiv ja ebameeldiv ,hääl oli kärisev ja nii ei olnud ka kõla kõige parem.Samuti üks ebaõnnestuimaid aariaid oli Margit Saulepa ja Urmas Põldma esituses I.Kalmani Mariza ja Zupani duett ooperist ,,Krahvinna Mariza",minu jaoks oli ülepingutatud kostüümidega ja see häiriv kuna halb on kuulata kui silm puhata ei saa.Iseeneset lauluhäälel ja kõlal ei olnud viga , kuigi kui on artistil vaja teha ka paar tantsusammu siis ei tasu neid sassi ajada. Minu jaoks oli kontsert väga õnnestunud,kuna oli nii noori artiste kui ka juba kogenuimad lavaesinejad.Samuti oli näha ka seda lõpust,kui kogu saal püstitõusis ja aplodeerimisel ei olnud lõppu paistmas
juulist 2009 Hispaania kõrgliiga klubi Madridi Reali eest ja kuulub Portugali jalgpallikoondisesse. õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Fado Fado on Portugali muusika liik. Tavaliselt laulab üks ja seda klassikalise ja portugali kitarri saatel. Fado on kurb laul armastusest ja sündmustest meie igapäevaelus. Kõige kuulsamad fado lauljad on Amália Rodrigues ja Mariza. http://www.youtube.com/watch?v=0cKv6EHNOTk Amália Mariza psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimisek Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Küsimused
heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. TUNTUD OPERETTE. Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" KASUTATUD KIRJANDUS. *Muusikaõpik VII-VIII *Google otsing *EE köide 7 EVELIN VIKS OOOPS1
Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Maailmakuulsaid operette: Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Muusikal. Muusikal on selline lavateos, mis sisaldab endas opereti, vodevilli ja revüü elemente. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikal ei pruugi sugugi olla pelgalt meelelahutuslik zanr, üsna tihti on süzee aluseks mõni tõsine ühiskondlik või psühholoogiline sõlmküsimus. Muusikal kui zanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel. Edukast muusikalist tehakse reeglina ka film.
◦ „Ilusal sinisel Doonaul“ ◦ „Lood Viini metsadest“ Tuntumad operetid J.Offenbach “Orpheus põrgus”, “Ilus Helena J.Strauss noorem”Nahkhiir”, “Viini veri”,Mustlasparun I.Kalman”Silva”, “Krahvinna Mariza” Ferenc Lehar ”Lõbus lesk”, “Krahv Luxemburg”
Porteri Fredi laulu muusikalist ,, Suudle mind, Kate" . Esitaja oli hästi tõsine, esitus kinnine ja tuhm. Vastandiks sellele oli järgmine laul J. Straussi Adele kuplee operetist ,, Nahkhiir" Margit Saulepa esituses. Esitus oli lihtne, kerge, rõõmus ning esitaja suhtles hästi publikuga. Esitaja oli väga ilmekas ning teda oli meeldiv kuulata. Lavale tuli ka Urmas Põldma ning koos Margit Saulepaga esitasid nad I. Kalmani dueti operetist ,,Krahvinna Mariza" , mis oli hästi lustlik, südamlik, veidi isegi naljakas. Kui muidu me laval liikumist peaaegu, et üldse ei näinud (solist seisis lava keskele asetatud klaveri kõrval) , siis nemad liikusid ringi ning näitlesid veidi laulule kaasa, mida oli väga meeldiv vaadata. Pärast seda kuulsime sama autori laulu operetist ,,Tsirkuseprintsess" , mida esitas Voldemar Kuslap, kes oli muhe, laulis hea kõlava häälega ning südamest.
Operetti esitavad professionaalsed lauljad ja tantsijad. Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. + Koor, ansambel, orkester, dirigent. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Retsitatiiv 3) Koor Tuntud heliloojad ja teosed J. Offenbach „Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″ J. Strauss noorem „Nahkhiir″, „Mustlasparun″, „Viini veri″ I. Kalman „Silva″, „Bajadeer″, „Krahvinna Mariza″, „Montmarte ´i kannike″ F. Lehar „Lõbus lesk″, „Krahv Luxemburg″ F. Hervé „M. Nitouche″ Ajalugu Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on see meelelahutuslik źanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurem tähtsus sõnal. 3. Muusikal (õp. lk. 68) Kes loovad?
Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operetid : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Kasutatud kirjandus : - 8. klassi Muusika õpik - http://miksike.ee/ooper - http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/ooper.html - www.miksike.ee/referaadid/operett_oops1.doc+operett&cd=2&hl=et&ct=clnk&
Kabalevski samanimelises ooperis. [4; 2008, 03.02] Laiemale üldsusele oli Georg Ots eelkõige tuntud paljude operetirollide kaudu. Juba oma lavatee alguses muutus ta tõelise operetiprintsina publiku lemmikuks kui d'Artagnan /Benatzky ,,Kolm musketäri"/, Pierre-Punavari /Romberg ,,Kõrbelaul"/ ja Jim Kenyon /Friml "Rose Marie"/. Lisagem Barinkay /J.Strauss "Mustlasparun"/, Andrei /Miljutin "Rahutu õnn"/, "Bajadeer" ja ,,Mariza"/, Petery /Kémény "Kusagil lõunas"/ ning omamoodi rollide roll oli Danilo Lehari operetis "Lõbus lesk". Lavaline elegantsus, sõna ja laulu nüansirikas sulam ning võrratu partnerlus Hanna osas esinenud Meta Kodaniporgiga hoidsid seda Paul Mägi lavastust värskena hooajast hooaega. [4; 2008, 03.02] Hingeline soojus ja sügav intellekt valgustasid Georg Otsa Cervantest - Don Quijotet M.Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast". Esituse tõetruudus, inimlikkus ja
terves Euroopas. Ta kirjutas peaaegu sada operetti, millest mõned olid tema eluajal ülipopulaarsed ja mõningaid mängitakse tänapäevani. Tema teostes on segunenud poliitiline satiir ja tuntud ooperite paroodia. Kuulsaimad neist on ,,Orpheus allmaailmas" (1858) ja ,,Ilus Helena" (1864). Tuntumaid operette Jacques Offenbach. ,,Orpheus põrgus", ,,Ilus Helena" Johann Strauss noorem. ,,Nahkhiir", ,,Mustlasparun", ,,Viini veri" Imre Kalman. ,,Silva", ,,Bajadeer", ,,Krahvinna Mariza", ,,Montmartre´i kannike" Ferenc Lehar. ,,Lõbus lesk", ,,Krahv Luxemburg" Florimond Herve. ,,Mamzelle Nitouche" PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 4 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal 1. MUUSIKAL Muusikal (inglise keeles musical) on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse kõnedialoogide
orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks hooajaks repertuaarist üldse välja. olulisemad lavastused 1936. A. H. Tammsaare "Juudit", lavastaja K. Hansen 1936. V. Devere "Navarra Henrik", lavastaja E. Lemmiste 1936. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja K. Hansen 1936. H. Wuolijoki "Niskamäe naised", lavastaja E. Lemmiste 1937. A. Mälk / A. Särev "Õitsev meri", lavastaja E. Lemmiste 1937. I. Kalman "Mariza" (operett), lavastaja H. Aare 1939. Draamateatrist tuleb Endlasse Paul Ruubel. publiku arv 1939/40: 32 673 1940/41. Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad, etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe "Prozhektor", opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise. olulisemad lavastused 1940. A. H. Tammsaare / A. Särev "Põrgupõhja uus Vanapagan", lavastaja E. Lemmiste 1942. A
Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks hooajaks repertuaarist üldse välja. olulisemad lavastused 1936. A. H. Tammsaare "Juudit", lavastaja K. Hansen 1936. V. Devere "Navarra Henrik", lavastaja E. Lemmiste 1936. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja K. Hansen 1936. H. Wuolijoki "Niskamäe naised", lavastaja E. Lemmiste 1937. A. Mälk / A. Särev "Õitsev meri", lavastaja E. Lemmiste 1937. I. Klmn "Mariza" (operett), lavastaja H. Aare 1939. Draamateatrist tuleb Endlasse Paul Ruubel. 13 1940/41. Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad, etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe "Prozhektor", opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise. olulisemad lavastused 1940. A. H. Tammsaare / A. Särev "Põrgupõhja uus Vanapagan", lavastaja E. Lemmiste
Operetid "Orfeus põrgus", "Ilus Helena" Viinis sai operett kuulsaks. Viinivalsi-operette (viinivalss - kiire valss) lõi Johann Strauss (poeg) 1825-1899) operetid "Nahkhiir", operett "Viini veri" K: valss "Viini veri". 20.saj jätkasid Straussi loodud viinivalsi-opereti traditsiooni Viinis ungarlased uusviini opereti viljelejad Franz (Ferenc) Lehar (1870-1948) operetid "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" ja Emmerich (Imre) Kalman (1882-1953) operetid "Mariza", "Silva". Mõlemad heliloojad kasutavad rohkesti ungari rahvamuusikat oma teostes. GIUSEPPE VERDI (1813-1901) Nabucco, Macbeth, Rigoletto, Trubatuur, La Traviata, Maskiball, Aida, Don Carlo, Othello, Falstaff Verdit ei võetud Milano konservatooriumisse vastu-ta olevat andetu. Hiljem sai konservatoorium Verdi nime. Eraeluliselt igav ja tõsine Läbi muusika oma riigi vabadusvõitluse maestro Patriootilised motiivid, allegooria Nabucco Vana Testamendi Jeremia raamatu põhjal
kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operette : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Ooper - Operett Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini
annaabi.ee 
