tööealised(15-65 aastased) ja vanemaealised inimesed moodustavad rahvaarvust 24%. Sellest võib järeldada, et riigis on vananev elanikkond, kuigi sünde on riigis rohkem kui surmasid, 1000 inimese kohta sureb aastas 8 inimest ning sünnib 10, iive on 0,2%, sünde on jätkuvalt rohkem seetõttu et, keskealisi sigimisvõimelisi inimesi veel jätkub kui võib prognoosida et lähima 15 aasta jooksul iive langeb. Keskmine eluiga San Marinos on euroopa keskmisest tasemest veidike maas. Viimase 5 aasta jooksul on naisi sündinud 8% vähem kui mehi. 3. ENERGIAMAJANDUS San Marino ei oma mingeid energiavarasid, tal ei eksisteeri mingisuguseid elektrijaamu, riik sõltub täielikult Itaalia energiamajandusest. 4 4. PÕLLUMAJANDUS San Marinos on väljakujunenud traditsioonide alusel veini ja juustu tootmine, nimelt San Marino
– inflatsioon oli ● Euroga ühinemine lubatud piirist üle toimus 1.jaan 2011 ● Uueks eesmärgiks 1.jaan 2008- eelarve oli puudujäägis Ühisraha head omadused ● Jääb ära vahetuskulu ● Heaolu kasv- SKP suurenemine ● Tugevdab ELi positsiooni maailmas ● Aitab edendada Euroopa majandust Väljaspool eurotsooni ● Käibib ka Monacos ● Vatikanis ● San marinos ● Andorra ● Monaco, Vatikan ja San Marino annavad välja ka oma kujundusega münte Kasutatud materjal ● http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/inde x_et.htm ● www.eurohouse.ee/eu/presskit_est/Eesti%20ja %20Euroopa%20Liit.ppt ● muuseum.eestipank.ee/et/euroopa-liit-ja- uhisraha ● et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit Aitäh kuulamast!
Riiki iseloomustavad 3 tunnust: Rahvas, avalik võim ja territoorium Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Rahval on ühiskonnas kaks funktsiooni kelle pealt teenida makse, keda rakendada sõjaväes, samas rahvas ise määrab ja loob võimu Kodakondsus on riigi ja indiviidi püsiv poliitiline seos. Kodakondsuse andmise korra määrab riik ise. Paiksustsensus on mingi riigi kodakondsuse saamiseks nõutav aeg, kaua indiviid peab seal riigis enne elama (Eestis 5 aastat, San Marinos 20 aastat) Keeletundmine Isiklik sooviavaldus koos ustavusvandega uuele riigile Mõndades riikides saavad naised abielludes automaatselt mehe kodakondsuse. Vereõigus Laps omandab automaatselt oma vanemate kondakondsuse Päikeseõigus Laps omandab selle riigi kodakondsuse, kus ta sünnib Riigi põhiseaduse tundmine ja sellega nõustumine Territoorium See on piiratud riigipiiriga Riigi võimu iseloomustab selle võimu suveräänsus. Suveräänne Sõltumatu, keegi väline ei
SIDE · 2001. aasta seisuga Itaalias kõige rohkem mobiiltelefone. 883 tk 1000 kohta · Itaalia telekommunikatsioonifirma Telecom on Euroopas üks suurimaid · Tegeleb lauatelefoniteenustega Itaalias, GSM teenustega Itaalias ja Brasiilias,DSL interneti ja telefoniteenustega Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, San Marinos ja Hollandis. · Tütarfirma Telecom Italia Media kontrollib kolme Itaalia televõrku AITÄH, ET VIITSISITE VAADATA THE END
Presidendivalimise süsteemid Euroopas Euroopas erineb presidendivalimine riigiti. Paljudes maades ei ole riigipea valitav, sest selleks on konstitutsiooniline monarh. Nii on näiteks Taanis, Norras ja Suurbritannias. Vatikanis on monarh valitav kardinalide konklaavi poolt. Bosnia ja Hertsogoviinas ning San Marinos on mitmeliikmelised presidentuurid. Enamikes riikides valitakse president otse, kasutades selleks kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Lihtenamuse puhul osutub valituks kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Selline viis on kasutusel Islandil ja Bosnias. Nendes riikides võib juhtuda, et ei võida see kandidaat, kellele kuulub hääletanute enamiku toetus. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täisenamuse reeglit
RIIGI RAHVAARV a) 16,730,632 (July 2012 est.) b) Kui arvestada seda, et väikeriikidena loetakse neid, kus inimesi paarkümmend miljonit ning vähem, on maailma mastaabis Holland väikeriik. Rahvaarvu alusel on Holland maailmas 64.kohal. c)Hollandiga peaagu sama palju inimimesi elab Niger, Tsiilis ning ka Burkina Fasos. RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTUS JA ANALÜÜS a) Hollandis elab ruutkilomeetri kohta 493,34 inimest. Enam-vähem sarnane rahvastiku tihedus on näiteks San Marinos, Tuvalus ning Lõuna-Koreas. Oma koduriigi Eestiva võrreldes, on Hollandi asustus väga tihe, sest eetis on see vaid 30,07 inimest ruutkilomeetri kohta. See on ligikaudu 15 korda väiksem, kui Hollandis. b)Tihedam asustus on Lääne- ja Lõuna-Hollandis. Sinna jäävad näiteks pealinn Amsterdam ja sadamalinn Rotterdam, viimases on näiteks asustus tihe juba tänu suurele sadamale. Asustus on hõredam Hollandi põhjaosas, seda põhjusel, et suur osa Hollandist asub merepiirist allpool ning
eksisteeriv vabariik. San Marino · San Marino-kõige iidsem vabariik · San Marino amtelik nimi San Marino Pühaim Vabariik · 61ruutkilomeetri suurusel riigil on ebamäärase rombi kuju,mida igast küljest ümbritseb Itaalia · Pinnareljeef on enamasti künlik.Riigi keskel kõrgub Titano mägi-749 m San Marino · San Marino rahvaarv on üle 29 000 elaniku, lisaks veel 12 000 piiri taga elavat vabariigi kodanikku. · Pealinnas San Marinos umbes 5000 · Rahvuselt sammarliinid · Keel: itaalia San Marino · Peale itaalia ühendamist jäi poolsaarel enne eksisteerinud arvukatest väikeriikidest ainsana alles San Marino. · Asub Itaalia Emilia Romagna maakonnas. · Iseseisev alates 3.septembrist 301. · San Marino territoorium on püsinud muutumatuna 1463. aastast alates. San Marino · Teed on hästi korralikud ja korras. 1951.aastal otsustas San Marino oma
5. Haridustase, kirjaoskus eri piirkondades. Kirjaoskus on põhjariikides väga kõrge: Eestis 99%, Rootsi 99%, Norra 99%. Lõunariikides on seeest kirjaoskus väga madal: Mali: 19%, Niger: 14,4 %, Sierra Leone: 29,6%. Haridustase on samuti põhjariikides kõrge: 12 aastat hariduse omandamist keskmiselt. Lõunariikides on see madal: keskmiselt 0.2 aastat inimese elu kohta. 6. Linnastumise aste maailma eri piirkondades. Kuveidis ja Naurus on linnainimesi 100% rahvast. Belgias, San marinos, islandil kataril jne on see üle 90%. Sellepärast, et osades riikides lihtsalt ei ole maad kus elada ja tuleb elada linnas, või on see maa kasutu. Või on see maa nii arenenud, et elatakse linnas. Eestis on linnastumise aste 70%. Rwandas, Bhutanis ja Brundis on aste alla 10% . 7. Linnastumise etappide iseloomustus. * 19. sajand. Kiire linnastumine, uute linnade teke, miljonilinnade teke, esimeste linnastute teke. * 20. sajandi I pool. Linnade kasvu aeglustumine, uute linnade vähene teke
tähendab ,,romanizzare'' itaalia keelde tõlkimist. Samas, aga kasutatakse prantsuse keeles sõna roman , et märkida ülestäheldatud proosateos mitteteaduslikus vormis ja kuna selline kirjandusliik töötab, siis kirjutatakse neid mingis kohalikus murdes. 3. TÄHTSAMAD KEELED 3.1. ITAALIA KEEL Itaalia keel (lingua italiana) on romaani keel, mida räägitakse põhiliselt Euroopas: Itaalias, Sveitsis, San Marinos, Vatikanis, Maltas, Horvaatias, Sloveenias ja Prantsusmaal.. Natukene räägitakse seda ka Aafrikas, Ameerikas ja Austraalias. Euroopa Liidu Bologna statistika järgi räägivad itaalia keelt emakeelena 65 miljonit inimest põhiliselt Itaalias (13% EU elnikkonnast) ja teisese keelena räägib seda 14 miljonit inimest (3%). Kaasaarvatud itaalia keele kõnelejaid mitte-Eurpooa Liidu riikides nagu Sveits ja Albaania ning teistel mandritel on kogu kõnelejate arv üle 85 miljoni.
Sinisele taustale ringikujuliselt paigutatud 12 kuldset tähte sümboliseerivad Euroopa ühtsust. 20. Kas ELil on hümn? EL alates 1986. aastast kasutanud oma muusikalise sümbolina Euroopa hümni ehk "Oodi rõõmule" Beethoveni 9. sümfoonia viimasest osast. 21. Millistes riikides on kasutusel euro? Austrias, Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Kreekas, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes, Küprosel ja Maltal. Eurot kasutatakse veel Monacos, San Marinos ja Vatikanis, mis ei ole ELi liikmed 22. Mis on euro lähenemiskriteeriumid? 1. Hindade stabiilsuse nõue Nõude kohaselt ei tohi liikmesriigi inflatsioonitase (tarbijahindade tõus) ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Riigi rahanduse stabiilsuse nõue Riigieelarve ei tohi olla ülemäärases puudujäägis. Üldreeglina ei tohi iga-aastane avaliku sektori eelarvepuudujääk ületada 3%
mikrobioloogilise saastumisega. Pan-Euroopa regioonis puudub umbes 120 miljonil inimeselt juurdepääs puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile (Water Use in Europa..., 2010). Rahvastiku tihedus määrab vee kättesaadavuse inimese kohta. Rahvastiku tihedus varieerub Euroopas, alates vähem kui 10 elaniku km2 kohta Islandil, Vene Föderatsioonis ja mõnedes Kesk-Aasia vabariikides (Kasahstanis ja Türkmenistanis) üle 300 km 2 , Beneluxi maades, San Marinos ning Maltal üle 1 000 km2 kohta. Suur osa inimesi elab pidevas joogivee nappuses. Lisaks kliimaga seotud asjaoludele võimendab nappust globaalsel tasandil joogiveevarude ebaühtlane paiknemine. Joogiveenappust on suurendamas ka rahvastiku juurdekasv, samuti on oluliseks teguriks linnastumine. Üheks võimaluseks mageveevarusid täiendada on merevee magestamine. Suuremahuline vee magestamine on enamasti väga energiakulukas, nõudes mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri
Näiteks hiljuti Hollandis vastuvõetud seadus määrab kindlaks 22 eri liiki ülesannet rõhuasetusega järelevalvele ja profülaktilistele teenustele. Loomulikult ei tähenda see töötajate tervisekontrolli tähtsuse alahindamist, küll aga töötervishoiuteenuste laiahaardelisemat käsitlemist. Töötervishoiuteenused võivad olla kas kohustuslikud või vabatahtlikud. Enamikus Euroopa riikides on need seadusega kindlaks määratud. Iirimaal, Luksemburgis, Maltal, San Marinos, Suurbritannias ja veitsis on teenuste osutamine vabatahtlik. Ent ka nendes riikides reguleerivad õigusaktid riskirühma kuuluvate töötajate tervisliku seisundi läbivaatuse korda. Kui veel 10-20 aastat tagasi valitses arvamus, et töötervishoiu valdkonnas võib palju küsimusi jätta tööandjate ja töövõtjate omavahelise kokkuleppe hoolde, siis viimasel ajal on järjest enam hakatud rõhutama töötervishoiukorraldust sätestavate õigusaktide vajalikkust.
liikmeriigist seitsmeteistkümnes. Need riigid on Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja nüüd ka Eesti. Asutamislepingus tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks ka liitunud vahetuskursisüsteemida ERM2. Lisaks on euro kasutusel kuues muus Euroopa riigis (Monacos, San Marinos ja Vatikani Linnriigis, Andorras, Montenegros ja Kosovos) ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad). 23 Euro pangatähed on väärtuses 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot. Need kõik on alati
1983 hakati rajama merelt võidetud alale uut ärirajooni Minato Mirai 21, kus asub Jaapani kõrgeim ehitis Yokohama Landmark Tower. Tänapäeval on Yokohama suur meresadam ja majanduskeskus. 1872. aastal avati Tky ja Yokohama vahel Jaapani esimene raudtee. 1972. aastal kaotati linnas trammi- ja trolliliiklus ning avati Yokohama metroo. Linna peaspalliklubi on Yokohama BayStars. Tugevamad jalgpalliklubid on Yokohama F. Marinos ja Yokohama FC. 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalkohtumine peeti linna Nissani staadionil. See on suurima mahutavusega staadion Jaapanis (72 327 istekohta). Yokohama jaguneb 18 ringkonnaks: · Aoba-ku () · Asahi-ku () · Hodogaya-ku () · Isogo-ku ()
13. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühisraha euro. 13.1. Euroopa Liidu rahapoliitika EL ühisraha eurot kasutab 2009.a. 27 liikmesriigist 16. Maastrichti lepetega otsustati üle minna eurole toimus aastal 2002 eurotsooniga ei liitunud tollastest EL liikmetest Rootsi, Suurbritannia ja Taani. Loodi Euroopa Keskpank asukoht Frankfurt, Uutest liikmesriikidest on euro kasutuses 2007 Sloveenias, 2008 Küprosel ja Maltal , 2009 Slovakkia Eurot kasutatakse veel Monacos, San Marinos ja Vatikanis, mis ei ole ELi liikmed Uued riigid peavad euro pikas perspektiivis kasutusele võtma, kuid ükski riik ei saa eurosüsteemis lihtsalt niisama osaleda. Selleks peab ta täitma teatavaid tingimusi - vastama lähenemiskriteeriumidele Majandus- ja rahaliiduga ühinemise kriteeriumid - nn Maastrichti kriteeriumid: Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted 25
o talle põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste ning teiste õigusaktidega antud kohustustes, õigustes ja vabadustes (PS II pt.). Igas riigis on erisusi kodaniku õiguslikus staatuses: võrdleme staatust antud riigis mõne teise riigi kodanike staatusega - nt kodakondsuse omandamise erinevad alused (kas üksnes isaliini pidi või nii isa- kui emaliini pidi; naturalisatsiooni erinev tähtaeg, mis nt Eestis on 6 aastat, USA-s 5 aastat, aga San Marinos 48 aastat). Kuid seejuures peavad olema ühe ja sama kategooria isikute kohustused ja õigused võrdsed ehk egaalsed (nt teovõimelistel kodanikel omavahel ning kodakondsuseta isikutel omavahel). Kodanikuõigused antud riigis ei tohi ahendada mitte kellegi rahvusvaheliselt üldtunnustatud inimõigusi (NB! Üldised inimõigused - nt õigus elule, tervisele, omandile jne ei ole kodanike poliitilised õigused!). Põhiseaduslikud vabadused, kohustused ja õigused on nii objektiivse
annaabi.ee 
