Esijoones lembeteema inspireeris prantsuse heliloojat samanimelist ooperit looma. Margarete on traagilisemaid naiskujusid maailmakirjanduses. Faust kohtab nägusat leebivat neidu, kelle eluvaated on kujundanud usklik, kasin ja töönõudlik kodu. Selles elupiiratuses üllatab Faust teda oma vaimsuse ja välismaailma säraga. Tärganud armastusega liitub usaldus ja malbus. Ses puhtas loomuses pole ei kõhklust, isemeelsust ega kurja oletust. Hingepuhtus, mis Fausti kõidab, saab hukutaaks Margaretele endale. Tema seesmine elu on liialt tunnete ainuvõimuses, mõistuse ja tahte toeta. Fausti I osa lõpeb raskete ja traagiliste meeleolude lainetuses. Faust ja Mefistofeles iibivad Walpurgi ööl meelaste lõbustuste ja nõiatantsude keerises, Margareta aga ootab vanglas karistust. Südame vaba kutsed jälgides osutus ta süüdlaseks ühiskonna ees, kes karistab teda julma keskaja kombel. Isegi timuka käe eei jääb ta iseendaks kogu südamega Fausti poole püüdvaks.
1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu. 1434-1436
Faust väljendab oma panteistlikke vaateid : "Ta kõikehaarav, ta kõikehõlmav..... Kas kõik ei vooga kokku su pähe, südamesse, kas pole nähtav-nägematult suur, igavene saladus su ümber? Las täitub süda selle suuruses ja õndsustundes ühte sulades võid seda kutsuda ükspuha kuidas: õnn! süda! jumal! armastus! Kõik, kõik on tunne, aga nime ma talle ei tea..." lk 95 Margareta aimab Mefistost halba. Et olla koos pakub Faust Margaretele ema jaoks unerohtu. o KAEVUL - Grethen (Margareta) kõnelus sõbrannaga, kes peksab keelt ühest õnnetus tüdrukust Margarete teeb paralleele iseendaga : "End kiitsin, laites teiste süüd ja ise paljas patt ma nüüd. See aga, mis kurjale andis voli, ah kõik nii hea ja armas oli" lk 99 o LINNA MÜÜRI ÄÄRES - Margarete kiindumus Fausti on suur ja puhas, kuid ümbruse silmis on nende vahekord patune palub jumalaremalt abi, et ta häbist päästaks
Rahva relvajõud tekkis valitsuse repressiooni kartusel, umbes 100 000-200 000 meest. 1562.aastal hakati saatma kalviniste ja anababtiste tuleriidale rahva rahutuste tõttu. · Oposisatsioois olid ka aadlikud, kuna nad pidasid vajalikuks reformatsiooni- katoliikluselt luterlusele või kalvinismile üleminekut. Patriootide leer: Oranje prints Willem, karhv Egmont ja Hoorn. · 1565.aastal esitasid oposisatsiooniliste aadlike liit Parma Margaretele manifesti nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, seaduste pehmendamist protestantide suhtes ja generaalstaadie kokkukutsumist. Selle delegaadid pälvisid pilkenime göösid kerjused, hakkasidki kerjuseriideid kadnma. Hiljem nim. partisane göösideks niemtama. PILDIRÜÜSTE · 1566.aasta augustis vallandus ülestõus, ohvriks langes umbes 5500 kloostrit ja kirikut rahvas purustas katoliku kiriku pühapilte ja -kujusid
Võõramaalane; Müüs Gotlandi Saksa ordule; Kuninga võim oli nõrk. Tegelik valitseja oli Bo Jonsson Grip; Gripsholmi loss. ( hoiti kinni Poola tulevast kuningat.); 1375 suri Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, regendina hakkas vailtsema Margarete, tema tütar; EE tegevuse tulemusel 1380 suri Norra kunnigas, regendina hakkas valitsema Margarete; Rootsi aadlikud pakkusid Rootsi trooni Margaretele; Kolme riigi unioon 1389 tulid Margarete väed Rootsi. Kuningas Albrecht langes lahingus vangi. Kuninga pooldajate kätte jäi Stockholm. Vitaalivennad esialgu abistasid ümberpiiratud Stockholmi. Hiljem muutusid mereröövliteks Lääne- ja Põhjamerel. Pommeri Erik Asetati kolme riigi kuningaks; Margarete valitsemine: Valitses tolla aja suurimat riiki Euroopas; Maksustas Rootsi suurte maksudega;
Rootsi aadlikud paluvad uueks kuningaks Magnus Erikssoni õepoega Albrechtit, kes hakkas Rootsit valitsema 1364. a. Albrekti nime all. Bo Jonsson Grip sai Rootsi kõige võimsamaks meheks; 1374. a. muudeti Soome ja peaaegu kogu Rootsi sisuliselt tema isiklikuks valduseks. Talle kuulus 1500 mõisat. Rootsi XIV saj 1386. a. Bo Jonsson Grip suri, kuid võimu Albrektile tagastamise asemel anti see Taani kuningas Valdemar Atterdagi tütar Margaretele. 1387. a. oli surnud Valdemari tütrepoeg Olof. 1375. a. sai Olofist Taani kuningas, olles 5. aastane. 1380. a. kui suri Margareta abikaasa ja ühteaegu Norra kuningas Håkon, sai Olofist ka Norra kuningas. Algab Taani-Norra ühisriigi ajalugu. Rootsi XIV saj Kuna Olofi sugulased (vanaisa) olid olnud Rootsi kuningad, nõudis ta omale ka Rootsi trooni ja oli seega kolme riigi valitseja. Olofi surres 1387. a. sai nende riikide sisuliseks valitsejaks tema ema, Taani
Valdemar IV tütar, kes oli abielus Norra kuninga Haakon VI. Kuna aga Valdemar IV ei olnud poega, läks peale Haakon VI surma Norra kroon Margarete ja Haakoni noorele pojale Olufile ning Margaretest sai mõlema riigi regent (Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed oma välispoliitikas, peab olema vaid üks valitseja kolme riigi peale, kuid siiski kohalikku elu
kaubandushuvidega. Teisalt ajendasid Felipe II-t Madalmaades Hispaania võimu tugevdama vastureformatsiooniga seotud taotlused. Inkvisitsiooni karmistamine vallandaski 1566. aastal Madalmaades vabadusliikumise Hispaania ülemvõimu vastu. 5. aprillil 1566 andsid Madalmaade aadlikud eesotsas Hollandi, Zeelandi ja Utrechti provintside asehalduri Oranje Willemi (ka Willem Vaikija) ning Flandria ja Artois’ asehalduri krahv Egmontiga Madalmaade ülemasehaldurile Parma Margaretele (Karl V vallastütar) petitsiooni, milles nõuti ketseritevastaste plakatite tühistamist. Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid – que les gueux (pr ‘nagu kerjused’). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski „göösid”, mida viimased uhkusega kandsid. (1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16
tütar, kes oli abielus Norra kuninga Haakon VI. Kuna aga Valdemar IV ei olnud poega, läks peale Haakon VI surma Norra kroon Margarete ja Haakoni noorele pojale Olufile ning Margaretest sai mõlema riigi regent (Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed oma välispoliitikas, peab olema vaid üks valitseja kolme riigi peale, kuid siiski kohalikku elu
oli vastuolus Madalmaade kaubandushuvidega. Teisalt ajendasid Felipe II Madalmaades Hispaania võimu tugevdama vastureformatsiooniga seotud taotlused. Inkvisitsiooni karmistamine vallandaski 1566. aastal Madalmaades vabadusliikumise Hispaania ülemvõimu vastu. 5. aprillil 1566 andsid Madalmaade aadlikud eesotsas Hollandi, Zeelandi ja Utrechti provintside asehalduri Oranje Willemi (ka Willem Vaikija) ning Flandria ja Artois' asehalduri krahv Egmontiga Madalmaade ülemasehaldurile Parma Margaretele (Karl V vallastütar) petitsiooni, milles nõuti ketseritevastaste plakatite tühistamist. Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid que les gueux (pr ,,nagu kerjused"). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski ,,göösid", mida viimased uhkusega kandsid. Augustis 1566 levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste: enam kui 5000 kirikut ja kloostrit
annaabi.ee 
