6/5.saj. ajalookirjutuse algus, logograafid – Hekataios jt. 510 Hippiase pagendamine Athenaist, demokraatia algus 509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing 480 pärslaste III sõjaretk Xerxese juhtimisel. Salamise merelahing 478-477 Athenai I Mereliit (Delose Liit) 464 heilootide ülestõus Messeenias, III Messeenia sõda 525-456 Aischylos umb. 484-425 Herodotos 449 Kalliase rahu. Kreeka-Pärsia sõdade lõpp umb. 496-406 Sophokles umb. 460-395 Thoukydides 445 30.a. rahuleping Athenai ja Sparta vahel 444-429 Periklesi võim Athenais
Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete ja usundi põhjal. Seda süvendasid olümpiamängud IV. Klassikaline ajajärk 500-338 a. e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad(499-497 e.Kr.) Kreeka polisedPärsia suurriik [ Dareios I; Xrexes I ] Marathoni lahing 490 a. e.Kr Pärast Kreeka-Pärsia sõdasid tõusis Ateena juhtivaks linnriigiks ka tänu Ateena Mereliidule. Omavahelises võitluses jäi Ateena alla Spartale kaotades Peloponnesuse sõja. Lakkamatud kodusõjad nõrgestasid Kreekat sisemiselt. Samal ajal Makedoonia, kelle valitseja Philippos II purustas Kreeka sõjaväe Chaironeia lahingus (338.e.kr) ja alistas Kreeka Makedoonia ülemvõimule. V. Hellenismi ajajärk 338-30 a. e.Kr.
kunsti ANTIIK-KREEKA AJALOO PERIOOD Kreeta-Mükeene ajajärk Pronksiaeg.Kultuurikeskuseks kujunes Mükeene.Toimus sõjakäik Trooja vastu.1200 eKr vallutasid doorjalased Mükeene. Homerose e.tume ajajärk Kirjutatakse eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".Aeg millest suurt midagi pole ülestähendatud. Arhailine ajajärk Ehitati esimesed avalikud monumentaalehitised, tekkisid uued kunstistiilid. Tekib orjanduslik kord ja linnriigid.Koloonjate rajamine.Toimus Marathoni lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) · Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile.
ANTIIK-KREEKA AJALOO PERIOOD Kreeta-Mükeene ajajärk Pronksiaeg.Kultuurikeskuseks kujunes Mükeene.Toimus sõjakäik Trooja vastu.1200 eKr vallutasid doorjalased Mükeene. Homerose e.tume ajajärk Kirjutatakse eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“.Aeg millest suurt midagi pole ülestähendatud. Arhailine ajajärk Ehitati esimesed avalikud monumentaalehitised, tekkisid uued kunstistiilid. Tekib orjanduslik kord ja linnriigid.Koloonjate rajamine.Toimus Marathoni lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile.
PÄRSIA IMPEERIUMID 539-330 e.Kr Tunni lõpp · Mesopotaamia ajaloo võimsaim riik · Loojaks kuningas Kyros II(559-529 e.Kr) · Valitsesid kogu mesopotaamiat ja egiptust · Pealinnad 1. Persepolis 2. Babülon 3. Sardes · Rahulik impeerium-kultuurivahetus ja austus PÄRSIA SUHTED KREEKAGA · Kuulsad kreeka-Pärsia sõjad · Kestsid 499-450 e.Kr · Kuningad dareios ja Xerxes · Kolm kuulsat lahingut 1. Marathoni lahing 490 e.Kr 2. Termopüülide lahing augustis 480 e.Kr 3. Salamise merelahing septembris 480 e.Kr MARATHONI lahing · Esimesed K-P olulisem lahing · Marathoni lahe rannal vastamisi · Dareios I Pärsia väed · Ateena maaväed · Lahingu võti · Eesmärk hävitada Pärsia tsenter-faalanks · Kreeklaste tiibrünnak · Hukkunuid · Pärsial ligi 6500 meest · Ateenlastel 200 meest
v) 393 e.kr Igapäevaste töövõtete õpetamist õ) 393 m.a.j 42. rooma impeeriumi hiilgeaeg oli 3.-2. sajandil eKr 10. rooma keiser , kes andis käsu hakata 2.-1. sajandil eKr pidama olümpiamänge roomas oli 1.-2.sajandil m.a.j Tiberius Theodosius I 43. Marathoni lahing toimus Lucius Cornelius Sulla 632.a eKr 543 a eKr 11. Tähtsuselt teised pidulikud mängud 490a eKr (olümp.mängude järel) Kreekas olid: v) Isthmose mängud 44.esimese olümpiavõitjana on ajalukku õ) Püütia mängud läinud Elise linna kokk v) panatenaiad Kritos Kroisos 12
Kreekas? Oluliseks uuenduseks oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. 2. Millisteks perioodideks jagatakse vanakreeka kunst? Lisa aastaarvud. Milliseid olulisi sündmusi need aastaarvud tähistavad? 1.Arhailine e. vana aeg 600-480e.Kr 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323e.Kr 3.Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.Kr-30p.Kr 1.Ateena demokraatia kujunemine.Pärsia alistab kreeka linnriigid Väike-Aasias.Ateenlaste võit pärslaste üle Marathoni lahingus. 2.Termopüülide kangelaslik kaitsmine Sparta kuninga juhtimisel.Pärsia laevastiku purustamine Salamise all. Joonia kreeka linnriikide vabanemine.Polopennesose sõda.Kreeklased võtavad kasutusele ammud ja viskemasinad.Makedoonia valitseja Philippos 2. Alistab Kreeka. 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi neid nii nimetati? 1.Dooria-madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana.Dooria stiil on väga range ja lihtne.
20 km/h. 10 000 m tulemuse märkimisel eraldatakse punktiga sekundid minutitest ning näidatakse koma järel sekundi murdosa. MARATON Maraton ehk maratonijooks on kergejõutiku ala, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m. See vahemaa vastab 1908. aasta Londoni olümpiamängudel läbitud vahemaale Windsori lossi ja White City staadioni vahel. Nimi pärineb legendist, mis tekkis Kreeka-Pärsia sõdades (u 499449 eKr) peetud Marathoni lahingu (u 490 eKr) järel, kui kreeklaste võiduteate olevat Marathonist Ateenasse (u 42 km) viinud käskjalg joostes. 1896. aastal nimetati maratoniks esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel kavas olnud ülipikamaajooks. 110 MEETRI TÕKKEJOOKS Kõik 110 m tõkkejooksu puhul kasutatavad mõõdud on tulnud inglise-süsteemist, kus pikkuseühikutena kasutusel tollid-jardid (1 jard =36 tolli) Tõkete kõrgus on meestel 3 jalga ja 6 tolli
Ateenas üritas Theseust mürgitada Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Aigeuse naine Medeia, kes lootis oma poega Medost troonile panna. Kuningas aga tundis enda mõõga ära ja lõi mürgitatud veinikarika Theseuse käest ning pagendas Medeia ja Medose. Järgmisena pidi Theseus tapma trooni pärast konkureeriva onu Pallase ja enamus tema viiekümnest pojast. Kangelastegudest jäi aga Theseusel väheks ja peagi läks ja taltsutas ta Marathoni tuld purskava pulli ja tappis Kreetas asuva Minotauruse. Heraklesega võitles ta amatsoonide vastu ja võttis endale naiseks nende kuninganna Hippolyte (või Antiope). Amatsoonide kättemaksuretke lõi ta tagasi Ateena Arese künkalt; selles võitluses pidi surma saama tema esimene naine, kellega tal oli poeg Hippolytos. Tema teine naine Bhaidra armus oma kasupojasse, ning kui see naisest midagi teada ei tahtnud, laimas teda isa ees, kes tõukas poja endast ära ja pagendas ta
458.a triloogiaga "Oresteis"). Esimest korda sai lüüa 468. a eKr Sophokleselt. 90 teada olevast draamateosest on säilinud 7: ,,Palujannad", ,,Pärslased", ,,Seitse Teeba vastu" (Oidipuse tsükkel), triloogia ,,Oresteia" ning "Aheldatud Prometheus". Aischylos on kirjutanud ka hümne,eleegiaid, epigramme. Pärines aristokraatia hulgast, osales poliitikas ning Kreeka- Pärsia sõdades, Marathoni (490), Salamise (480) ja Plataia (479) lahingus. AISCHYLOSE UUENDUSED Tõi lavale teise näitleja; piiras koori 12 liikmeni ja suurendas näitlejate dialoogi osa; õpetas koorile liikumist; tõenäoliselt lisas lavastusele kostüüme ja maske. Kõik maailmas toimuv on jumalate kontrolli all ja tänu sellele valitseb siin õigus. Ehkki jumalate roll inimese elus on suur, vastutab inimene ise oma vabalt valitud käitumise eest.
· Draamavõistlused võitis 13 korral (esimest korda 484. a, viimati 458.a triloogiaga "Oresteis"). Esimest korda sai lüüa 468. a eKr Sophokleselt. · 90 teada olevast draamateosest on säilinud 7: ,,Palujannad", ,,Pärslased", ,,Seitse Teeba vastu" (Oidipuse tsükkel), triloogia ,,Oresteia" ning "Aheldatud Prometheus". · Aischylos on kirjutanud ka hümne,eleegiaid, epigramme. · Pärines aristokraatia hulgast, osales poliitikas ning Kreeka-Pärsia sõdades, Marathoni (490), Salamise (480) ja Plataia (479) lahingus. AISCHYLOSE UUENDUSED · Tõi lavale teise näitleja; · piiras koori 12 liikmeni ja suurendas näitlejate dialoogi osa; · õpetas koorile liikumist; · tõenäoliselt lisas lavastusele kostüüme ja maske. · Kõik maailmas toimuv on jumalate kontrolli all ja tänu sellele valitseb siin õigus. · Ehkki jumalate roll inimese elus on suur, vastutab inimene ise oma vabalt valitud käitumise eest.
1924. a. võitis ta Pariisi OM-il hõbemedali kunstikonkursil arhitektuuri alal ja ühtlasi avalikustas oma tõelise nime - Alfred Guttmann. Ebaõnnemees oli itaallane Carlo Airoldi, kes saabus oma kodumaalt 1500 km kaugusel asuvasse Ateenasse jalgsi, kuid diskvalifitseeriti enne, kui jooksu starti asuda sai. Süü - elukutseline. Maratonijooksu idee on inspireeritud legendist kiirkäskjalg Pheidippidesest, kes viis joostes pärale sõnumi kreeklaste võidust pärslaste üle Marathoni lahingus aastal 490 e.m.a. Ateenasse jõudes hüüdis ta: "Rõõmustage! Meie võitsime!" ja langes surnult maha. Marathoni sillalt alustas olümpiamaratoni 17 sportlast. Nende hulgas oli neli välismaalast: austraallane Edwin Flack, ameeriklane Arthur Blake ja prantslane Albin Lermusiaux ning ungarlane Gyula Kellner, kes neist ainsana oli varem nii pikka maad jooksnud. Major Papadiamantopoulose antud stardipaugu järel asuti Ateena poole teele. Lermousiaux asus
eKr) Nn pime ajastu(vähe andmeid). Algul sugukondlik kord, madal kultuuritase. Ilias ja Odüsseia. Algab Väike-Aasia koloniseerimine. 3) Arhailine (8.-6. saj. eKr) Suurte muudatuste aeg rajati esimesed monumentaalsed avalikud ehitised. Orjanduslik kord ja linnriigid. Ateenas orjanduslik demokraatia, Spartas aristokraatlik riik. Kolooniate rajamine. 4) Klassikaline (5. saj 330. a eKr) Kreeka kultuuri kõrgaeg. Ateena tähtsus kasvab. Ateena vs Sparta sõda. 490.a eKr toimus Marathoni lahing (pärslased vs kreeklased). 5) Hellenismi (330 146 a eKr) Poliitiline killustatus põhjustas majanduslanguse. Aleksander Suure sõjaretkedel levib kreeka kultuuri alane teave Idamaadesse. OM langusaeg. Roomlased tungivad Kreekasse. 6) Rooma võimu (146 eKr 395 m.a.j) Kreeka linnadel on autonoomia, neid valitseb Makedoonia provintsi asevalitseja. Rooma riigi jagunemisel 395. a. m.a.j jääb Kreeka Ida- Rooma riigi koosseisu Kreeka religioon (Kreeka jumalad):
Kleio, 2. Euterpe, 3. Thaleia, 4. Melpomene, 5. Terpsichore, 6. Erato, 7. Polyhymnia, 8. Urania, 9. Kalliope "Historai" sisu 1.-4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja varasemast ajaloost (sh 2. raamat ulatuslik ülevaade Egiptusest) 5.-9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad 5. rmt: traakia hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine 6. rmt: sõja kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480) 8.-9. rmt: Artemisioni, Salamise, Plataia lahing; Mykale langemine; Sestose vallutamine 478. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega."
annaabi.ee 
