ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde. Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi. Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid. Ka linnaelanikel olid seisuste kihid. RELIGIOON JA KIRIK Riik pidas kirikut oluliseks. Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima mitte ainult Jumalat vaid ka riigi seadusi. Kirik hakkas rajama haigemaju ja korraldas kooliharidust. TEADUSREVOLUTSIOON Tähtsamad teadlased: Galileo Galilei, Francis Bacon, Johannes Kepler, Isaac Newton. Galilei tegi teleskoobi tähtede vaatamiseks. Kepler arvutas välja, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese mööda kindlat trajektoori. Meditsiin arenes kiiresti. Mõisteti, et tavalised asjad koosnevad
Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal) 1849(liivimaal, eestimaal 1856) talurahvareformide ajastu lõpp nende kehtestatud seadustega. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele.
9. Käsu Hans oli esimene eesti luuletaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." 10. Autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad (Fr. G. Arvelius, Fr. W. von Willmann, J. W. L. von Luce, O. R. von Holtz jt. Autorid soovisid oma ,,vaest venda" aidata, õpetada ja kasvatada; nii nagu kirikukantslist, nii manitseti ka kirjasõnas talupoega kuulekusele ja jumalakartlikkusele, ent teisalt anti ka juhiseid ja näpunäiteid paremaks elukorralduseks. Teoste põhiolemuse võtab ilmekalt kokku ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11. Peter August Friedrich von Manteuffel kutusuti hulluks krahviks kuna tal olid ebatavalised huvid,talurahvasõbralikkuse ja eluviiside poolest. 12. Sentimentaalset kirjandust iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus ja
poolest, kuna nad pidasid tähtsaks mõistust. Nad nägis et ühiskonna probleemide allikaks on sotsiaalne ebavõrdsus. 2. Piibli tõlkimine. 1739 aastal lõpetab A. T. Helle tõlketöö ja ilmub kogu Piibel põhjaeesti keeles 3. Talurahva seadused ja õiguslik olukord. Talurahva seadused olid kubermanglikud. · Eestimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1802a. Selle seaduse kohaselt tohtis talupoegadel olla vallasvara. Manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said talukoha põlise kasutuse tingimusel, et kõik maksud on mõisa mõisa jaoks makstud ja siis nad tohtisid seda kohta ka rentida. · Liivimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1804a. Selle seadusega ei paranenud nende seis juriidiliselt s.t nad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati. 4. Pärisorjuse kaotamine.
Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond (püsis eraldi üksusena asehalduskorra lõpuni!). Paldiski linnast kujunes oluline sõjaline objekt, eriti Vene laevastikule . Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. 4. Talurahva seadused: Talurahva seadused olid kubermanglikud. · Eestimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1802a . Selle seaduse kohaselt tohtis talupoegadel olla vallasvara. Manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said talukoha põlise kasutuse tingimusel, et kõik maksud on mõisa mõisa jaoks makstud ja siis nad tohtisid seda kohta ka rentida. · Liivimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1804a. Selle seadusega ei paranenud nende seis juriidiliselt s.t nad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati.
suhteid. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist. Mõisnikud hakkasid aru saama, et neile tukeb kasuks kui talupoeg on oma töötulemustest huvitatud ja tahab paremini töötada. Seepärast tuli talupoegade olukorda kergendada ning nad pärisorjusest vabastada. See hakkas toimuma järk-järgult 19. sajandi esimesel poolel. Hakati kehtestama uusi talurahvaseadusi. Talurahvareformid- 1802. aastal anti talupoegadele õigus omada vallasvara. Neid manitseti säästlikkusele. 1804. aastal Eestimaal ja Liivimaal pandi paika koormised ja piirati kodukariõigust. 1816 Eestimaal, 1817 Kuramaal ja 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad said isikliku vabaduse. Maa jäi mõisnikule. Et mõisniku juures töödata pidi talupoeg maksma renti. Talupojal oli õigus kubermangu piires liikuda. 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal hakati teorendi asemel kasutama raharenti. Talupoegadele anti õigus osta talu endale päriseks.
Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist vähemalt ühel osal impeeriumi territooriumil. Balti aadli majanduslik olukord halvenes, kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enammõisnike vajadusi rahuldada. Paljud mõisnikud said aru, et neile endalegi on kasulik kui muudetaks talurahvaseadusi, siis tahab ka talupoeg paremini töötada. 19.sajandi l poolel kehtestatigi uued talurahvaseadused. 1802.aastal kehtestatud seaduse järgi võis talupoeg omada vallasvara, kuid neid manitseti ka kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said põlise talukoha kasutamisõiguse, juhul kui kõik koormised ja maksud olid mõisa heaks täidetud. 1804.a määrati kindlaks talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust e mõisniku õigust karistada talupoega ihunuhtluse või lühiajalise arestiga, täielikult kaotati see alles 1805.a. Talupojad vabastati pärisorjusest Eestimaal 1816, Kuramaal 1817 ja Liivimaal 1819. Talupojad moodustasid vaba
Napoleonil ainult 200 000-mehelise armee. 1815.a. juunis Brüsseli lähistel toimus Waterloo lahing, kus purustasid liitlased Napoleoni väed. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Atlandi ookeanis asuvale Püha Helena saarele, kus ta 1821.a. suri. 1840.a. toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. Pilet nr. 2 ; (2) 1802.a. võeti Eestimaal vastu esimene talurahvaseadus, mis sai tuntuks esimese sõna ,,Iggaüks..." järgi.Seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikumale majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. Tp said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel, et kõik koormised ja maksud on mõisa heaks täidetud. 1804.a. Liivimaal ja Eestimaal määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigust.kodukari õigus kaotati täielikult alles 1865.a. Talupojad vabastati pärisorjusest Eestimaal 1816, Kuramaal 1817, Liivimaal 1819.a. Tp ei olnud enam mõisnike
Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F.W von Willmann (1782) räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena Esimene eestikeelne kalender - 1718 Esimene eestikeelne ajaleht - ,, Tarto maa rahva näddali leht" 1806 ( võeti kasutusele Õ täht) A.W. Hupeel, P. E. Wilde Lühhike Õppetus - 1766-1767 Merkel kirjutas 1796 aastal ,, liivimaa esiaeg" kus ütles et sakslased mitte ei toonud kultuuri vaid hävitasid eestlaste kunagise kõrge kültuuri.
kirjad. Rooma õigus kiitis ka heaks, digestite tõlgendamisel võeti keskaja juristide poolt vastu arvamus_ orjus oomupärasele õigusele (Naturale) vastu aga inimesed paratamatult jagunemavad vabadeks ja orjadeks. Saksipeegel: Sünnipärane, loomulik vabadus võetud vägivallaga. Piiblis orjus enesestmõistetav institutsioon. Noa needus Hami poja Kaananile: eluks ajaks oma vendade orjaks/sulaseks pluss tema pojad ka. Uues Testamendis manitsetakse orje hästi käituma, härrasid manitseti ka head olema. Mõlemad jumala lapsed, võrsed eriti kui mõlemil usk kristusesse. Kirik pole eitanud orjade võimet elada mõistuspärast ja moraalset elu (Aristoteles selle vastu). Augustinus, Abrosius: loomupäraselt inimesed pole ebavõrdseks loodud. Vaid loomade käskijad. Manitseb isandaid mitte unustama, et kõik loomupäraselt võrdsed. Orjust nähti karistusena pattude eest, mis puhul võis orjadel orjus olla õnnistuseks, saad patust puhtaks kergemini. Orjade
,,Instruktsioonile" lisandus ,,Korraldus" kuidas toimida laastatud kirikute ja koolide kordaseadmisel, samuti kirikukohtu ja konsistooriumi töö korraldamisel. Paganate ohvrialtarid kästi maha kiskuda, ristisambad ja kabelid ära lõhkuda, hiied ja jumalad tulega põletada, et nende neetud nimed täielikult hävineksid. Pikemalt peatuti pastoritel. Pastorite võimekuse väljaselgitamiseks tuli neid kontrollida. Soojas ja südamlikus toonis manitseti vaimulikke truudusele, virkusele, mõõdukusele ja palvetamisele. Kuningalt tõotati paluda kahe hea partikulaarkooli loomist. Korraldus nägi ette pidada kord aastas piiskopi juhtimisel sinodit, millest võtaksid osa nii vaimulikud kui ilmalikud isikud. 1586. a. Instruktsioon ja korraldus olid Rootsi riigi esimeseks tõsiseks katseks kehtestada kogu Eestimaal ühtne evangeelne kirikukord. Agricola kavandatud tegevusprogramm oli laiaulatuslik ja mitmekülgne
kuku), vaiki jääb ka ööbik. Maagiliste toimingute põhiosa kuulub jaanilaupäevale. Nii on ka jaanitule süütamisega. Jaaniku paigutamine posti või ridva otsa on meil läänepoolsete kultuurimõjustuste tulemus, märkides päikese jõudmist oma kõrgseisu. Meie uskumustes ja ka jaanilauludes on jaanitulele siiski omistatud pigem puhastavat, tõrjemaagilist toimet. Tulevalguse ja suitsu mõju pidi ulatuma üle põldude ja heinamaade võimalikult kaugele. Laulusõnades manitseti kõiki nii vanu kui noori kokku tulema ja ka tuld hoidma, sest "säde kargab katusele, ebemed külavahele." Kes ei tule jaanitulele, sel kasvavad "odrad ohakased, kaerad kasteheinased". Lõuna-Eesti jaanilauludes on Jaan üleloomulik olend, karja- ning põlluõnne andja, kellele tuleb tuua sõira ja muud meelehead, siis jagub toitu nii karjale kui inimestele. Üks jaanilaupäevaseid ettevõtmisi on saunakütmine ja jaanivihtade valmistamine. Maal pole see komme tänini unustusse jäänud
kellaajal, see tähendab keskööl. Seal oli väike palkidest parv, mille nad kavatsesid saagiks võtta. Igaüks pidi kaasa tooma õngi, nööri ja niipalju toidukraami, kui sai varastada kõige tumedamal ning salapärasemal viisil -- nagu see sobis röövlitele. Veel enne õhtut oli neil kõigil korda läinud rõõmu tunda jutu levitamisest, et väga varsti linn «kuuieb midagi». Kõiki, kes said kuulda seda ebamäärast ennustust, manitseti «vait olema ja ootama». Kesköö paiku saabus Tom keedusingi ja mõne pisiasjaga ning peatus tihedas võsas ühel järsakul, kust avanes vaade kohtumispaigale. Öö oli tähevalge ja väga vaikne. Võimas jõgi laius nagu uinuv ookean. Tom kuulatas viivu, kuid ükski hääl ei seganud vaikust. Siis vilistas ta tasa, selgesti. Sellele vastati kallaku alt. Tom vilistas veel kaks korda; signaalidele vastati samal viisil. Siis hüüdis ettevaatlik hääl: «Kes seal kõnnib?»
annaabi.ee 
