määrab ametisse parlament ja valitsus on aruande kohustuslik parlamendi ees. N: Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa 4. Mida tähendab võimude lahususe põhimõte Horisontaalne lahusus · Seadusandlik võim Riigikogu · Täidesaatev võim Valitsus · Kohtuvõim Vertikaalne lahusus · Keskvõim · Kohalik omavalitsus Personaalne lahusus 5. Nimeta valimissüsteemid ja iseloomusta neid Enamusvalimised e. Majoritaarne süsteem Seal moodustatakse ühe mandaadilised valimisringkonnad, kus tavaliselt kandideerib 4-6 inimest. Valituks osutub ainult üks valitu, kes kogub kõige rohkem hääli. Selle süsteemi plussiks on lihtsus ja selgus. Puuduseks aga see, et ta annab eelised juhtivatele suurparteidele. Teiseks puuduseks on nn kaotsi läinud hääled. Võrdelised valimised e. Proportsionaalne valimissüsteem Selle süsteemi puhul on mitme mandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas
mobilisuseks. Süsteem ei taga üldist heaolu. 6.Sotsiaalne tõrjutus ...ei ole ainult vaesus vaid ka sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puudumine. Põhjused on: töötus ja vaesus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud erisused. Probleemi lahendamisek pakutakse välja ideed, et tuleb tegleda ennetuse mitte tagajärgedega. 7.Majoritaarne valimissüsteem Võitja saab kõik. Ringkonnad on ühe mandaadilised. Kehtib lihthäälete enamuse põhimõte.Pluss: selgus ja lihtsus. Puudus: suurparteide eelistamine, kaotsi läinud hääled. 8.Proprtsionaalne valimissüteem Avatud nimekiri-kehtib omavalitsuste valmistel. Pärast valimisi muutub pingerida. Suletud nimekiri- toimub häälte ülekandmine ja pingerida jääb samaks (riigikogu valimistel). Eelised: hääled ei lähe kaduma. Parteidel võrdsed sansid. Puudused: keerukas ja võib tulla ebastabiilne valitsus.
valijatel on 1 hl. Valimised on otsesed - valija annab hle otse, kas kandidaadile vi partei nimekirjale. Hletamine on salajane. Aktiivne valimisigus - thendab igust valida. Eesti Vabariigis toimuvad riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euro parlamendi valimised. ##VALIMIS SSTEEMID## 1) Majoritaalne - enamusvalimised, isikuvalimised. See riik, kus see ssteem toimub on jagatud valimisringkondadeks ja on niipalju ringkondi palju on riigi saadikuid. (Moodustatakse 1 mandaadilised valimisringkonnad. Vidab see, kes saab kige rohkem hli.) 2) Hbriidne - igal valijal on 2 hlt. 1 hl antakse majoritaalsuse phimttel vastavas regioonis, 2 hle antakse proportsionaalsuse phimttel leriiglise valimisnimekirja kandidaadile. 3) Proportsionaalne - vrdelised valimised, vrdeliselt vastavas ringkonnas kogutud hlte arvudele, omandavad mandaate vrdeliselt kogutud hlte arvdele. (Eestis jagataks 12 ringkonnaks, modustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad)
Proportsionaalse süsteemi puudused: Isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Parlamenti võib pääseda suur arv parteisid- ei suudeta moodustada stabiilset valitust. Keerukus- rahvas ei pruugi aru saada. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse näiteks Eestis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Taanis. 3.3.Eesti valimissüsteem Eestis on proporstionaalne valimissüsteem, mida kasutatakse europarlamendi, Riigikogu ja volikogude valimistel. Mandaadilised valimisringkonnad-on eraldatud mandaatide arv, mis tuleneb hääleõiguslikest kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kandideerida võib ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda nimetatakse kvoodiks. Häälte ülekandmise põhimõte- proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust.
Valimissüsteemid Majoritaarne e enamusvalimiste süsteem - Ringkondi sama palju kui parlamendis kohti. Igas ringkonnas 1 võitja, kes saab parlamenti, teiste hääled lähevad kaduma. Enamasti võimul üks partei. Plussid: ühehäälsed otsused Miinused: Palju hääli läheb kaduma Nt USA, Sb, India Proportsionaalne e võrdeline süsteem - Erakonnad saavad parlamendis kohti võrdeliselt nende häältega. Ringkonnad mitme mandaadilised. Mandaatide arv väheneb elanike arvuga. Isikumandaat - kui inimene kogub kindla arvu hääli Nt: 5000(kvoot) Ringkonnamandaat - kui keegi ei saa isikumandaati täis, siis võetakse kokku erakonna kvoot ja edasi võetakse erakonna kaks kõige rohkem hääli saanud liiget. Kompensatsioonimandaat - kui valimiste tulemusena kõiki saadiku kohti täis ei saadud, siis need jagatakse kõige rohkem hääli saanud kandidaatide vahel ära. Miinus: Ebastabiilne valitsus.
Proportsionaalne valimissüsteem - Vastavalt erakonnale antud häälte hulgale saab ka proportsionaalselt kohti parlamendis 54. Kuidas on omavahel seotud valimissüsteem ja parteisüsteem. Sõnasta Duverger’i seadus. Proportsionaalne valimissüsteem toetab enamasti mitmeparteisüsteemi teket ja majoritaarne valimissüsteem kaheparteisüsteemi teket. 55. Selgita Riigikogu valimise süsteemi. 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud), ringkondade, valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus I voor: ISIKUMANDAADID
Avatud nimekiri iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kinnine nimekiri on valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning seda järjekorda ei muudeta. 1 Tutvusta Eestis kasutatavat valimissüsteemi (üldvalimiste ehk Riigikogu valimiste näitel). 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud) ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus · I voor: ISIKUMANDAADID
n Valimis- ja erakonnasüsteemide seos Jagamisreeglid n Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest n Mitmemandaadilised: kvoot või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, modif. Saint-Laguë, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht) n Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl n Avatud või suletud nimekiri Valimissüsteem Eestis - Riigikogu n 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) n Valimistel osalevad erakonnad esitavad n üleriigilise valimisnimekirja (suletud) n ringkondade valimisnimekirjad (avatud) n Lubatud ka üksikkandidaatide osalus n Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv n Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot n Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus n I voor: ISIKUMANDAADID
39. Tutvusta põhilisi häältejagamise meetodeid. Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest Mitmemandaadilised: kvoot ja/või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht) Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl Avatud või suletud nimekiri. 40. Tutvusta Eestis kasutatavat valimissüsteemi (üldvalimiste ehk Riigikogu valimiste näitel). 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad a. üleriigilise valimisnimekirja (suletud) b. ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus: I voor: ISIKUMANDAADID
süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Oletame et parlamendis on 100 kohta ja mingi partei saab 7% valijate häältest. Siis saab partei 7 kohta parlamendis. Tegelikkuses on häälte jagamine keerulisem ja valimisseadusega on võimalik seda muuta soodsamaks kas suurtele või väikestele erakondadele. Valimissüsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Tavaliselt 5-15 mandaadilised ringkonnad. Näiteks Eestis on europarlamendi valimistel ainult 1 valimisringkond, mis on kuuemandaadiline. Tähendab et europarlamenti pääseb 6 inimest. Riigikoguvalimised viiakse läbi aga 12 ringkonnas. Proportsionaalse süsteemi 3 tunnus on see, et kandidaad seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega valijad ei vali isikuid vaid peavad tegema valiku partei programmide vahel. Hollandis näiteks saabki hääletada vaid erakonna poolt
annaabi.ee 
