Saksamaa ja Nõukogude Punaarmee Lahing algas 21. august 1942 Lõppes 2. veebruar 1943 Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest Osalised: Saksamaa, Rumeenia, Itaalia, Ungari, Horvaatia, Nõukogude Liit Lahingu algus 23. august 1942 jõudsid Saksa väed Volgani 13.september 1942 vallutasid suurema osa linnast Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu Eriti võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Kurgaan – kalmetüüp, matuseküngas November, 1942 Enamik Stalingradist oli sakslaste kontrolli all. Punaväe kätte oli jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres Punaarmee oli valmis suuremaks pealetungiks 19.november alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi Piiramisrõngas Nõukogude väed piirasid sisse Saksa armee
tatarlaste väed. 1252.aastal sai Vladimir suurvürsti jarlõki endale ja vürstiks sai Aleksander. Moskva tugevnemine 14. sajandil Moskva vürst asus võitlema suurvürsti jarlõki pärast. Ivan(I) Kalita sai suurvürstiks. 14.sajandil kõige suuremaks konkurentsiks sai Leedu suurvürstiriik. Leedu vürst püüdis Moskvat vallutada kuid see ei õnnestunud. Võitlus tatarlastega 1380.aastal võimule pääsenud väepealik Mamai, Moskva oli vallutatud Ivan III valitsemiseaeg (14621505) Ivan III valmistus Novgorodi alistamiseks, mis tal ka õnnestus. 1480.aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale. Kiri ja õigeusk muutus Vene riigile tähtsaks Kujunes välja vene ungari ja valgevene rahvused Kirik ja õigeusk olid aegade jooksul saanud vene rahvale oluliseks. 1439.aastal võttis Firenze kirikukogu vastu lääne ja idakiriku uniooni loomise otsuse
Stalingradi lahing Sõjaretk Stalingradi algas 28 juunil. Stalingrad sai põhiliseks eesmärgiks oma sümboolsuse poolest- linnal oli Hitleri vastase nimi. Stalingrad oli 500 000 elanikuga tööstuslinn, mis laius piki Volga läänekallast 30 kilomeetril.Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Venelased aga ei taandunud. Hakkas võitlema Stalingradi rinne, keda juhtis Vassili Gordov. Stalin nõudis Stalingradi täielikku kaitset. Linna pidi kaitsma Vassili Tšuikovi 62. armee ning Žukov hakkas moodustama lisajõude saksa armee vastu, et kindlustada maksimaalne vasturünnak. Ta organiseeris ulatuslikke rünnakuid Saksa 6. armee tiibadele. See sundis sakslasi muutma vägede paiknemist, et oleks võimalik anda tagasilööke. 12
sest Stalin oli kõikidele ohvitseridele öelnud sõnad „mitte sammugi tagasi“. Teine rünnak Teine rünnak algas 27. septembril 1942. Sakslased teadsid, et peagi on tulemas vene talv. Aega oli vähe, sõdurid tahtsid alla anda ja võitlus hakkas vaibuma. Sakslased paiknesid ümber ja Punaarmee säilitas kontakti idakaldaga, kust tulid laskemoon, uued mehed ja toit. Sinna saadeti haavatud sõdurid, tavainimesed ja sõjavangid. Punaarmee otsustas tagasi saada Mamai kurgaani, rünnates vastu. Sakslased suutsid hävitada kaks Nõukogude diviisi. Punaarmee tugevdas Kagurinnet e Stalingradi rinnet, mis pidi linna kaitsma. Võitlus kestis 2 päeva, kuni lõpuks suudeti Saksa vägede pealetung peatada. Kuid sakslased olid visad ja ründasid uuesti. Punaarmee sai käsu minna vasturünnakule, kuid ei suutnud, sest neid ründas sakslaste parim tankidiviis. Nii jõudsid sakslased töölislinnakusse
aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama Doni ja Kubani ala ning Kaukaasia. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. 19. novembril asusid Edela- ja Doni rinde ning 20 novembril Stalingradi rinde väed üldisele vastupealetungile. Löökidega loodest ja kagust Kalatsi suunas piirati 23. novembriks ümber Saksa 6. armee ja osa 4. Soomusarmeest, üldjuhataja Friedrich Paulus. Saksa löök piiramisrõnga läbimurdmiseks löögiga Kotelnikovo ümbrusest Stalingradi suunas jäi pooleli. 1943. aasta jaanuari alguseks surusid NSV Liidu väed piiramisrõnga välisrinde 170-250 km eemale. 10.-26
Kaukaasia suunas, eesmärgiks Kaukaasia naftaväljad ja Stalingrad. M urrangulahingud Stalingradi lahing 17. juuli 1942- 2. veebr. 1943 toimus Stalingradi all ja võitlus Stalingradi linna pärast Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. septemberil linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast.19. novembril 1942 alustasid nõukogude väed pealetungi Stalingradist põhja ja lõuna pool ning piirasid 22. novembril sisse Saksa ferdmarssal Pauluse 6. armee. Pärast kaks kuud kestnud veriseid lahinguid lõppes Stalingradi lahing Saksa väegrupeeringu kapituleerumisega. Saksa vägede kaotused: 91 000 vangi langenud ja 146 300 hukkunut. El Alameini lahing novembris 1942 El-Alameinist pealetungi alustanud
14. saj tõusis esile Moskva (enne püsilinnus). Vene ajaloos Dveri ja Moskva vahel konkurents Vladimiri suurvürsti tiitli pärast. Juri . Ivan Kalita- teugelpung(??) (kellegi lisanimi). Ta nimega koostatakse Moskva muutumist oluliseks pol keskuseks. Sai Vladimiri suurvürstiks. 14.saj Moskva, Dver, Leedu suurvürstid konkureerisid omavahel. Kaasa haaratud ka Novgorod. (Pihkva kaua aega Leedu mõju all). 1370. a Kuldhordis mitmed sisemised probleemid. Khaani asemel valitses musttuhandike mamai (väepealikud).. Mamani-nende pealik vist.. Kulikovo väin seal laging mamai (+ leedukad) ja Moskva venna vahel (Dmitri Donskoi). Lahingu võidab Moskva sõjavägi. Moskva suurriigi võimuses kasvul oluline samm. 1941.a. kinnitas Stalin pühakute nimekirja, mis seal ka Nevski, Domskoi. 2 a hiljem 1382, võim khaanil Tohtanõs, ta sõjavägi laastas suurvürsti maid. Moskva võimu kasv polnud lineaarne. Kuidas Moskvas suurvürstid lõid ühtse Vene Suurriigi? 14
venelased oma hooletuse tõttu lüüa said-mongolid vallutasid ja rüüstasid Novgorodi. Edust innustatud otsustati järgmisel st 1378 korraldada karistusretk Moskvasse kuid said selle käigus peetud Voza jõe lahingus rängalt lüüa. Edasi tegid mõlemad pooled ettevalmistusi uueks lahinguks- Dmitri vägi oli u 20-30 000, mongolitel 50 000.Otsustav lahing toimus 1380 a septembris Doni jõe kaldal kulikovi väljal. Mamai juhitud mongolid said lüüa-kuldhordi ikke ei kadunud kui muutus oluliselt leebemaks, venelased mõistsid et vaid koos on võimalik vastast lüüa, tugevnes veelgi Moskva juhtroll. On öeldud et sealt lahingust tuli tagasi ühtne vene rahvas. Venelased pimestatud oma edust ei kiirustanud enam andamit maksma, samas aga tegi uus suurkhaan Tohtamõs ettevalmistusi uueks sõjakäiguks.. 1382 aastal õnnestus tal
Hõimudevaheline konflikt, agaa-sultani ameti kaotus (Kunanbai kui hõimujuht). Zigitekkide hõimujuhi Bozei ootamatu surma järel algas hõimude irgizbai ja zigitekkide hõimu vahel taas vaenutegevus. Zigitekid ja nendega liitunud bokensiid tungivad kallale Kunanbai vennale Maibassarile ja peksavad ta vaesomaks. Puhkeb Mussakuli lahing, mis kestab kolm päeva. Kunabai oli võitmas, kui zigiteki sugukonnal õnnestus sõjakavalus ligiaetava kaamelikarja väljamängimine abiväena (Mamai hõimuna), mis Kunabai irgizbaid põgenema ajas. Kuna hõimude omavaheline sõdimine oli keelatud, andis ametinik Tsernov andis asjale ametliku käigu. Ent Kunanbail õnnestus major Sergeilt süüasja eeluurimise dokumendid kätte saada ja ära põletada ning protsessi ei algatatudki. Agaa sultani nimetusest ei võinud ta siiski enam unistadagi. Abai ja võim. Oma inimliku käitumisega Abail õnnetsub siiski hõimude suhteid parandada. Ta
annaabi.ee 
