Sissejuhatus Brunei asub Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere rannikul ning on ümbritsetud Malaisiaga. Brunei territoorium jaguneb kahte ossa, mida teineteisest eraldab Malaisia Sarawaki osariigile kuuluv koridor. 97 protsenti rahvast elab suuremal, lääne poolsel alal, kui ainult 10 000 inimest elab mägises, ida poolsel alal. Kliima on ekvatoriaalne, aasta keskmine temperatuur on 27-28°C. Sademeid langeb aastas 2000- 3000 mm. 2/3 maa-alast kasvab vihmamets, rannikul esineb mangroove. Brunei majandus põhineb nafta ja maagaasi tootmisel ning töötlemisel.
1965.a. toimus Jakartas (pealinnas) kommunistide riigipöördekatse,eesmärk oli kehtestada veelgi jäigem riigikord. Katse kukkus läbi,võimu haarasid parempoolselt meelestatud ohvitserid eesotsas kindral Suhartoga. Suharto saavutas 1966.a.võimu ja muutis järsult riigi kurssi. Kommunistlik partei purustati,normaliseeriti suhted Malaisia ja Filipiinidega, Indoneesia astus uuesti ÜRO-sse.Lagunes majandus õnnestus stabiliseerida.Indoneesial pole edu olnud võrreldes Jaapani või Malaisiaga ning üheks põhjuseks on jätkuvad kodusõjad Indoneesiast lahku lüüa soovivates piirkondades. Hiina. Toimus kaks julma sotsiaalset eksperimenti, mille organiseerijaks oli Mao Zedong.50ndatel alustas ta industrialiseerimist ja kollektiviseeris vägivaldselt põllumajanduse, millega tugvedas haaret. Kuuluttas välja petliku sõnavabaduse ja kutsus intelligentsi kriitikuid esinema. Hiljem kriitikut represseeriti.1958. käivitas nn suure hüppe-üritati 5 aasta plaan
(http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa) Vapp: 2. Geograafiline asend Tai asub Kagu-Aasia mandriosa keskel. Ta ulatub põhjast lõunasse 1585 kilomeetri ulatuses ning idast läände 821 kilomeetri ulatuses. Tai piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. 1900 kilomeetri ulatuses on Tail rannajoont Tai lahe (Lõuna-Hiina mere osa) ääres. Malai poolsaare läänekülg on Andamani mere ääres. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tai) Kaart: (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps) 3.Looduslikud tingimused 1. Loodusvarad: tina, maagaas, volfram, tantaal, puit, plii, kala, kips, pruusüsi, fluoriit. 2. Pinnamood: kesk-tasandik, Khorat platoo, mäestik. 3
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7
· Riigikeel: Malay keel · Rahaühik: Ruupia(1 EEK = ~ 930 IDR) · Usk: Valdavalt ,,kergekujuline" islam · Ajatsoon: GMT+8 Geograafiline asend Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia kaart Looduslikud tingimused
Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani. See koosneb 17 508 saarest, neist elatakse 6000-l püsivalt. Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. Saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit.
ÜLDANDMED: Pindala: 514 000 km2 Rahvaarv: 66 405 000 (2010) Pealinn: Bangkok Pealinna elanike arv: 66,404,688 (01.07.2010 seisuga) Rahaühik: baht (THB) Tai kuningriigi lipp ja vapp. GEOGRAAFILINE ASEND: Tai asub Kagu-Aasia mandriosa keskel. Ulatus põhjast lõunasse on 1585 kilomeetrit ning idast läände 821 kilomeetrit. Põhjast ja läänest piirneb Tai Birmaga, põhjast ja idast Laosega. Kagust piirab Taid Kambodza, lõunast Malaisiaga. Tail on 1900 kilomeetrit rannajoont Tai lahe ääres. LOODUSLIKUD TINGIMUSED: Tai on troopilise kliimaga riik. Põuaperioodil on tänu asjaolule, et päike paistab peaaegu seniidist, raske ilmakaari määrata. Aastas on keskeltläbi +31 kraadi sooja. Talviti +25 ning suvekuudel +40. Vesi meres on enamasti +28. Mussooni ajal, juuni- oktoobri kuus sajab rohkelt vihma, suvel enam. Õhuniiskus on kõrge. Esineb maalihkeid ja üleujutusi
käimas mitmed eraldiseisvad läbirääkimised, mille raames on EL avaldanud valmisolekut pidada ka kahepoolseid vabakaubanduslepingu läbirääkimisi sellest huvitatud ja selleks valmis olevate ASEANi liikmetega. ELi eesmärgiks on sõlmida võimalikult sarnase struktuuriga sügavuti minevad ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud, millest areneks tulevikus välja ühine leping terve regiooniga. Singapuriga alustati läbirääkimisi 2010. a alguses, Malaisiaga sama aasta lõpus. 2011. a. kevadel toimus EL-ASEANi äriteemaline tippkohtumine, millega loodetakse tuleviks hõlmata ka erasektori esindajaid enam kaubandusläbirääkimiste agenda kujundamisse. 2.2 ELi ja ASEANi poliitilised suhted Pärast külma sõja lõppu on Aasia ja mõjuvõimsate riikide vahelised poliitilised ja julgeolekualased suhted pidevalt ja põhjalikult muutunud. Uus Aasia strateegia sai uue hoo
Külastasin Tai pealinna Bangkok-i ja Tai suuruselt teist saart Koh Changi ning seetõttu kirjutan eraldi neist. 3 1. Asukoht Tai kuningriik asub Lõuna-Aasia südames. Ulatub põhjast lõunasse 1585 km ja idast läände 821 km. Rannajoone pikkus 1900 km. Piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. Riigis on 76 provintsi, millest 6 piirnevad India ookeaniga, 18 aga Vaikse ookeaniga ning ülejäänud jäävad sisemaale. Riigi pindala on 514 000 km². 2. Loodus Tais elab 265 liiki imetajaid, 285 liiki linde, 338 liiki roomajaid ja 103 liiki kahepaikseid. Tai keskosas asub 500 km pikkune Chao Phraya madalik. Riigi kõrgeimad mäed paiknevad loodeosas (kõrgeim tipp on Inthanon, 2595 m). 4
vihmametsa. Erinevate lehtpuude mahraie Erinevate vähemväärtuslikumate ja väärtuslikumate lehtpuude maharaiumine nagu tiikpuu, mahagon, roosipuu ja paljud teised mööbli, ehitusmaterjali, söe ja teiste puu produktide valmistamsieks on tähtis tööstusharu ja toob palju sisse. Osad troopilised lehtpuu liigid eksportitakse enam arenenud riikidesse,näiteks Ameerika Ühendriikidesse, kus nendest tehakse kirste, mis lihtsalt maetakse maa alla või põletatakse. Eeldatakse, et Filipiinidega, Malaisiaga, Elevnadiluu rannikuga, Nigeeriaga ja Taiga juhtub see, et väärtuslike lehtpuude liigse eksportimise tõttu saab see resurss otsa lähima viie aastaga, mis tähendab, et nad peavad neid importima hakkama. Jaapan on suurim vihmametsade lehtpuude importija. Vaatamata hiljutistest vähendustest on Jaapani keskmine troopiliste lehtpuude import 11 miljonit kuubikmeetrit aastas, mis on hiiglaslik. Vihmametsa puude maharaiumine on suur
Euroopa turule. Mõneti keeruline, sest formaalset paberitööd on sellesse kaubanduse ringi palju sisse toodud, kuid see välistab ka väga palju ebaseadusliku pidu ja puittoodete liikumist turul. (Voluntary Partnership Agreements, Additional Legislative Options) VPAde läbirääkimised erinevate puitu tootvate ja -eksportivate riikide ja EU vahel said algust 2008 aastal, neist esimene sai allkirjastatud Ghanaga samaaasta septembris. Praegu loodetakse ka Camerooni ja Malaisiaga veel selle aastanumbri sees saada positiivsed läbirääkimistulemused. Käimas on läbirääkimised ka Indoneesiaga, kuid need näivad märksa kauem aegavõtvat. Läbirääkimised Kongoga said alguse 24. juunil 2008 ning on veel käimas. Esmased arutelud toimuvad jätkuvalt mitmete riikidega ning Libeeria ja Vietnam on arvatavasti kaks järgmist riiki, kellega hakkavad aset leidma ka VPA läbirääkimised. (Launch FLEGT negotiations EU - Congo (Brazzaville))
annaabi.ee 
