arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus. Maksukuritegu on maksudeklaratsiooni mitteesitamine või maksudest kõrvale hoidumine või maksuobjekti varjamine või muud kriminaalmenetluses ettenähtavad teod. Maksumenetlus on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel;
KMS § 37 lg 81 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 8 sätestatud viite asendada ka muu selge ja üheselt mõistetava märkega (nt kolmnurktehing, uue transpordivahendi müük, vms) Kaubamüügi käsitamisel kauba ühendusesisese käibena on esmaoluline see, et nii müüja kui ka ostja oleksid oma liikmesriigis maksukohustuslased. Näide Kui Eesti maksukohustuslane müüb Soome maksukohustuslasest ostjale kauba, mis loovutushetkel asub Rootsi laos, maksustatakse müüki vastavalt Rootsi maksuseadusele ja müüja peab teadma, kas ta on kohustatud ennast registreerima Rootsis maksukohustuslasena. Samuti peab ta teadma, millistest Rootsis kehtivatest maksustamise reeglitest peab ta lähtuma. Kauba ühendusesisest käivet ei teki: 1) Kauba ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja toimetamist Eestisse üürile või rendile andmiseks või võtmiseks. Näiteks võib maksukohustuslane tuua ajutiselt sisse temale vajalikud tööriistad, ilma
ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §115 3 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 194 maksukohuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasumise kuupäevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäevani. Intressi ei arvestata, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohuslase deklareeritud andmete alusel.4
Kolmas isik võib kas lepingu või seaduse alusel olla garandiks ehk garantii andjaks ja kui maksukohuslane ei tasu maksu tähtaegselt läheb see kohustus üle garandile ja maksukohustuse täitmise tähtpäevast alates on ta kohustatud sunjekt. Siis lähevad kõik nõuded garandi vastu. Maksuobjekt ja maksubaas: See on tegevuse või toimingu resultaat asi või väärtus mida maksustatakse vastavalt Eestis kehtiva maksuseadusele. Maksu objekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatavat objekti tervikuna. Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peeta otseselt maksusuhte elemendiks kuna mõnes seaduses pole vaja objekti täpsustada. Maksuobjekt on tulu. 4. Maksumäär – see on aritmeetiline näitaja mille alusel toimub täpne maksusumma väljaarvestamine. Maksumäära võib väljendada protsendina.
01.2003. Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. II Äriseadustik Reglementeerib ettevõtete asutamise, tegutsemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning omakapitali ja tegevuse lõpetamise arvestuslikud küsimused erinevate ettevõtlusvormide tingimustes. III Võlaõigusseadus IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. V Maksuseadused · tulumaksuseadus · käibemaksuseadus · sotsiaalmaksuseadus · töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus
1. kaasaaitamiskohustus maksukohustuslasel lasub kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud maksukohustust muutvad asjaolud enne maksumenetluse algust; need võivad olla maksu suurendavad või vähendavad asjaolud; sellisel juhul vabaneb maksukohustuslane osaliselt või täielikult vastutusest, kui täidab antud nõuet. 2. maksukohustuslane peab pidama maksude arvestust vastavalt raamatupidamisseadusele ja vajadusel vastavalt maksuseadusele- Dokumentide parandamisel peab esialgne kirje jääma loetavaks. Paranduse juurde tuleb lisada paranduse alus, dokumendi asukoht, paranduse kuupäev ja selle tegija andmed (ametikoht, nimi) ja allkiri. 9 3. dokumente tuleb säilitada vähemalt 7 aastat, kui seadused teisiti ei nõua. Säilitusaja algust loetakse - kuupäeva järgi
01.2003), muudatused-täiendused. Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine vastavalt rahvusvahelistele arvestusprintsiipidele raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamiseks. II Äriseadustik, vastu võetud 15. veebr 1995. a, jõustunud 1. sept 1995. a, muudatused-täiendused. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 8 III Maksuseadusandlus - maksukorralduse seadus, mis määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus,
Maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse: 1) kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti; 2) kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; 3) kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; 3.1) kui tollivõlg tekib tolliseadustiku artiklites 79 ja 82 nimetatud alusel; 4) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui
- kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti; (MKS § 92 lg 1 p 1) - kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; (MKS § 92 lg 1 p 2) - kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; (MKS § 92 lg 1 p 3) - muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel. (MKS § 92 lg 1 p 4) MKS § 43 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui maksuseaduses on ette nähtud
Ülalnimetatud eriseadustega võidakse kehtestada nimetatud määradest kõrgemad trahvimäärad. Samas on seadus sidunud rahatrahvi suuruse ka tekitatud kahju või täitmata (rikutud)õigusliku kohustuse või haldusõiguserikkumise vahetu objekti rahalise väärtuse suurusega. Nii näiteks on ilmsete halduskaristuse (rahatrahvi) tunnustega ka maksukorralduse seaduse § 29 1. lõikes ettenähtud sanktsioon. Viidatud norm näeb ette füüsilise isiku poolt vastavalt maksuseadusele maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma tasumisel karistusena täiendava maksu 50% tasumata või vähemtasutud maksusummast. Selline täiendav maks ei esine viivise või intressi tähenduses, samuti pole teda võimalik käsitleda tsiviilõigusliku sanktsioonina. Juriidiliste isikute puhul rakendatavat analoogset sanktsiooni nimetab seadus otse rahatrahviks. Tollieeskirjade rikkumisel võib tolliseaduse § 60 2. lõike punkti 3 järgi
Ülalnimetatud eriseadustega võidakse kehtestada nimetatud määradest kõrgemad trahvimäärad. Samas on seadus sidunud rahatrahvi suuruse ka tekitatud kahju või täitmata (rikutud)õigusliku kohustuse või haldusõiguserikkumise vahetu objekti rahalise väärtuse suurusega. Nii näiteks on ilmsete halduskaristuse (rahatrahvi) tunnustega ka maksukorralduse seaduse § 29 1. lõikes ettenähtud sanktsioon. Viidatud norm näeb ette füüsilise isiku poolt vastavalt maksuseadusele maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma tasumisel karistusena täiendava maksu 50% tasumata või vähemtasutud maksusummast. Selline täiendav maks ei esine viivise või intressi tähenduses, samuti pole teda võimalik käsitleda tsiviilõigusliku sanktsioonina. Juriidiliste isikute puhul rakendatavat analoogset sanktsiooni nimetab seadus otse rahatrahviks. Tollieeskirjade rikkumisel võib tolliseaduse § 60 2. lõike punkti 3 järgi
annaabi.ee 
