Kiiljan Kanarbik Lii Konts Teele Laidsalu Kerli-Getter Mägi Aneli Peterson Mariann Sööt Millised kulud loetakse püsikuludeks? Püsikuludeks arvatakse kulud, mida tuleb kanda ka olukorras, kus ettevõtte tegevus väheneb või koguni peatub täielikult. Mõnede kulude maht, nagu näiteks raamatupidamise, juriidilised jms teenused, muutuvad vastavalt tegevusmahtude muutumisele. Samas kindlustuskulud, turvateenused ja mõned maksukulud (näiteks maamaks) ei muutu ning jäävad püsima ka ettevõtte tootmistegevuse täielikul seiskumisel. Äriplaani mudel: Püsikulude hulka arvatakse teenused ettevõtte juhtimisega seotud teenused nagu raamatupidamine (kui seda ostetakse väljast), audit, juriidiline nõustamine jms. Samuti ettevõtte turvalisusega seotud teenused: valveteenused, kindlustuskulud jms. Lisaks maksukulud (maamaks), arenduskulud jms. Kuidas saaks alandada püsikulusid?
reklaami teha. aga seda tal oli · Tekst ,,Riho otsustas investeerida nii kaasaaegsesse tipptehnoloogiasse kui tööjõudu ja tänu tugevale ülepakkumisele õnnestus tal osta katuseta tehasehoone". Tagajärg? Firma alustamine ja algkapital nõudis teksti järgi üle poole Riho varandusest. Riho tahtis raha pesta mitte kaotada. · Teksti järgi maksis ta spordiajakirjanikele palgaturutasemest 3-5x rohkem. Tagajärg? Mõttetu kapitali raiskamine, maksukulud väga suured. Inimesed oleks tulnud ilmselt ka 2x rohkema palgaga üle, aga see 3-5x rohkem maksta on halb juhtimisotsus. · Ajaleht ilmus 6x nädalas ja maksis 5 krooni. Tagajärg? Kuus korda on liiga tihti spordi jaoks, kuna ei ole piisavalt fanaatikuid ja kui paber on värvitrükkis ja kõik on nii kõrgetehnoloogiline siis see 5 krooni lehe eest ei hakka nii pea kasumit tootma ja see rahandusjuhi plaan ei lähe
Tegevuskulude kannetel kasutatakse tegevussuuna tunnuseid, mis eristavad milliste vahendite arvel kulud tehakse: 1) tunnus 11 - kohaliku omavalitsuse omavahendid; 2) tunnus 12 – riigieelarve vahendite arvel; 3) tunnus 13 – majandustegevusest laekuvate vahendite arvel; 4) tunnus 14 – sihtfinantseerimise vahendite arvel. Tööjõukulusid arvestatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest kulu arvestati. Kinnipeetud maksud kajastatakse kohustusena selles perioodis, millises tekkis maksukohustus. Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasu kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruande aasta lõpu seisuga. Puhkusetasude eraldise suurenemine kajastatakse aruandeperioodi kuluna (vähenemine kulu vähenemisena). Andmed kasutamata
kohta ettevõttes, kajastades seega sisenevaid ja väljuvaid rahavoogusid. Rahavood liigitatakse rahavoogude aruandes kolme rühma: · põhitegevuse rahavood · investeerimistegevuse rahavood · finantseeerimistegevuse rahavood. Põhitegevus on seotud tootmise ja müügiga ning teenuse osutamisega. Tüüpiliseks laekumiseks on siin toodete ja teenuste müügist saadud raha. Väljaminekuteks on: · toodangu ja teenuse müügiga seotud kulutused · töötasu kulud · maksukulud · muud ärikulud (reklaam, kindlustus jne) Edukalt eksisteerivas ettevõttes peavad põhitegevuse tulud ületama põhitegevuse kulusid. Erandiks on uued ettevõtted, millel on alguses reeglina negatiivsed rahavood. Investeerimine toimub põhivarade ning väärtpaberite soetamise ja müügi läbi. 2.2. Finantsanalüüsi meetodid. Finantsanalüüsis kasutatakse järgmisi meetodeid: 1. Horisontaalanalüüs aruandluse mitme perioodi näitajate võrdlus, muutuste
suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksu funktsioonid: 1) ’koormamisfunktsioon’ – rahalise tulu saamine 2) Kujundamisfunktsioon – majanduspoliitiline funktsioon (käitumise muutmine), sotsiaalpoliitiline funktsioon (ümberjaotamine) 1 maks võib täita ka erinevaid eesmärke. Maksubaas – konkretiseeritud maksu objekt. Maksumäär – kui suur osa maksubaasist läheb maksudeks. Maksukulud – Eestis 2013: u 320 mln Eur: täiendav maksuvaba tulu pensioni korral (126 mln), eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär (58 mln), käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiiniseadmetele (30 mln). Maksu piirmäär (MTR) – täiendavalt teenitud rahaühikult makstav määr = ∆ (muut) makstud maksusummas / ∆ maksubaasi väärtuses. Keskmine maksumäär (ATR) – kokku makstud maksud / tulu
8%) Tehing: 800x33.8% on 270.4 Aprillikuu maksu-ja palgakulu on 800+270.4=1070,4 eurot 5.mail on palk makstud töötajale ning hiljemalt 10.mail esitab tööandja väljamakse kohta deklaratsioonid ning kannab üle maksed. 3.3 Toimunud majandustehingute kirjendamine Töötasukulud on tekkepõhised: deebet palgakulud, kreedit võlgnevus töötajale. Kajastatakse tekkepõhiselt ka muud maksukulud (sotsiaalmaks, töötuskindlustus): deebet maksude kulu, kreedit tasumisele kuuluvad maksukohustused. Samuti kajastatakse töötasudelt arvestatud ja kinnipeetud, kuid deklareerimata maksukohustused, mille deklareerimise kuu ei ole veel saabunud. 3.4 Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine Töötasu arvestamise erijuhud on ületunnitöö, öötöö ja riigipühadel töötamine.
· Kulude jaotamine realiseeritud toodete kuludeks, turustus- ja üldhalduskuludeks · Ettevõtte asutamisväljaminekute, uurimis- ja arengutegevuse kulude arvestuse põhimõtted · Tegevuskulude õige periodiseerimine · Tegevuskulude eelarvete olemasolu · Tegevuskulude jaotamine toodetele, töödele ja teenustele nende tulukuse hindamiseks täiskuluarvestuse meetodil · Tegevuskulude kohta arvestatakse palga- ja sotsiaalmaksukulud, muud maksukulud, põhivara amortisatsioon, elektrienergia-, soojuse- ja gaasikulu ning selle jaotus, ühiselt tarbitud teenuste jaotus, halduskulude jaotus 110 Kas kulu või vara? · IAS 38 immateriaalsed · Uurimis- ja varad (intangible arendustegevuskulusid assets): võib kapitaliseerida: · Ei kapitaliseerita: · Arenduse tulemusel · Ettevõtte luuakse tehniliselt
41 Ülesanne 16 Koostada järgnevate andmete alusel kasumiaruanne skeem 1: · Arvestati audiitorkontrolli kulu 24500.- · Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaradelt 12000.- · Arvestati büroohoone rendikulu 4000.- · Valmistoodangu müügitulu oli 345678.- · Teenuste müügitulu oli 123000.- · Tööliste palgakulu 33000.-, lisaks maksukulud · Administratsiooni palgakulu 16800.-, lisaks maksud · Laekus trahv äripartnerilt 23000.- · Laekus pikaajalise nõude intress 8000.- · Kulutati tootmises materjali 41000.- · Kulutati teenuste osutamisel abimaterjali 7800.- · Tasuti liikluskindlustus juhi autole 1200.- · Bürootarvete kulu 3250.- · Müüdi põhivara soetusmaksumusega 28000.-, millelt oli arvestatud kulumit 25000.-. Ostjalt saadi 10000
mõju majanduskasvu energiaintensiivsuse vähendamisele. Nimelt on näidatud, et energiamaksude rakendamisel on energia tarbimine kasvanud aeglasemalt kui majandus üldiselt. Üldiselt on ettevõtetel viis peamist alternatiivi, kuidas tegutseda olukorras, kus nad peavad tasuma energia- või süsinikumaksu: kui maks ei kasvata silmapaistval määral firma kulusid, siis pole sellel firma tegevusele erilist mõju; kui firmal on võimalik hinda dikteerida, siis saab ta maksukulud kanda edasi tarbijale; firma võib oma tootmisprotsessi muuta, kasutades näiteks väiksema süsinikusisaldusega sisendeid ja/või tarvitades süsinikusisaldusega sisendeid efektiivsemalt; firma võib kolida mujale, kus ta ei pea seda maksu tasuma; firma võib tegevuse lõpetada. Kuigi OECD riikide puhul pole siiani täheldatud ühegi majandussektori konkurentsivõime märkimisväärset langust seoses keskkonnamaksudega, võib selle põhjuseks olla see, et