naasta. Seekord kriitilises võtmes. Ligi sajand (alates A. Marshalli ,,Majanduse printsiipidest," 1890) on inimkonda haritud teadmises, et rohkem on alati parem kui vähem. Indiviidid maksimeerivad kasulikkust asjadest, mida nad tarbivad ning ettevõtted maksimeerivad kasumit. Cobb-Douglase funktsiooni najal on kõigi maade üliõpilased lahendanud optimeerimis- ehk maksimeerimisülesannet aastakümneid. Valitsused maksimeerivat ühiskonna sotsiaalset heaolu. Viimast pole küll siiani keegi suutnud rahuldavalt defineerida. Vajadused olevat alati suuremad kui võimalused nende rahuldamiseks ehk ressursid on piiratud. Ja jumal tänatud, muidu poleks allakirjutanul ja teistel kenadel inimestel (majandusteoreetikutel) tööd ega leiba, st kedagi õpetada. Ahnus, soov kõike rohkem saada/tarbida on selles valguses põhiline maailma edasiviiv jõud.
Seega peab monopol leidma niisuguse tottmistaseme, mille korral kogutulu ületab kogukulu maksimaalselt. II. Piirtulu võrdub piirkuluga. Monopol laiendab tootmist niikaua, kuni piirtulu ületab piirkulu, ja lõpetab tootmise laiendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Kasum on maksimaalne piirkulu- ja piirtulukõvera lõikumispunktis C, kus toodangukogus on 10 ühikut. Et sel tootmistasemel kasumit maksimeerivat hinda ei leita, tuleb liikuda mööda pikendusjoont üles kuni nõudluskõverani (punkt A). Koguse 10 puhul on maksimeeriv hind 5,25 krooni, kui keskmine kulu 10 ühiku tootmisel on 4. Keskmine ühikukasum on siis 1,25. Kogu majanduskasum on 101,25=12,5, mida kajastab hall nelinurk joonisel. Lühiperioodi kahjum ja tegevuse lõpetamine
8. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud (vaata tabel): a. Viis töötajat b. Kaks töötajat c. Kuus töötajat d. Kolm töötajat 9. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: a. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC) ristumist keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera madalaimas punktis b. pika perioodi keskmine kulude kõvera U-kuju c. püsi- ja muutuvkulude erinevust d. kasumit maksimeerivat väljundi taset 10. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: a. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole b. Kõik variandid on valed c. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole d. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole 11. Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide vaheline kaugus näitab: a. Mastaabisäästu kahanemist b. Kulusid antud ressurside kulude korral c
d. on alates teatud punktist tarbija piirkasulikkus igast täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem Küsimus 14 Küsimuse tekst Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse (vaata tabel): Vali üks: a. kolmas töötaja b. neljas töötaja c. kuues töötaja d. teine töötaja Küsimus 15 Küsimuse tekst Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: Vali üks: a. püsi- ja muutuvkulude erinevust b. pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju c. kasumit maksimeerivat väljundi taset d. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC) ristumist keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera madalaimas punktis Küsimus 16 Küsimuse tekst Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: Vali üks: a. otseseid kulusid b. ei kaudseid ega otseseid kulusid c. kaudseid kulusid d. alternatiivkulusid Küsimus 17 Küsimuse tekst Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: Vali üks: a
Mõlemad need tunnused sõltuvad otsustavalt agendipõhiste simulatsioonimudelite kasutusest. Mudelid rahuldavad nelja tingimust: agendi metastabiilsust, suhtlust, sotsiaalset mõju ja aeglast juhitavust. See, mida need mudelid näitavad, on, et koondunud ajaseeriate andmete tunnused finantsturule, makroökonoomikale ja kiiresti liikuvate tarbitavate hüviste turule võivad olla andmeloomisprotsessi tulemus, milles pole ühtegi individuaali maksimeerivat käitumist ja milles individuaalide vaheline suhtlus on otsustav. Artiklis on näidatud, et kirjeldavad statistikad on ebapiisavad tuvastamaks protsessi, mis genereeris andmed. Samuti on näidatud, et kui andmed on piisavalt peeneteralised, siis võivad mõned andmeloomisprotsessi mudelid olla näidatud kooskõlas nende andmetega ja mõned võivad olla välistatud, kuid valides mudelite klasside hulgast, mis tähendab aluseks oleva andmeloomisprotsessi kirjeldamist, vajab
mastaabiefekti korral c. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral d. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral Küsimus 5 Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. kasumit maksimeerivat väljundi taset küsimus b. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC) ristumist keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera madalaimas punktis c. pika perioodi keskmiste kulude kõvera Ukuju d. püsi ja muutuvkulude erinevust Küsimus 6 Firma minimaalne kogus suurtootmisel
a) peab oma tegevuse lõpetama; b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit;õige c) ei kata oma kaudseid kulusid. • katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid. 50. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis: a) firmad lahkuvad antud alalt; b) harru tuleb uusi firmasid; õige • firmadel pole mingit motiivi tootmise laiendamiseks; • toodangu hind ületab piirkulu. 51. Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis a) toodab firma kasumit maksimeerivat kogust; b) saab firma ainult normaalkasumit; c) saab firma normaalkasumist suuremat kasumit;õige d) pikal perioodil lahkub firma antud harust. 52. Vasta joonise baasil ja tegemist on täieliku konkurentsi turuga: EEK A B C 0 q 1. Kõver OA kajastab: 2
hinnaeesmärke. Hinnaeesmärke käsitletakse kolmes rühmas (vt joonis 3). JOONIS 3 1.1.1 Kasumile orienteeritud eesmärgid Hind tuleb määrata nii kõrge, et see kataks kulud ja annaks ettevõttele piisava kasumi. Kasumit maksimeerida püüdvat hinda määrata soovival ettevõttel peab olema täielik info turu, konkurentide ja teiste hinnakujundust mõjutavate tegurite kohta, suutmaks rakendada kasumit maksimeerivat.(Teadlik turundus 2010) Planeeritud kasumi tagamisele orienteeritud hinnakujunduse korral on eemärk tagada tehtud kulutused investeeringutesse (nt uus tehnoloogia, laod, seadmed) kindla aja jooksul või teenida seatud kasumimäär/summa.(Teadlik turundus 2010) 1.1.2 Kogusele (müügile) orienteeritud eesmärgid Müügi kasvule orienteeritud eesmärgi puhul püütakse jõuda kindla aja jooksul kindla
müümise tõttu madalama hinnaga, aga suureneb, kuna kogus mida oleks võinud müüa kõrgema hinnaga kasvab. Kui nõutava koguse suhteline kasv on suurem hinna suhtelisest langusest, suureneb kogukulu hinna langedes, lisaks väheneb hinnaelastsus, kui liikuda piki nõudluskõverat allapoole. Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine (kahjumi minimeerimine) Monopol võib valida hinda, kuid nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kuna monopol võib valida kasumit maksimeerivat hinda, siis on monopol hinnakujundaja. Hinnakujundaja on iga firma, kellel on võimu oma toodangu hinna üle. Kogutulu miinus kogukulu. Suurendatakse toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Piirtulu võrdub piirkuluga. Kasumit maksimeeriv monopol laiendab tootmist niikaua kuni piirtulu ületab piirkulu ja lõpetab tootmise kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Keskmine ühikukasum võrdub hinna või keskmise
a) peab oma tegevuse lõpetama; b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit; c) ei kata oma kaudseid kulusid. d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid. 15. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis: a) firmad lahkuvad antud alalt; b) harru tuleb uusi firmasid; c) firmadel pole mingit motiivi tootmise laiendamiseks; d) toodangu hind ületab piirkulu. 16. Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis a) toodab firma kasumit maksimeerivat kogust; b) saab firma ainult normaalkasumit; c) saab firma normaalkasumist suuremat kasumit; d) pikal perioodil lahkub firma antud harust. 17. Vasta joonise baasil ja tegemist on täieliku konkurentsi turuga: 1. Kõver OA kajastab: a) firma kogutulu ja piirtulu; b) piirtulu; c) kogutulu ja keskmist tulu; d) kogutulu; e) keskmist tulu ja piirtulu. 2. Kõver BC kajastab: a) kogutulu ja piirtulu; b) piirtulu; c) kogutulu ja keskmist tulu; d) keskmist tulu ja piirtulu; e) kogutulu. 18
tootmismaht, seda suurem lisanduv puhastulu. Kui piirkulu kasvab tootmismahu suurenedes: · MC p tootmismahu suurendamine kasulik; · MC p tootmismahu vähendamine kasulik. Ettevõtte pakkumiskõver Ettevõtte pakkumisfunktsioon kirjeldab toodetava koguse sõltuvust turuhindadest. Pakkumiskõver kirjeldab toodetava koguse sõltu-vust toote hinnast fikseeritud tegurihindade p MC korral. Kuna pakutakse kasumit maksimeerivat kogust, (q ). siis seose võrrand: Pakkumiskõver langeb kokku piirkulukõveraga, kui turuhind katab: ( AVC p MC ), · lühiperioodil keskmise muutuvkulu ( AC p MC ). · pikal perioodil tükikulu Turu pakkumiskõver Turupakkumine on hüvise kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav kogus teadaoleva turuhinna korral.
eesmärksusteemis trajektoorsed komponendid ja punktkomponendid? · Trajektooreesmärgid-arengurajata, piiramatud eesmärgisusteemi komponendid. Need on soovitavad arengusuunad, milles võib (põhimõtteliselt) lõpmatult edasi areneda (nt tootmise kulu- või ressursirentaabluse suurendamine, tootlikkuse tõstmine). Need on eesmärgid, mille puhul otsitakse tulemust maksimeerivat alternatiivi. Trajektoorsete komponentide funktsioon arengusuundadele keskenduv. Motiveerib otsustajat kaugemale mõtlema, leidma parimaid variante, motiveerib millegi enamaga tegelema, kuna punkteesmärk on piiritletud ja selle täitmine on ühekülgne. Trajektoorsetel komponentidel pole piiranguid, mistõttu võib eesmärki vaadelda laiemalt. · Punkteesmärgid-arengurajaga, piiratud eesmärgisusteemi komponendid. Need on
- Süsteemsus – peab tagama eesmärgi süsteemsuse seose kõigi teiste paraleelselt lahendamisele kuuluvate juhtimisülesannetega, juht peab arvestama ka teiste erinevas arengujärgus olevate protsesside ja neile püstitatud eesmärkidega. Eesmärgid võib klassifitseerida oma olemuselt kahte klassi: trajektooreesmärgid – need on arengusuunad, kus võib lõpmatult edasi areneda ja otsitakse tulemust maksimeerivat alternatiivi; punkteesmärgid – need on arengusuunad, kus nõutakse mingi taseme saavutamist; neid eesmärke püütakse saavutada minimaalsete kuludega, et võimalikult palju ressursse suunata trajektooreesmärkidega määratud suundades võimalikult parema tulemuse saavutamiseks; - Reaalsus – eesmärk kujundatakse teataval määral juhi käsutuses olevaid vahendeid ja tegutsemise
annaabi.ee 
