Selle termini võttis kasutusele Max Weber, kes defineeris seda kui organisatsiooni, kus: 1) On selge struktuur. On ülemused ja ülemustel on alluvad, iga alluv vastutab enda töö eest enda ülemusele ja ülemus annab vastust omakorda enda ülemusele. 2)Töötajatel on kindlad kohustused ja tööülesanded. 3)Inimesed, kes töötavad kõrgematel kohtadel võiksid olla autoriteedid. 4)Tööd tehes ei tohi olla töötajad kallutatud emotsioonidest vaid peavad lähtuma organisatsiooni kasumi maksimeerimisest. Bürokraatia on omandanud viimastel aastakümnetel halva maine, kus bürokraatiat peetakse aeglaseks ja omakasumaksimeerijaks. Weberi teooriast lähtudes on nii, et mida bürokraatlikum on ettevõte seda tõhusam on ettevõte. Bürokraatial on ka miinused. Nimelt bürokraatia pärsib töötaja loovust ja isiklikku initsiatiivi ja samuti liiga palju reegleid võivad hoopis töö tegemist aeglustada kuigi need on mõeldud töö kiirendamiseks
teistest võimalustest parem vastasmängija iga valiku korral. Ühe indiviidi parim viis teise indviviidi võitmiseks? Näiteks doping spordis? 47. Vangide dilemma - Vangide dilemma analüüs näitab, et kui üks osapool oma kasusid maksimeerib, siis altruistlikult käituv osapool saab kõige rohkem kahju. Vangide dilemma kerkib esile ka globaalprobleemide lahendamisel, kus parima lahenduse nimel peaksid riigid (vm üksused) tegema koostööd ja loobuma isiklikust (või ühe riigi) kasumi maksimeerimisest. 48. Tõõjõud- On 15 aastased ja vanemad inimesed, kes on registreerinud töötuna. Tõõjõu hulka ei loeta neid inimesi, kes ei tööta ega otsi tööd. 49. töötud- Inimesed, üle 15 aastased, kes tahaksid töötada, aga ei suuda tööd leida. 50- Hõive- inimesed, kes töötavad. Protsendimäär elanikkonnast, kes töötavad. 51. Tööd mittesoovivad isikud. Pensionärid, lapsega kodus emad. 52. Töötuse määr töötud x 100% /tööjõud 53
Damodaran’i käsitlus finantsotsuste struktureerimisel= finantsotsused on jaotunud kolme kategooriasse: investeermisotsused (ettevõtte varade portfelli koostamine), finantseerimisoskused (raha hankimine kapitaliturgudelt) ja dividendiotsused. Kõik need otsused mõjutavad üksteist. Ettevõte on projektide sümbioos. 6 7 Tegevusotsused ettevõttes: ettevõtte lähtub omanike rikkuse maksimeerimisest, võttes arvesse riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessis peab leidma optimaalse kapitali struktuuri, mis minimeeriks kulukuse määra, et teha häid investeerimisotsuseid. Omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi, ettevõtte olulisim tegevus on väärtuse loomine. Anglo-Ameerika kultuuris domineerib aktsionäride rikkuse maksimeerimise printsiip, euroopas ja Jaapanis ettevõtte rikkuse maksimeerimise printsiip, mis arvestab
avaliku sektoriga võrreldes suurem ◦ Teenuste osutamine muutub enam kliendile ja vajadustele orienteerituks ◦ Lepingute kasutamine teeb teenuse sisu ja eesmärgi läbipaistvamaks ◦ Näiteks: Toitlustusfirmad koolides; transpordiga seotud toimingud • Kolmandale sektorile ◦ Olukorras, kus puudub konkurents ja vajatakse usaldusväärset partnerit, kes on huvitatud pigem teenuse sisulisest arendamisest kui kasumi maksimeerimisest ◦ Lisaks eelistatakse kodanikeühendusi juhul, kui on oluline paindlikkus erivajadustega arvestamisel, osalusdemokraatia arendamine või kodanikkonna ja riigi sidemete tugevdamine ◦ Näiteks: kultuuri valdkonnas; spordi valdkonnas; sotsiaalteenused; transporditeenused; haridusteenused; vaba aja teenused 3. Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel?
on WS-i kontseptsioon siiski iseseisev ja selgelt eristuv. · WS tunnistab looduskapitali võrdselt oluliseks teiste kapitali liikidega. Looduskapitali käsitletakse kui tootmisfunktsiooni sisendit inimtekkeliste hüviste tootmiseks ja/või kui otsest heaolu allikat. Erinevalt neoklassikalisest lähenemisest lülitatakse looduskapital vastavatesse mudelitesse. · WS ei tunnista neoklassikalise heaolumajanduse paradigma ühte põhiteesi nüüdisväärtuse maksimeerimisest (present-value maximisation), vaid kitsendab seda nõudega, et võime pakkuda suurenevat kasulikkust (capacity to provide nondeclaining utility) peab säilima igal ajahetkel. Vastuolu: Nüüdisväärtuse maksimeerimine (present value maximisation) ja jätkusuutlikkus on teravas vastuolus. · WS nõuab tulevatele põlvkondadele tegelikku (actual) kompensatsiooni hüvede eest, mis jäävad kasutamata praeguse põlvkonna tarbimise tõttu. 62. Milles seisneb tugeva säästva arengu kontseptsioon
motivatsioon. KOVil puudub suutlikkus , kuid teenus vajalik 5.Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Kolmanda sektori eelised o Tegeleb erijuhtudega, sihtgruppidega o Võime keskenduda spetsiifilistele vajadustele o Paindlik o Emotsionaalne seotus o Huvitatuv teenuse sisulisest arendamisest,mitte kasumi maksimeerimisest o Efektiivsuse ja kvaliteedi tõus, innovaatilisus Teenused o „Pehmed“, sotsiaalsed väärtused o Kollektiivsed teenused ja hüved sotsiaalteenused- turva- ja hooldekodude ülalpidamine, vanurite hoolekanne, sotsiaalabi ja sotsiaalteenuste osutamine. Nt. MTÜ Eakate Hooldekodu sport- spordibaaside ja rajatiste ülalpidamine, spordiüritused
selles punktis võrdsed ning just selle mahuni on majanduslikult otstarbekas teenuste mahtu suurendada. Suurendades teenuste mahtu sellest punktist edasi hakkavad piirkulud ületama piirtulusid, mis tähendab, et iga täiendava kulutatud ressursi ühiku korral kasvab panus vähem kui see ühik. Samas, kuna büroo ei saa tulude ja kulude vahest endale mingit täiendavat kasu ja kuna ta on pigem huvitatud oma mõjukuse, töötajate arvu ja ka eelarvest laekuva raha maksimeerimisest, siis suurendab ta pigem töömahtu kuni punktini Qb, kus tulu- ja kulukõver lõikuvad. Kaugemale ei saa büroo minna, sest neid projekte, mille tulemusena kulud ületavad tulusid, ei finantseerita või teisiti öeldes, büroo peab oma teenuste mahtu suurendades arvestama ressursi kitsendusega, kuigi tal on teatud piirini võimalus ressursse juurde kaubelda. Niskaneni mudel ei väida, et büroo eelarve on lihtsalt liiga suur. Ta analüüs viitab sellele, et bürood
1.5. Majandussüsteemid Kolme majanduse põhiküsimust lahendades kasutatavad erinevad ühiskonnad erinevaid majandussüsteeme, kus majandusagentide omavahelised suhted baseeruvad erinevatel alustel: Ø Turumajandus ehk "nähtamatu käe" majandus Turumajanduses teevad firmad ja majapidamised valikuid lähtudes iseenda heaolu maksimeerimisest. Firmad toodavad hüviseid (st kaupu ja teenuseid), mis annavad suurimat kasumit. Kasumit annavad aga sellised hüvised, mida majapidamised soovivad osta. Lisaks tuleb kasumi maksimeerimiseks kasutada tootmismeetodeid, mis minimeeriksid tootmiskulud. Seega juhib justkui teatud "nähtamatu käsi" majandust sel moel, et ressursse kasutatakse võimalikult säästlikult ning samas
Millise koguse juures on firmal täidetud timgimus MR=MC? a. 2 b. 3 +++c. 4 d. 5 e. 6 Question 21 (1 point) Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik a. nõudluskõvera olemasolu +++b. suhteliselt suur arv firmasid c. diferentseeritud toodang d. tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil Question 22 (1 point) Peamine erinevus monopolistlikult konkureeriva firma (MKF) ja täielikult konkureeriva firma (TKF) vahel seisneb selles, et a. MKF ei ole huvitatud oma kasumi maksimeerimisest, kuna ei taha makse maksta b. TKF peab oma toodangu hinda alandama, et rohkem müüa c. TKF-i toodangu nõudlus on täiesti mitteelastne d. MKF toodab diferentseeritud toodangut Question 23 (1 point) MKF-i toodangu nõudlus on seda elastsem, mida a. tugevamad on turu sisenemisbarjäärid b. suurem on toodangu diferentseeritus +++c. suurem on firmade arv harus d. väiksem on firmade arv harus Question 24 (1 point) Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad
või teenuste osutamiseks Töö roll ühiskonna arengus on märkimisväärne. Paljudele näib töö olevat ainsaks liikumapanevaks jõuks, kuid teda ei ole mõttekas eriti esile tõsta, sest ilma maa ja kapitali lisamiseta head tulemust ei saavuta. Inimeste otsus oma tööjõudu pakkuda või mitte sõltub hetkel valitsevast palgatasemest. Mida kõrgem on palgatase, seda rohkem on inimesed huvitatud oma tööjõu pakkumisest. Kui lähtuda sissetuleku maksimeerimisest, siis võiks väita, et inimesed püüaksid töötada 24 tundi ööpäevas. Selline tööaeg võib esineda aga väga lühikest aega, mis tähendab seda, et inimestel tuleb teha paratamatu valik tööaja ja vaba aja vahel. Kui teenitud palk on küllalt kõrge ja samal ajal vaba aega napib, on inimesed nõus loobuma teatud osast tööajast vaba aja kasuks ja vastupidi. Sellist efekti, mille korral inimene asendab vaba aja tööajaga,