levitavad parasiiti. Mõnel juhul võivad siirdajad olla ka parasiidi looduslikud resevuaarid.(1) 4.2. Parasiidi mõju peremehele Parasiit mõjub peremehele patogeenselt ehk kahjulikult. Patogeensus iseloomustab parasiidi võimet peremehe organismis esile kutsuda patoloogilisi muutusi või haigusi, mille mõju iseloom võib olla erinev. Paljud hulkraksed parasiidid kahjustavad peremeest mehaaniliselt, vigastades seedeelundkonna kudesi, põhjustada soolevalendiku ummistumist, maksajuha ummistumist etc. Parasiitide eritised võivad mõjuda toksiliselt, näiteks malaaria plasmoodiumi, toksoplasma ja ümarusside toksiinid. Parasiitide toitumine peremehe organismis mõjub peremehele kurnavalt. Samuti võivad parasiidid soodustada infektsioonide levikut ja levitada ohtlike nakkushaigusi. Peremeesorganismis võib üheaegselt parasiteerida mitmeid eri liiki parasiite. Sel juhul mõjutavad parasiidid ka üksteist, mil juhul vastastikune toime võib olla erinev, tugevdades või
seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Maks koosned neljast sagarast parem, vasak, ruut ja sabasagar. Sagarikud koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest, keskel on tsentraalveen, mille ümber radikaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Parem ja vasak maksajuha liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks, selle ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79. Sapipõie asend, ehitus, seondumine seedekanaliga. Sapi reservuaar, toimub sapi kontsentreerumine. Ühismaksajuha väljasopistus maksa alumisel pinnal. Eristatakse kaela keha ja põhja. Kael kitseneb sapipõiejuhaks. 80. Kõhunäärme e pankrease asend, elemendid, seondumine seedekanaliga
Maksavärati PORTA HEPATICA e ristivao k audu sisenevad maksa: ● maskaarter A.HEPATICA - arteriaalne veri maksa ● värativeen VENA PORTA - toob maksa venoosse vere maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesoolest ● närvid 19 Maksavärati PORTA HEPATICA k audu väljuvad maksast: ● vasak ja parem maksajuha - ühinevad kohe maksast väljudes ühiseks maksajuhaks Funktsioon:viib sapi maksast sapipõide ● maksaveenid (2) ● lümfisooned - kannavad lümfi kõhuõõne ja rindkere lümfisõlmedesse Maksa ehitus ● 4 sagaratLOBUS - ülemisel pinnal 2 suurt sagarat: vasak ja parem, mida eraldab sagitaalvagu - vasaku klassikalise sagara juurde kuulub kvadraat(ruut) sagar (maksaväratist eespool) ja
Kliinilised nähud tekivad siis, kui kivid liiguvad sapipõie tundlikku kaelaossa, sapipõiejuhasse või kui neile kaasneb põletik (Jaanson jt 1989). Haiguse peamine tunnus on tugevad valuhood parema roidekaare all. Iseloomulikud on valude kiirgumine parema abaluu piirkonda. Valuhoo põhjuseks on sapipõie ja eriti sapiteede silelihaste reflektoorne spastiline kokkutõmbumine. Sageli kaasneb maksakoolikutega oksendamine, vappekülm ja kehatemperatuuri tõus. Kui kivi suleb ühise maksajuha või ühissapijuha, areneb kollatõbi. Palpatsioonil on maks tugevalt valulik, eriti sapipõie piirkonnas. Hoog võib kesta mõne minuti, tunni või mõne päeva. Pärast hoogu tunneb haige mitu päeva maksa piirkonnas raskust või vähest valu. Vahel jääb kehatemperatuur sapipõie- ja sapiteede põletiku tõttu küllalt kauaks püsima. Mädase põletiku korral võib sapipõis mulgustuda kõhuõõnde. Maksakoolikud
Vagudes paiknevad * vasakpoolse sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed * parempoolse sagitaalvao eesmises osas on sapipõis, vesica fellea/ vesica bilaris, tagumises osas paikneb alumine õõnesveen. * ristivao ehk maksavärati, porta hepatica kaudu sisenevad maksa - a. hepatica, mis toob maksa arteriaalset verd ja v. porta, mis toob toitaineterikka vere maksa (maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesooolest) ja närvid väljuvad maksast - vasak- ja parem maksajuha, mis ühinevad kohe peale maksast väljumist ühiseks maksajuhaks (viib sapi maksast sapipõide) ja lümfisooned, mis kannavad lümfi kõhuõõne- ja rindkere lümfisõlmedesse. Maks asub õhukeses kapslis ja on kaetud mittetäielikult peritoneumiga. Maksa hoitakse ülaval osalt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale, osalt aga toetatakse teda kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Maksa struktuur
2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut Saba Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit Maksa ehituslikud-talitluslikud üksused Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus Asend- maksa alumisel pinnal Ehituse põhiolemus- koguneb sapp Ta on reservuaar Eristatakse kaela, keha ja põhja Seondumine seedekanaliga- sapipõiejuha 80. kõhunääre e pankreas- piklik sagarikujuliseehitusesega elund Asend- ristipidi tagumisel kõhuseinal, mao taga Ehituslikud elemendid- kõhunäärmejuha(läbib kogu ulatuses elundit), mis avaneb koos
2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut Saba Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit Maksa ehituslikud-talitluslikud üksused Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus Asend- maksa alumisel pinnal Ehituse põhiolemus- koguneb sapp Ta on reservuaar Eristatakse kaela, keha ja põhja Seondumine seedekanaliga- sapipõiejuha 80. kõhunääre e pankreas- piklik sagarikujuliseehitusesega elund Asend- ristipidi tagumisel kõhuseinal, mao taga Ehituslikud elemendid- kõhunäärmejuha(läbib kogu ulatuses elundit), mis avaneb koos
maksasagariku põhimõtteline ehitus: prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad maksarakkude väädid vaheldumisi sagarikevaheveenidega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad sapijuhadeks. maksa seondumine seedekanaliga: Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks. Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. 80) Sapipõis: asend: ühismaksajuha väljasopistus, asub maksa alumisel pinnal ehituse põhiolemus: 50ml mahutuvusega sapireservuaar. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja.
seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks.
seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks.
seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks.
(vagiina), mehel sisemised meessuguorganid: eesnääre (prostata), seemnepõiekesed (vesicula seminalis) ja seemnejuha (ductus deferens). Munandid (testis) ja munandimanused (epididymis) asuvad väljaspool väikest vaagnat. Maks Maks on vahelihase parempoolse kupliga kokku kasvanud, kaalub umbes 1,5 kg ja on inimese suurim nääre. Eespoolt on näha vasak ja parem maksasagar. Sissepoole poole pööratud küljel asub maksavärat, kust väljub sapi väljaviimisjuha (maksajuha: ductus hepaticus) ning kust sisenevad maksaarter (a. hepatica) ja värativeen (v. portae) mao- ja sooleseinast kogutud verega. Vere äravool maksast toimub dorsaalselt mitme maksaveeni (vv. hepaticae) kaudu otse alumisse õõnesveeni (v. cava inferior). Maksaväratist ülalpool asub väike sabasagar ja allpool väike ruutsagar. Maksa kaitseb peaaegu tervenisti rinnakorvi parem alumine osa (roidekaared ja alumised roided). Sapipõis Sapipõis asub parema maksasagara taga
annaabi.ee 
