osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini hõlmab vähem isendeid · · mikroevolutsioonilised muutused seisnevad uute alleelide tekkes ;makroevolutsioonilised muutused aga uute geenide tekkes ja mutatsioonides regulaatorgeenides
Peamised ökoloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemid: iseloomustus, energiavoog, aineringe ja ajalised muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika. Säästev areng. Elu päritolu. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. . Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon. Eksaminand teab: · bioloogiateaduses kasutatavaid põhimõisteid; · elu tunnuseid ja eluslooduse organiseerituse tasemeid; · teadusliku meetodi põhietappe ja rakendusvõimalusi; · organismides esinevaid peamisi keemilisi ühendeid ja nende funktsioone; · rakkude ehitust ja talitlust erinevates organismides (loomad, taimed, seened, bakterid); · ainevahetuse põhiprotsesse, nendevahelisi seoseid ja nende osa organismide elutegevuses,
sagedasem liigitekke mehhanism sümpatriline liigiteke liigiteke geograafilise isolatsioonita liikide vahel; võib toimuda nt siis, kui osa populatsioonist eristub, sest on õppinud kasutama uut tüüpi ressurssi BIOLOOGILINE ISOLATSIOON TAKISTAB LIIKIDE RISTUMIST Sugurakkude biokeemilise sobimatuse puhul sugurakud ei ühine. Sügoodi eluvõimetus on üsna sage nähtus, mille korral viljastumine küll toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt. hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID makroevolutsiooniks nim. Liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond) tekkimist ja arengut 3 tüüpi protsessid: 1. mitmekesistumist põhjustab organismide kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. 2. evolutsiooniline täiustumine. 3. väljasuremine tänapäeval surevad liigid põhiliselt inimtegevuse tagajärjel
(mesilased õietolmu tassimas) - Loode tekib, aga hukub (ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine) - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - muul (hobuse ja eesli ristamisel) Makroevolutsioon ja selle protsessid - mitmekesistumine (näited), konvergents (näited), täiustumine (näited), väljasuremine, selle põhjused (näited) Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID 1. Mitmekesistumine - Põhjus: Kohastumine uute elupaikade ja sealsete ökoloogiliste teguritega (tingimustega: temperatuur, valgus, toit, haigustekitajad, taimede puhul: muld) - Näiteks: - Divergents - Lähteliik hargneb uuteks üksteisest ühe erinevamateks liikideks (imetajate mitmekesisus, Darwin uuris vinte) - Konvergents - Eripäritolu organismirühmade väliselt sarnaseks
7.1 Mikroevolutsiooni osad...............................................................................................................................9 7.1.1 Kohastumine.........................................................................................................................................9 7.1.2 Liikide teke...........................................................................................................................................9 7.2 Makroevolutsioonilised muutused............................................................................................................ 10 7.2.1 Progress ehk evolutsiooni täiustumine...............................................................................................10 7.2.2 Evolutsiooniline mitmekesistumine e divergents e horisontaalne evolutsioon..................................10 7.2.3 Konvergents ehk samastumine...............................................................
2)täiustumine- evolutsiooniliseks protsessiks e. Täiustumiseks nimetatakse uute senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Täiustumisel on ka tagajärjed- keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. makroevolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui mikroevolutsioonlilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. 3) väljasuremine- väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Paleontoloogide andmeil on 99% kõigist sendi eksisteerinud liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga arvatakse olevat 2-10 mil
isolatsiooniga - Rühm isendeid eraldub lähterühmast → geograafiline isolatsioon - Muutub eraldi rühma geneetiline struktuur (geenitriiv + mutatsioonid + kombineeritud muutlikkus) - Erinevates keskkonna tingimustes muutub loodusliku valiku suund - Aja jooksul → uued kohastumused - Tekib ristumisbarjäär lähterühmadega Makroevolutsioonilised protsessid 1. Mitmekesistumine - Põhjus: Kohastumine uute elupaikade ja sealsete ökoloogiliste teguritega (tingimustega: temperatuur, valgus, toit, haigustekitajad, taimede puhul: muld) - Näiteks: - Divergents - Lähteliik hargneb uuteks üksteisest ühe erinevamateks liikideks (imetajate mitmekesisus, Darwin uuris vinte) - Konvergents - Eripäritolu organismirühmade väliselt sarnaseks
Samuti toimuvad ka mutatsioonid. Mutatsiooni tagajärg tekivad uued genotüübid. Rühmas toimub ka looduslik valik, mis on evolutsiooni peamine juhtiv jõud. Isendid, kes erinevad mõne soodsa tunnuse poolest jäävad ellu ja annavad järglasi. 2.Ülesanne. Pruunijuukselistel vanematel on punapäine poeg. Milline on tõenäosus, et sellesse perekonda sünnib järgmisena pruunide juustega tütar? Pilet 20 1.Mikro- ja makroevolutsioonilised progressid. Progress. Divergents. Konvergents. Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismtüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsiooni käigus toimuvad muutused liigi sees. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi progresse: organismide mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine.
Reptiilid alates karbonist ((360-286 MAT) - st. ka amnionilise muna teke. Imetajate tekkeaja suhtes on suuri lahkarvamusi - mõned kirjutavad, et alates ca 190 MAT, teised 150, kolmandad 120. Fossiilse tõendusmaterjali hindamise juures on üpris tähtsaks mõisteks leiu täiuslikkus. Selle hindamiseks on igasugu valemeid ja põhimõtteid, mida me aga vaatluse alla ei võta. Eelkõige tuleb aga meeles pidada seda, millest algasime - fossiliseerumine on igal üksikjuhul üsna haruldane protsess. MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Makroevolutsioonilisi muutusi saab põhjalikult vaadelda eelkõige vaid seal, kus on olemas piisavalt tihe paleontoloogiline leiumaterjal. Seetõttu on heaks näiteks mammaalide kujunemine reptiilidest. Makromuutus on üpris selge väga paljude tunnuste alusel: soojaverelisus, kiire ainevahetus, liikumise erinevus (jalgade asend keha suhtes), aju suhteline suurus, imetamine jne. Samas on muidugi tunnuseid, mid ei ole muutunud - selgroogsus, neljajalgsus jne.
hävitamine). Väljasurnud liigid: tarvas, tasmaania kukkurhunt, dodo. Selgelt tuleb vahet teha juba välja surnud liikidel ja välja surevatel liikidel. Riigieksam: mikro ja makroevolutsiooni võrdlus (erinevused: mikroevolutsioonis piisas muutustest alleelitasemel, makroevolutsioonil vaja uusi geene või regulaatorgeenide teisnenenud toimet. Mikroevolutsioon viib uute liikide tekkeni, makroevolutsioon liigist kõrgemaid üksuseid; mikroevolutsioonilised muutused on kiiremad, makroevolutsioonilised aeglasemad, mõlemas toimuvad samad evolutsioonitegurid, mõlemad viivad eluslooduses toimivatele muutustele). Väljasuremise põhjused ja väljasurnud liigid. Evolutsiooniline progress/regress 75 Progress: Bioevolutsiooni iseloomustab diferentseerumine ehk eristumine (toimub väga erinevatel tasemetel- DNA tasandil, DNA eristub struktuurgeeniks, regulaatorgeeniks jms; rakutasandil-
annaabi.ee 
