[email protected] 5. okt. 2016. Kristlus Kristus / kr Christos – Jumala salvitud valitseja Hbr Mašiah > messias – Salvitu > Lunastaja Evangeelium > kr euangelion– kr Hea sõnum Sks Der Jünger - noorem (Jeesuse õpilane) Kr Apostolos > apostel – saadik Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik Kr Presbyteros – kogudusevanem Koinee – Uue Testamendi kreeka keel Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud
Triumfikaar 1. Mis elab, see liigutab end, ja mis liigutab, võib olla täis jõudu, graatsiline või naeruväärne, aga tal puudub see võõras majesteetlikkus, mida evib see, kes end iial enam ei liiguta, vaid ainult põrmuks võib saada. Üknes lõpetatus evib- ja ainult surnuna on inimene lõplik, ning sedagi vaid lühikeseks ajaks. 2. Alles siis, kui sul midagi enam ei ole, mille nimel elada, oled vaba. 3. Laviini ei saa peatada, kui see veereb; kes seda püüab, jääb ise alla. 4. Kellel pikk tee jalge all, selle kandam olgu kerge. Samuti kui põgenemisel ... 5. Kahetsus on kõige kasuta um asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua
väljanägemise kontrollimist. Valitseja on avaliku isikuna oluline, ja nii olid ,,ametlikud pildid" sageli toeks imidzi hoidmisel. Valitsejad võisid samuti lasta end kujutada ainult ühel portreekunstnikul, nagu tegi Hispaania kuningas Felipe IV Velazquezega. Valitsejate portreed teevad tihti enamat kui lihtsalt esitavad ametlikku sarnasust: neid võib kasutada propagandana, et esitada sellist kujutist, mis rõhutab voorusi nagu tarkus, majesteetlikkus ja sõjaline võimsus. Valitsejaid pole alati esitatud ainult enesekindlal moel, ega ole ka iga kuninglik portree maalitud propagandistliku mõttega. 18. sajandist saadik on vestlusmaali arengu tulemusena tehtud kuninglikest perekondadest ka mitteametlikke portreesid. See vorm meenutab varasemaid grupiportreesid, mis kujutavad printse ja nende õukondi jahis või teiste suursuguste toimingutega tegelemas. Jahti kui ajaviidet kujutab Edwin Landseer oma maalil ,,Windsori loss
nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}32, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. 33 Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9. Ja iga inimese, iseäranis valitsejate tegevuse puhul, mille jaoks pole kohut, kuhu kaevata, pööratakse tähelepanu tulemusele. Seega tegelgu valitseja võimu võitmise ja säilitamisega - vahendeid peetakse alati auväärseks ja neid ülistavad kõik; sest eks ole ju pööbel alati haaratud asja tulemusest ja sellest, mis välja paistab; ning maailmas pole muud kui pööbel; ja seal, kus paljudel on, millele tugineda, pole kohta vähestel. 10
{kohusetundlikkuse}, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9. Ja iga inimese, iseäranis valitsejate tegevuse puhul, mille jaoks pole kohut, kuhu kaevata, pööratakse tähelepanu tulemusele. Seega tegelgu valitseja võimu võitmise ja säilitamisega - vahendeid peetakse alati auväärseks ja neid ülistavad kõik; sest eks ole ju pööbel alati haaratud asja tulemusest ja sellest, mis välja paistab; ning maailmas pole muud kui pööbel; ja seal, kus paljudel on, millele tugineda, pole kohta vähestel. 10
nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}32, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. 33 Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9. Ja iga inimese, iseäranis valitsejate tegevuse puhul, mille jaoks pole kohut, kuhu kaevata, pööratakse tähelepanu tulemusele. Seega tegelgu valitseja võimu võitmise ja säilitamisega - vahendeid peetakse alati auväärseks ja neid ülistavad kõik; sest eks ole ju pööbel alati haaratud asja tulemusest ja sellest, mis välja paistab; ning maailmas pole muud kui pööbel; ja seal, kus paljudel on, millele tugineda, pole kohta vähestel. 10
Nähtused, olendid, paigad ja esemed, mida inimene peab olevaks täidetud üleloomulikust väest ja millel on usundiline kaitse. On kaks seisukohta: (1) pühadus on välja kasvanud tabust (pühaks peetu on seotud eriliste keeldudega) ja muutunud religioosseks mõisteks; (2) pühadus on kohe algul olnud puhtreligioosne mõiste, mis tähistas midagi jumalikku valdkonda kuuluvat, erilist ja puutumatut. P sisendab inimesele aukartust, hirmu, p-ga kaasneb kõikväelisus ja majesteetlikkus. P- ks peetav seisab profaansest eraldi, teda austatakse, kummardatakse ja teenitakse. profaanne – (ld profānus ‘pühitsematu’) Ebapüha, tavapärane – kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism - Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja
tunni takka oma taevast maa peale tagasi tulema, et urineerida. Selle eest ei ole pääsu! Looduse iroonia." (Ravic) Lk 26 ,,Jahe vesi voolas üle ta naha. Ta hingas sügavalt ja hõõrus enda rätikuga kuivaks. Tühiste mõnude troost. Vesi, hingamine, õhtune vihm. Ainult see, kes üksi on, tunneb nende väärtust." (Ravic) Lk 34 ,,Mis elab, see liigutab end, ja mis liigutab, võib olla täis elujõudu, graatsiline või naeruväärne, aga tal puudub see võõras majesteetlikkus, mida evib see, kes end iial enam ei liiguta, vaid ainult põrmuks võib saada. Üksnes lõpetatus evib seda ja ainult surnuna on inimene lõplik, ning sedagi vaid lühikeseks ajaks." (Ravici mõtted) Lk 38 ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." (Ravic Joanile) Lk 43 ,,Unustada. Missugune sõna! Tulvil õudust, troosti ja viirastuslikkust! Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes suudab küllalt unustada? Mälestuste slakk, mis südant rebestab
Suur läänemaine muutumine (ca 1500-2000 pKr) 11. Mütoloogiline bestiarius midagi loomalikku, kogumik mütoloogilistest olenditest ja nende liigitamisest. 12. Mütoloogilise bestariuse liigid on zoomorfsed olendid, antrozoomorfsed olendid ja paradoksomorfsed olendid. 13. Usk subjektiivne tõekspidamine, mis ei vaja mingit objektiivset põhjendust. Ka religiooni keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus. 14. Jumala 3 atribuuti on vägi, kõiketeadmine ja majesteetlikkus. 15. Deus otiosus ürgjumal, kes on aktiivselt tegutsemisest loobunud, andnud oma positsiooni uue põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. 16. Uskumuste liigid on: panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Kultus jumalate või esivanemate usuline austamine ja sellega seostuv usuline kombestik. 18. Riitus usundi loomuliku koostisosana teatud pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt
" midagi loomalikku, kogumik mütoloogilistest olenditest ja nende liigitamisest 12. Millised on mütoloogilise bestiariuse kolm põhilist klassi? 1 Zoomorfsed olendid, antropozoomorfsed olendid, paradoksmorfsed olendid 13. Defineerige mõistet "usk." *Subjektiivne tõekspidamine, mis ei vaja mingit objektiivset põhjendust. *Usk on kindel usaldus selle vastu mida oodatakse ja veendmus selles, mida ei nähta. 14. Nimetage Jumala peamised kolm atribuuti. Vägi, kõikteadmine ja majesteetlikkus 15. Kuidas nimetatakse aktiivsest tegevusest loobunud jumalat? Deus otiosus- ürgjumal, kes on aktiivselt tegutsenud loomisel, siis aga loovutuanud positsiooni uue põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. Teada austatakse kuid kultuslikult kummardatakse harva (lõpuaegadel võib aga tagasi tulla) 16. Loetlege uskumuste liigid. panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Defineerige mõistet "kultus." Jumalate või esemete usuline austamine 18
seepärast võib teda pidada Bloki ja Pasternaki eelkäijaks (ENE 2). Fet ja Nekrassov moodustavad vastandite ühtsuse. Luuletajate eluajal on sel ühtsusel antagonistlik iseloom, tänapäeval omandavat see ajalooline vastandite ühtsus harmoonilise iseloomu. Üks vastaspool täiendab teist: Nekrassovi luule arendab kodanikutunnet, Feti oma ilumeelt. (Ehin ,,Ilmsi ja Ulmsi") Feti luuleteemad on kaugel originaalsest: õnnetu armastus, Kesk-Venemaa tagasihoidlik loodus, Jumala majesteetlikkus, vanakreeka mütoloogia. Eriline on aga see, et ta kujutas neid nähtusi impressionistlikul moel, püüdes alati haarata momendi ebapüsivust. Ta suutis kirja panna luuletuse ilma tegusõnadeta, ent ometi luua impressiooni rahutust liikuvusest. Tema viimased tööd on mõjutusi saanud Baudelaire'lt. Nad on keerukad ja hämarad. Pildikesed peaksid äratama õrnu sidemeid unustatud mälestustega (eriti nt Schopenhaueri eessõnaga luuletus ,,Mind piinab elu")
Lutheri jaoks aga oli kurja näol tegemist reaalsusega, mida ta ,,omal nahal" palju kogenud oli. Nii rõhutab ta kuradi väe võimsust ja koledust. ,,Ükskõik, millisest küljest seda ka vaadata, kurat on selle maailma prints" ning ,,Jumala armust olen ma õppinud Saatana kohta paljugi" (ALTHAUS 1989: 164) Luther võtab kuradit palju tõsisemalt, kui seda tehti keskajal. ,,Lutheri kuradil, nagu võiksime ta kohta ütelda, on suurem põrgulik majesteetlikkus kui keskaegsel kuradil; ta on muutunud tõsisemaks, võimsamaks ja hirmsamaks." (ibid) Lutheri jaoks ei olnud kurat abstraktsioon, vaid juba lapsepõlvest omandatud mõtteviisi kohaselt paratamatu igapäevane seltsiline: ,,Ei ole see mingi erakordne ega ennekuulmata asi, et Kurat mööda maju kolistab ja kummitab. Meie kloostris Wittenbergis kuulsin ma teda selgesti. Sest kui ma alustasin loenguid Psalmide
uuesti virguma, siis ei muutu ta enam valitsejaks. Ta alistub kirjanduse seadustele, kes need kord ise temalt sai. Kahe kunsti vastastikused suhted muutuvad teiseks. Arhitek-tuuriajastul on luuleteosed, mida küll arvuliselt palju pole, monumentide sarnased. Indias on Vjäsa * poeemid omapärased, keerulised nagu pagood- Idas, Egiptuses on poeesiale omane suurejoonelisus ja rahulikkus nagu ehitustelegi; antiikses Kreekas -- ilu, selgus ja rahu; kristlikus Euroopas -- katolitsismi majesteetlikkus, rahvalik lihtsameelsus, uuenemisajastu rikas ja lokkav kasv. Piibel on püramiidide sarnane, «Ilias» Partenoni- Homeros Feidiase-taoline. Dante on kolmeteistkümnenda sajandi viimane romaani kirik, Shakespeare kuueteistkümnenda sajandi viimane gooti katedraal. Niisiis, võttes kokku seda, mida seni oleme paratamatult puudulikult ja kokkusurutult öelnud: inimkonnal on olemas kaks raamatut, kaks kroonikat, kaks testamenti -- ehituskunst ja trükikunst, kivist piibel ja paberist piibel
annaabi.ee 
