risk - ühisrahale üleminek on üks olulisemaid samme ühisturu saavutamiseks - vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud - vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele - suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele - ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid - sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga konkureerimiseks Ühise rahapoliitikaga kaasnevad võimalikud negatiivsed küljed: - eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust - erinevad majandusprobleemid erinevates riikides vajavad spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majanduspoliitika mõnikord ei võimalda - uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme - hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni Vaata lisaks raha ja euro kohta: www
saavutamiseks; vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud; vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud; suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele; ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda stimuleerivad majanduskasvu ning investeeringuid; sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga konkureerimiseks; finants- ja kindlustussektori veelgi tugevam globaliseerumine. Ühise euro ja rahapoliitikaga kaasnevad negatiivsed küljed: eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust. Seda on veelgi süvendanud selle kursi langus USA dollari suhtes; tugevalt asümmeetrilised majandusprobleemid vajavad sageli väga spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majandus-
1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all Huvid on määratud majanduslik-tehniliste võimalustega. 6
1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all Huvid on määratud majanduslik-tehniliste võimalustega. 6
1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all Huvid on määratud majanduslik-tehniliste võimalustega. 6
Mis on riigi territoorium? 1) Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2) Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3) Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal kuni lennuki lennukõrguseni 4) Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5) Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all. Huvid on määratud majanduslik-tehniliste võimalustega. 6) Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all
Preisi oli juba Viini Kongressiga saanud suurriigiks- läänes oli edukas tööstus regioon, lisaks oli Sileesia(tekstiilitööstus pk). Hakkas ära kasutama Saksa Liidu majanduslikke potentsiaale. 1818 kaotas igasuguse majandusliku tõkke regioonide vahel- tekitades ühtse Preisimaa- ühtne majandusruum, mõõdusüsteem, raha- tollid kaotati. Saksa Tolliliit. 1834, Preisi initsatiivil ja tingimustel, võtab juhtroll. Suur, pa kogu Saksamaad hõlmav ühtne majandustsoon Preisi diktaadi all. Heinrich Hoffmann von Fallerslebeni "Lied der Deutschen". Reaktionsära. Rochau ja Realpolitik. poliitikat ei saa idealismi pinnal rajada, teostatav poliitika on reaalpoliitika- eesmärk peab pühitsema abinõu Otto von Bismarck ja tema "vere ja raua" poliitika (von Roon, Wilhelm I, sõjaväereform, konstitutsiooniline konflikt). -tugev oportunist. Oli saadik Pr.maal ja Venemaal, kõneosav, suutis Preisi huvid suursaadikuna alati läbi suruda. Wilhlem I
5) Maapõuda riigipiiriga piiratud territooriumi all 6) Kauba- ja reisilaevu avamerel riigilipu all 7) Sõjalaevu avamerel ja sadamates Territoriaalmere lähtejoon ühendab rannikust kõige kaugemal asuvaid maismaa osi ning merest välja ulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal veest väljaulatuvaid objekte. Sissepoole jäävad siseveed, väljapoole territoriaalveed (Eestis põhiliselt 12 meremiili, kohati vähem vastavalt rahvusvahelistele lepetele). Majandustsoon jääb piirist väljapoole ja ulatus lepitakse kokku naaberriikidega. Õhuruum ulatub kuni lennuki lennukõrguseni. Maapõue kasutamise määravad ära tehnilised võimalused. Kriminaalvastutusele võetakse isik seal riigis, kus kuritöö teostatakse, välja arvatud juhud, kus on seadusega teisiti kehtestatud. Tsiviilvaidlused lahendatakse kinnisvara asukoha järgi. Määravaks on poolte vahel sõlmitud lepingud. · Kehtivus isikuteringi suhtes:
Rahvas ehk elanikkond 41 Iseseisev (suveräänne) riigivõim ehk valitsus + võime astuda suhetesse teiste riikidega 1) Maa-ala on ruum, mis koosneb: maismaa, maapõu selle all, õhuruum selle kohal, territoriaalvesi (nt 18-19 saj 3-4 meremiili; praegu 12 meremiili (1852 m = 22 km), millele võib lisanduda majandustsoon;), tinglikult ka riigilipu all sõitvad laevad. Territoorium on oluline seetõttu, et reeglina ainult sellel maa-alal kehtib riigivõim (võib olla ka erandeid nt sõjalised tugipunktid). 2) Rahvusvaheliselt tunnustatud riigi teine element on rahvas. Rahvas on sisuliselt kogu riigi alus. Rahva rollist võib saada aru kaheti: rahvas kui riigivõimu kandja; rahvas kui riigivõimu teostaja. Nüüd tuleb vaadelda, kes peaksid kuuluma ja kes kuuluvad rahva hulka riigivõimu kandja tähenduses
Enamasti ollakse üksmeelsed vaid selles, et riigil peab olema 3 põhitunnust (tuginedes suuresti Austria õigusteadlase Georg Jellineki teooriale – Drei Elemente Lehre) ning seda tunnistati õiguslikult 1933. aasta Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsioonis: 1) maa-ala ehk territoorium on ruum, mis koosneb: maismaa, maapõu selle all, õhuruum selle kohal, territoriaalvesi (nt 18-19 saj 3-4 meremiili; praegu 12 meremiili (1852 m = 22 km), millele võib lisanduda majandustsoon;), tinglikult ka riigilipu all sõitvad laevad. Territoorium on oluline seetõttu, et reeglina ainult sellel maa-alal kehtib riigivõim (võib olla ka erandeid nt sõjalised tugipunktid). 2) rahvas ehk elanikkond Rahvusvaheliselt tunnustatud riigi teine element on rahvas. Kodanikkond või inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil (vastand rändrahvad). Rahvas on sisuliselt kogu riigi alus. Rahva rollist võib saada aru