tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majandussubjektist. RKP(rahvamajanduse koguprodukt): vaatluseriigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljanduses. SKP(sisemajanduse kogutoodang): mingil kindlal territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüvitiste koguväärtus. Must Turg: ebaseaduslik turg, kus kaupu müüakse seaduslikust hinnast erineva hinnaga. Tekib tihti kaupadele, mis on raskesti kättesaadavad või üldse seadusega keelatud. Väliskaubanduse piirangud
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit.
17. Makroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse ... tasandilt. a) Üksiksubjekti b) kogu majanduse (riigi) 18. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse ... tasandilt. b) Üksiksubjekti b) kogu majanduse (riigi) 19. On olemas üks, ainuõige ja üldkehtiv majandusteooria. a) Õige b)vale 20. ... majanduskäsitlust alustatakse üksikust majandussubjektist. a) Mikroökonoomilist b) makroökonoomilist Majanduse alused KT küsimused 21. Mikro- ja makroökonoomika on kaks mudelit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks ning nad ... a) On vastuolus b) nad täiendavad teineteist 2 Majapidamisteooria 22. Tarbijate sissetulekute muutus või asenduskauba hinna muutus toovad kaasa vaadeldava
Lõpptarbimine - toimib siis, kui kaup või teenus on ostetud ning see läheb lõpptarbimiseks mingi vajaduse rahuldamiseks. Lõpptarbimisel olevat toodet ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse valmistamiseks. Leibkond – majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega majapidamisotsuseid langetavad inimesed. Pere – inimesed või nende hulk, kes kuuluvad leibkonda. Mikroökonoomika - lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsuseid (nt. majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise kohta). Kirjeldatakse nii neid otsuseid kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika - majandussubjektid koondatud sektoriteks, üksikhüvised hüviste komplektideks ja hüviste turud eri liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). 4
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Piiratuse majandusseadus väidab hüvised (kaubad, mis me tarbimine) olevat piiratud, kuna ei
seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimine peame me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. 1.4 Mikroökonoomilised ja makroökonoomilised mudelid Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomikas seevastu on majandussubjektid agregeeritud sektoriteks, üksikhüvised hüvisekomplektideks ja hüviste turud mitmesugust liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). Selline
On mõeldamatu, et kogu selle andmehulgast lähtudes oleks võimalik iga majandussubjekti edasist käitumist prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. 1.1 Mikro- ja makroökonoomilise lähenemisviisi erinevused. Mikroökonoomiline lähenemisviis lähtub üksiksubjektist, käsitlus algab üksikust majandussubjektist nende otsuste koosmõjul formuleeruvad majandusprotsesside üldised seaduspärasused. Liigub üksikult üldisele. Keskseks probleemiks on valiku- ja jaotusprobleem. Mikroökonoomikas rakendab majandussubjekt optimaalsusprintsiipi. Makroökonoomiline käsitlusviis vaatleb tervikuna rahvamajanduse tulemuslikkust, tegeleb majandussektorite problemaatikaga, protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) seisukohalt. Keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste
soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimisel peame me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetust omakorda nimetatakse ka majandusteooriaks, mida saab jagada mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomikas seevastu on majandussubjektid agregeeritud sektoriteks, üksikhüvised hüvisekomplektideks ja hüviste turud mitmesugust liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg).
Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimisel peame me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetust omakorda nimetatakse ka majandusteooriaks, mida saab jagada mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomikas seevastu on majandussubjektid agregeeritud sektoriteks, üksikhüvised hüvisekomplektideks ja hüviste turud mitmesugust liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). Selline käsitlusviis teeb
annaabi.ee 
