ja tööviljakuse tõus, riik soodustas laenuvõtmist , majanduse riikliku regulatsiooni puudumine, valitsused tegid vigu kriisi ajal-loobusid nt vabakaubandusest ,sissetulekud ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud piirid 1928 Briand'i-iKelloggi pakt-kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika
Kodusõda (punased, rohelised ja valged), talurahvaülestõusud (rohelised). Nõukogude võim hävitas vastast halastamatult (Punane terror 1918-1920), kusjuures ei hävitatud tegelikke vaid ka oletuslikke vastaseid. 1921 kuulutati välja uus majanduspoliitika ehk NEP. 1924-1928 oli Nõukogude ajaoos ainus viisaastak, kus ei olnud järjekordi. Maad tabanud näljahäda ajal 1021-1922 võeti vastu ,,kodanlikku" abi USA-st. Nii päästeti näljasurmast miljoneid. Majanduskonverents Genovas, kuhu oli kutsutud ka Nõukogude Venemaa. Algas Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõprus. Kirjutati alla Rapallo lepingule, millega taastusid N-Venemaa ja Saksamaa kaubanduslkud ja diplomaatilsed suhted. Kultuur arenes 1920-ndatel üsna tormiliselt. Vene teadus oli endiselt maailmateaduse osa, vene kirjanikke tõlgiti paljudesse maailma keeltesse. NSV Liit oli üks äheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. 1928.
a nimetati patsifismiajastuks. 1924-1928 nimetati kuldseteks kahekümnendateks. Kõiki tüli küsimusi püüti lahendada rahumeelsete vahenditega, mis pidid vältima süda. Just nendel aastatel oli maailma majandus jõudsasti edasi arenenud, eriti Ameerikas aga ka Euroopas( PRANTSUSMAA). Aga oli ka probleeme. Saksamaa problem reparatsioonide osas sai lahendatud Dawesi plaani järgi. Suurem probeem oli NSV. Sellises olukorras toimus 1922 aasta kevadel Itaalias Genova linnas Euroopa riikide majanduskonverents, millest võttis osa ka Nõukogude Venemaa. Venemaa nõudis Euroopa riikidelt majanduslikku toetust, kuid ise enda poolt riigistatud välisriikide ettevõtteid tagasi anda ei tahtnud. Nii kokkuleppele ei saadudki. Kuid 16.aprill 1922a Genova eeslinnas Rafalos täiesti sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Saksamaa oma vahel diplomaatilised suhted. Peale selle lepiti omavahel veel kokku, et Venemaa Saksamaalt reparatsioone ei nõua ning
Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. Laevastikulepinguga fikseeriti 5 riigi sõjalaevastiku piirsuurus. 4 riigi lepinguga kindlustati USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapani seniste valduste säilimise Vaikse ookeani piirkonnas. 9 riigi leping garanteeris Hiina sõltumatuse ning kohustab Hiina suhtes teostama avatud uste poliitikat, Shandongi tagastamine Hiinale. 1922.a. toimus Genova majanduskonverents, millest võttis osa 29 riiki. 1922.a. aprillis kirjutas Nõukogude Venemaa aga alla Saksamaaga Rapallo lepingule. Vastavalt Rapallo lepingule taastasid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted, loobudes täielikult vastastikest rahalistest nõudmistest. Rapallo leping tähendas nii Saksamaa kui ka Nõukogude Venemaa jaoks läbimurret rahvusvahelisest isolatsioonist. Pärast
- Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritud varad (Venemaa keeldus) Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa vahel) taastati suhted, loobuti nõudmistest, Saksamaa sai kasutada Venemaa sõjatehaseid ja polügoone Locarno konverents (Ing, Pr, It, Belg, Pol, Tsehhoslovakkia, Saks vahel) sõlmiti Reini tagatispakt, millega kindlustati Saksamaale Versailles´is paika pandud piirid
sõja kaotajate saatuse üle.Tulemuseks oli Saksamaa impeeriumi lagunemine, paljud alad läksid euroopale ja reparatsioonide maksed b) Versailles´süsteem koosnes viiest lepingust erinevate riikide vahel Versailles' leping Saksamaaga, Saint-Germani leping Ungariga, Trianoni leping Austriaga, Neully leping Bulgaariaga ja Sevresi leping Türgiga.Kaotajatega sõlmitud rahulepingud (1919) c) Genova konverents- majanduskonverents kuhu olid kutsutud ka Saksamaa ning Nõukogude Liit. Konverents nurjus kuna Venemaa esitas kohe oma nõudmised. Selle konverentsi ajal hakkasid Saksamaa ja Venemaa lähenema. 1922 d) Rapallo konverents 1922 Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping. Venemaa hakaks Saksamaale vedama strateegilist matrjali ja toorainet. Saksa ohvitserid said väljaõppe Nõukogude Venemaal.
Lepizigis. Seda ei tehtud mitte Antanti,vaid Saksa valitsuse sõjakohtus. Karistused olid kerged- rahatrahv või lühiajaline vanglakaristus. See oli esimene kord,kui inimsusevastase kutiteo kontseptsioon sai seadusliku heakskiidu. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks pärast president friedrich Eberti allkirjastamist 11. augustil 1919. 1920. aastal toimus Saksamaal nn Kappi puts-monarhistlik riigipöördekatse Berliinis. Ebaõnnestus. 1922. aastal toimus majanduskonverents Genovas Itaalias,millest võttis osa 29 riiki. Lääneriigid otsustasid uurida ,millised on võimalused panna Venemaas maksma revolutsioonieelseid võlgu ning hüvitama välismaalastele natsionaliseeritud vara. Venemaa keeldus võlgade maksmisest ja sisuliselt lõikasid kõige rohkem konver entsist kasu Nõukogude Venemaa ja Weimari Saksamaa vahel 16.aprillil 1922 Rapallo leping, millega taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted
sünnipäeva. 14 aastat tagasi liitus tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga ning asutati Eesti Reformierakond. Toona mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast on tänaseks välja kasvanud 7000 liikmega Eesti juhtiv liberaalpoliitiline jõud. 15. novembril 2008 toimus Tallinnas Swissôteli konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Eesti majanduse suurkujud ja ülemaailmselt tuntud finantsspetsialistid, kes jagasid oma pikaajalist kogemust ja aitasid otsida lahendusi muutunud maailmamajanduse väljakutsetele. 2010-2011 8. märtsil tähistas Reformierakonna juures tegutsev Liberalismi Akadeemia Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi, liberaalsete
üheaegselt ei kuulunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis Sveitsis. Sveitsi neutraliteet deklareeriti Viini kongressil 1814. Reaalsed sanktsioonid agressori vastu puudusid. Ainuke sanktsiooniliik oli majanduslikku laadi (nt ei arendata kaubavahetust agressorriigiga), aga ka see ei mõjunud enamasti. Oma sõjaväge samuti polnud. 1920ndatel tuli Rahvasteliit toime väiksemate konfliktide lahendamisega, aga kui tekkisid suured sõjakolded, siis enam toime ei tuldud. 1922 kutsuti kokku Genova majanduskonverents. See oli esimene konverents, kuhu kokku kutsuti ka Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Saksamaa kutsuti reparatsioonide pärast, N Venemaa aga sellepärast,e t teada saada, kas tsaari ajal võetud laenud saavad tasutud ja kas N Venemaa kompenseerib välismaalastelt ära võetud varanduse. Mõlemale vastas Nõukogude Venemaa eitavalt, kuna tema ei vastuta tsaari võlgade eest ning on täiesti uus riik.
Rahvasteliit hoiab kõik sõjad ära. Reparatsioonid nõrgestavad majandust, Saksamaa ei saa keskenduda sõjaks valmistumisele. Saksamaal ressursside puudus, sest kivisöe- ja rauakaevandused läksid Prantsusmaale. 1920. aastate rahvusvahelised suhted Kahekümnendaid on iseloomustatud kui idealismiajastut. Arusaam, et sõda kui sellist enam ei tule. 1920.-del ei olnud maailmas suuri kriise ega sõjakoldeid. Esimene oluline rahvusvaheline konverents oli 1922 aastal toimunud Genova majanduskonverents. Seni oli Nõukogude-Venemaa ja Saksamaa rahvusvahelisest tegevusest kõrvale jäetud, sest üks oli kaotajariik ja teine kommunismiga riik. Genova majanduskonverentsile kutsuti mõlemad. Nõukogude-Venemaa kutsuti sinna teatud tagamõttega Venemaa oli enne esimest maailmasõda koht, kuhu kapitali paigutati. Riike huvitas, kas Nõukogude-Venemaa maksaks tagasi Tsaari- Venemaa võlad ja kas Venemaal olnud asutused, mis olid lääneriikide inimeste omanduses, kompenseeritaks
· Juba märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada (nn. Kapi puts). · 1919-1921 peeti Sileesias maha kolm ülestõusu Poolaga ühinemiseks, mis suruti maha · 1921 mõrvati minister Matthias Erzberger ja 1922 välisminister Walter Rathenau · Vabakorpuslased ühinesid ka natsionaalsotsialistidega 9.11.1923 nn. Müncheni õlleputsi ajal. Rapallo leping · 1922 hakati Lääneriikide poolt tunnustama Nõukogude Venemaad. Lootus saada kätte vanad võlad. Majanduskonverents Genuas. · Aprillis 1922 sõlmiti Itaalias, Rapallos lepingud Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Loobuti vastastikku territoriaalsetest ja rahalistest nõudmistest ja otsustati sisse seada kaubandussuhted. Hakkas välja kujunema Saksa-Nõukogude koostöö. locarno lepingud · 16.10.1925 Locarnos (kohtusid Stresemann, Briand ja Austen Chamberlain) · Mittekallaletungi leping Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.
annaabi.ee 
