Ike – orjuses olemine, mongolite valitsusajal, lõppes 1480 Ivan III Suure võiduga mongolite üle FEODAALKORD Senjöör – senjöör – isand ehk maavalduse omanik; Senjöör – Issand Vasall – isandast sõltuv vaba mees, kes vastutasuks maavalduse eest peab olema isandale ustav, andma talle sõjalist ja materjaalset abi ja nõuabi. Rüütel – raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Domeen – feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa Hertsog – aadlitiitel, mis on saadud sõjaliste teenete eest Krahv – aadlitiitel, mis pole saadud sõjaliste teenete eest Aadel – rüütliseisusest kujunenud pärilik seisus Paaž – tulevase rüütli treening/amet aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid; enamasti asus teenistusse 7-aastaselt Kannupoiss – rüütli relvakandja ja saatja, järgmine aste rüütlikssaamisel pärast paaži, alustas teenistust u 15-aastaselt
juures teeniv poiss (õppis kombeid, käitumist daamidega, sõdimist, relvade käsitsemist, tantsimist, pillimängu jms). KANNUPOISS sai isikliku relva, abistas isandat jahis ja sõjas. Rüütlireeglid : *au oli olulisem kui elu *ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat *kohusetundlik, aus. Mõisted: *majordoomus-kuninga kojaülem *benefiits- pärandamisõiguseta maavaldus *feood- pärandatav maavaldus *domeen feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa *rekonista- Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest *skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum *tsunft- käsitööliste vennaskond *gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas *tsunfti jänes- piraat kauba valmistaja *skraa tsunfti põhikiri *bürgermeister - rae vanema liikme või linnapea ametinimetus *raad- linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan *linnafoogd- maahärra esindaja rae juures *sündik- rae koosseisu
on ette nähtud, et see maa konveteeritakse ümber kasutamiseks muul otstarbel ning ülejäänud 45% on majandatavad metsad. (FAO) FRA 2010 aasta Indoneesia metsaressurside raporti kohaselt jagunevad indoneesia metsaalad nagu näidatud tabelis 1.2. (FRA 2010) Tabel 1.2. Indoneesia metsaalade jagunemine 2010 aastal (FRA 2010) Liik Pindala km2 Kaitse all olev mets 330 381 Ümber konverditav mets 204 059 Majandatav mets 437 269 S.h. istandused 36 680 Kokku 971 709 Tooraine puidutööstuste tarvis tuleb kolmest põhilisest allikast: valitsuse litsentsiga metsadest, era või kogukondade (väikemetsaomanikud) poolt omatud metsadest ning illegaalsetest raietest. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Väikemetsaomanikud kasvatavad ka metsa, oma majapidamise tarbeks ja, et saada lisasissetulekut
Eesti on tuntud oma maagilise looduse ning liigirikkuse pärast, kuid samuti on levinud metsade laialdane raie ning kogu selle ilu maatasa tegemine. Kui suures mahus raiet teevad erametsaomanikud võrreldes RMK-ga ning kas metsa üldse on vaja raiuda? ÜLESANNE 1 1.1. Eelteadmised: Eeldab internetist vastuse otsimise võimalust. 1.1.1. Millistes mõõtühikutes mõõdetakse puitu (ühik!)? Tihumeetrites(tm) 1.1.2. Mida tähendab majandatav mets? Mets, mida uuendatakse, kasvatatakse, kasutatakse ja kaitstakse. Metsade majandamisega tegelevad nii erametsaomanikud kui riik, kes haldab riigimetsi. 1.1.3. Mida tähendab metsa juurdekasv? Ühel kindlal maa-alal aasta jooksul juurde kasvanud puidu maht. 1.2. Lahenda ülesanded kasutades 2015.aasta metsastatistika andmeid kogu raiest, lageraiest, kogu metsa juurdekasvust ja majandatava metsa juurdekasvust. Arvutus ülesannete puhul on vaja kirja panna tehte käik.
Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään. feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa. Allod-täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei ühendanud vasallsuhted.Keskajal muutusid alloodid siiski järk- järgult feodaalideks. Investituur-vasallisuhete sõlmimine toimus sümboolse akti kaudu.Selle käigus vandus tulevane vasall oma isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Kliimamuutuse leevendamise seisukohalt on metsa ja metsanduse toime kõige tõhusam siis, kui metsade juurdekasv on pidevalt suur ning metsast saadavat puitu kasutatakse kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia allikat enam CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel. Metsa roll atmosfäärist süsinikdioksiidi sidujana on ligikaudu proportsionaalne puistu biomassi suurenemisega. Pärast mahuküpsuse saavutamist liigub puistu süsinikuringe tasakaaluseisundi suunas. Selleks, et majandatav mets täidaks jätkusuutlikult ja parimal viisil nii süsinikusidumise kui elanikkonna hüvede allika rolli, tuleb metsa kui puistute süsteemi hoida maksimaalse tootlikkuse (juurdekasvu) seisundis. Puidu kasutamine aitab leevendada kliimamuutust, kuna puidus talletunud süsinik eemaldatakse mingiks ajaks süsinikuringlusest. Hinnanguliselt moodustab Euroopas kasutusel olevates puidutoodetes ladestunud süsiniku kogus umbes 30% Euroopa metsades ladestunud süsinukust.
on seotud ühenduse strateegiatega mitmetes muudes valdkondades, nagu maaelu areng, arengukoostöö. õigusaktide ühtlustamine, teadustegevus, statistika jne. (1) 5 1. Metsade tähtsus Euroopa liidus Euroopa Liit (EU) on üks suuremaid osalejaid ülemaailmses metsanduses. Rootsi, Soome ja Austria liitumine 1995. aastal kahekordistas ELi metsaga kaetud pindala (see suurenes 113 miljoni hektarini, millest 87 miljonit hektarit on majandatav mets), samal ajal suurenes metsamaa osakaal 21%-lt 31%-ni. 2004. aasta laienemisega suurenes EU-25 metsa pindala 20% võrra, üksnes majandatavat metsa oli enam kui 148 miljoni hektarit; kui aga võtta arvesse põlismetsad ja muud metsastunud alad, ulatus pindala 160 miljoni hektarini. EU-25 on metsa pindala poolest maailmas kuuendal kohal, metsa pindala on samas suurusjärgus Hiina ja Indoneesiaga. 2007. aastal liitunud Rumeenia ja Bulgaaria lisasid EU-27le veel
Tuumala biosfäärikaitseala samaväärne mõiste reservaadile. Tuumala on enamasti seaduslikult kaistud looduskaitsealal ning kus sageli püütakse inimmõju välistada. Puhvertsoon biosfäärikaitseala samaväärne mõiste sihtkaitsevööndile. Tuumala ümbritseb puhvertsoon, kus maakasutusele kehtivad mimtmesugused piirangud. Üleminekuala biosfäärikaitseala samaväärne mõiste piiranguvööndile. Üleminekuala ümbritseb puhvertsooni. Üleminekualal on enamasti majandatav ja hõlmab ka inimasulaid, kuid kus püütakse rakendada säästliku majandamise ja säästliku maakasutuse põhimõtteid. Kordamisküsimused: 1) Milline on hea kaitsealade võrgustik? (teoreetiline pool, lisaks majanduslik aspekt) Hea kaitsealade võrgustik on selline, kus on esindatud kõik kaitset väärivad liigid ja kooslused ning on tagatud kaitsealuste objektide säilimine pika aja jooksul. Majandusliku poole pealt peab
prooviruudud omavahel paremini võrreldavateks. Fikseerimata suurusega prooviruudud olid 725 kuni 9 900 cm2. Majandamisreziim mõjutas oluliselt biomassi, liigilise mitmekesisuse ja võrsete tiheduse näitajaid. Falinska (1991; 1995) leidis samuti, et liigirikkus ja võrsetihedus vähenesid, maapelne biomass suurenes ja taimevõsude kõrgus ja ühevõsupindala suurenesid niitmise katkemisele järgneva suktsessiooni käigus. Eluvormiliselt koosseisult olid sarnased regulaarselt majandatav (reziim A) ja pikka aega majandamata (reziim D) luhaniidud. Tegelikut kasvasid neil erinevad liigid, mis olid ka erineva suurusega. Reziimil A domineerisid madalakasvulised (rohurinde alumises osas) väikesed puhmikuid moodustavad kõrrelised (nt harilik lubikas, lamba-aruhein ), reziimil D aga suuri kõrgeid puhmikuid (mättaid) moodustad tarnad (mätastarn, luhttarn). Ka sama liigi puhul (nt. luht-kastevars) olid võrsed ja puhmikud regulaarselt niidetud kohtades palju
Kuigi metsaseaduses ei eksisteeri enam metsakategooriaid, käsitletakse jätkuvalt erineva kaitsereziimiga metsi nende põhjal. Oluline on mõista metsaressurssi käsitlevaid termineid: range kaitsega mets - kogu majandustegevus on keelatud kaitsemets - majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev tulundusmets - metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele. majandatav mets - metsmaa, kus majandustegevus on lubatud (samaväärne rahvusvaheliselt kasutatavate mõistetega „managed forest“ ehk „forest available for wood supply”). Majandatavat metsa saab defineerida ka kui tulundusmetsa ja kaitsemetsa summat. Selleks et metsad oleks järjepidevad ja et metsaressurss ei väheneks, ei tohiks metsade aastane raiemaht ületada pikema perioodi jooksul aastast juurdekasvu.
Väetamise intensiivsus oleneb ka kasvupinnase füüsikalistest omadustest, mis aga omakorda valitakse lähtuvalt haljasala kasutusest lähtuvalt. Nii näiteks vajavad intensiivse kasutusega spordimurud liivasemat kasvupinnast, millele aga väetisevaru andmine tema väikese neelamismahutavuse tõttu ei ole võimalik. Lisaks eemaldatakse sellistelt murudelt niitmisega pidevalt haljasmassi, mistõttu nende pidev väetamine on vajalik. Kuigi intensiivselt majandatav muru vajab kasvuajal eelkõige lämmastikku, tuleb lämmastikväetiste andmisega olla ettevaatlik, kuna lämmastik uhutakse vihma- ja kastmisveega taimede kasutusulatusest välja. Otstarbekam on kasutada juhitava toimeajaga väetisi. Kogu kasvuperioodi jooksul kokku on murudele piisavaks koguseks 1 kg 2 lämmastikku 100 m kohta. Kui pinnas on kuiv, ei ole väetamisest abi; ka jaheda suve korral tuleks
annaabi.ee 
