Mais on kultuurtaim, mis kuulub kõrreliste sugukonda ning soodsates tingimustes võib kasvada kuni 6. meetri pikkuseks. Samuti annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Mais tähendab otsetõlkes "See, mis hoiab elus". Maisi kasutusalad Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Eestis kasvatatakse maisi peamiselt looma- söödaks . Kui eraldada maisiteradest idud, saab neist isegi õli pressida, mis kuulub väärtuslike õlide hulka. Tänapäeval on ka väga levinud plaksmais ehk popcorn, mida saab valmistada aga ainult kindlast maisisordist. Samuti kasutatakse maisi ravimina. Maisi päritolu ja levikuala Tõenäoliselt on mais pärit Kesk-Ameerikast,
teri kui ükski teine teravili. Maisi kultiveeritake maailmas laialdaselt. Kaalu Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt poolest ületab maailma maisitoodang või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab peaaegu poole kogu maailmas toodetavast varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 maisist, siis maisi kasvatatake laialdaselt cm pikkune
maisi peamiselt haljasmassi saamiseks. 22 · Haljasmassi kasutatakse: - haljassöödana, - silo valmistamiseks. · Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 1215 t/ha. 23 24 25 26 27 Kasutamine 28 · Haljalt koristatud taimi kasutatakse: - loomasöödana, - silo valmistamiseks, - biogaasi tootmiseks. · Maisiteradest valmistatakse: - maisijahu, - maisihelbeid, - loomasööta, - piiritust, - tangu, - maisitärklist, - siirupit jm. 29 · Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. · Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. · Maisiõled on tselluloosi- ja paberitööstuse tooraine. 30
a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Maisi kasutus Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, silo valmistamiskes... Maisiteradest valmistatakse maisijahu, loomasööta... Maisijahust tehakse leiba... Noori suhkrumaisi tõrvikuid kasutatakse köögiviljana... Peale toidu on mais veel ka ... Angola, Grenada,Keenia, Mosambiigi ja Sambia vapil Horvaatia 1-lipase mündi reversil Stephen King on kirjutanud teose ,,Maisi lapsed", mis on andnud ainet mitmele õudusfilmile. Hea teada... Maisiterades leidub mikroelementi kulda Maisiterad sisaldavad rohkesti vitamiine
NSV Liidus toodeti maisikombaine "Hersonets", mille jõudlus oli 0,71,5 ha/h. Harilik mais Eestis, kasutamine Eestis hakati harilikku maisi kasvatama 1835. aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis, mis tegutses 18341839. 1885. aastal kasvatati maisi Sangaste, 1895. aastal Rooma mõisas. Põhiliselt kasvatati haljasmassi, Lõuna-Eestis loodeti saada ka teri. Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Mais Galerii Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tänan kuulamast !
2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, põldude pindala 159,5 miljonit hektarit Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra Maisi koristamiseks on välja töötatud maisi kombainid Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja varred Kasutamine Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse- maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm. Maisijahust valmistatakse- leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkurmaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Harilik mais Eestis Eestis hakati harilikku maisi kasvatama 1835.aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis, mis tegutses 1834-1839. 1885. aastal kasvatati maisi Sangaste, 1895
viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvavale taimele, rukkile, aitab ka maisil tolmendamisele kaasa tuul. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Maisist on aretatud palju erinevaid sorte, näiteks on olemas kollaste, valkjate, punaste ja isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks erinevateks alamliikideks: kõva mais, hammasmais, suhkrumais, lõhenev mais, tärklismais, tärklise- suhkrumais, vahamais ja sõklamais. Siloks kasvatatakse Eestis peamiselt kõva maisi ja hammasmaisi. Lõhenevat maisi kasvatatakse eeskätt tanguks.
enamasti loomasöödaks. Kuid ka maisi saab inimestele toiduks kasutada, näiteks valmistatakse maisijahust leiba, millele lisatakse aga paremate leivaomaduste saamiseks nisu- või siis maniokijahu. Köögiviljana saab kasutada noori maisitõlvikuid, mida süüakse kas toorelt või keedetult. On olemas ka maisitang, millest valmistatakse maitsvat putru, mis on väga armastatud lõunamaa laste seas. Maisist tehakse ka maisihelbeid ja maisitärklist. Kui eraldada maisiteradest idud, saab neist isegi õli pressida, mis kuulub väärtuslike õlide hulka. Tänapäeval on ka väga levinud plaksmais ehk popcorn, mida saab valmistada aga ainult kindlast maisisordist. Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks
aastal eKr. Hispaaniasse jõudis riis mauride vallutusega 700. aasta paiku. Prantsusmaale viisid riisi ristirüütlid. Riis on nisu järel kõige enam tarvitatav teravili maailmas. Rohkem kui poolele maailma rahvastikust annab riis vähemalt poole nende toiduenergiast. Mais on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili. Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Mais on pärit Mehhikost või Kesk- Ameerikast. Lõuna-Mehhiko arheoloogilised leiud annavad tunnistust maisikasvatusest enam kui 7000 aastat tagasi. Maiade, asteekide ja inkade mütoloogias leidub arvukalt viiteid
poole kuni Argentiinani. 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse. Esialgu kasvatati soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Euroopast edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 13. Suurimad maisitootjad. USA, Hiina, Brasiilia. 14. Milleks maisi kasutatakse? Haljalt koristatud taimi kasutatakse: - loomasöödana, - silo valmistamiseks, - biogaasi tootmiseks. Maisiteradest valmistatakse: - maisijahu, - maisihelbeid, - loomasööta, - piiritust, - tangu, - maisitärklist, - siirupit jm. 15.Riis pärineb? Kagu-Aasiast. 16.Suurimad riisitootjad maailmas. Hiina, India, Indoneesia. 17.Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem? Mineraalainetest sisaldab rohkesti Mg, keskmiselt leidub P, Zn, Cu, K. Vitamiinidest leidub B-rühma vitamiine (B1, B6). 18.Riisi kasutamisvõimalused.
Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike (rukkil, nisul oral 1,5-3%; kaeral 3-4% ja maisil 10-12%). Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas. Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel. Terade keemilne koostis: Tärklis – Peamine varutoitaine. Roosuhkur – Peamiselt idus (1,5% teramassist). Toorproteiin – Sisaldub terades 6-22%. Toorrasv – Kõige enam kaera- ja maisiteradest. Nisul on seda 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4%. Rasv on koondunud idudesse. Toortuhk – Asub peamiselt sõklades ja kestades. Selles on palju fosforühendeid. 4 Kiud – Koondunud sõkladesse ja rakuseintesse. Sõkladega kaetud terad on kiurikkamad kui suure või paljasteralised. 8. ROHUMAAD JA ROHUMAAVILJELUS Rohumaid tuleb uuendada kui karjamaad on hõredad ja väikese saagiga, umbrohu osakaal ületab
Riisist toodetakse tärklist, puudrit, viina, jahu, piiritust ja õlut ning seda ka süüakse. Kasvatatakse troopilistel aladel. Peamiselt Hiinas, Indias, Pakistanis, Tais ja USA-s. Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või mahiokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 cm pikkune. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Tolmlemisele aitab kaasa tuul. Maisi peamiseks kasvumaadeks on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India.
annaabi.ee 
