•sisaldas salajast protokolli, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome,Eesti,Läti, Poola idaosa. 3.Müncheni kokkulepe • September 1938 • Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa 4. 5.Soome Talvesõda • Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30.november 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13.märts 1940. • Nõukogude Liidu valitsus teatas, et Soome tulistas Mainila külas õppustel olnud punaväelasi. • Nõukogude Liit esitas Soomele diplomaatilise noodi ja nõudis, et Soome vabandaks ning viiks oma väed 20–25 km riigipiirist eemale läände. Soomlased eitasid tulistamist ega võtnud endale vastutust juhtunu eest ning keeldusid Nõukogude Liidu nõudest muuta riigipiiri. • Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise
7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 3. Millised alad okupeeriti Saksamaa poolt peale 1.sept. 1939 1940 ? Poola, Taani, Norra, Pariis, Põhja- ja Lääne-Saksamaa 4. Millised alad okupeeris NSVL MRP salajase lisaprotokolli järgi? Eesti, Läti, Leedu, Poola, Karjala(Soome), Bessaraabia 5. Talvesõja puhkemise põhjused ja tulemused. NSVL tahtis baaside lepingut, aga Soome keeldus sellele alla kirjutamast. Tekkis Mainila juhtum, selle küla läheduses leidis aset tulistamine, mõlemad pooled süüdistasid üksteist. Sõjategevus algas 30. Nov 1939. Soome saab küll abi igalt poolt, laenud, vabatahtlikud sõdurid jms, kuid kaotab osa oma maast, kuid säilitab iseseisvuse. 6. Nimetada Teise maailmasõja suuremad sõjalised operatsioonid ja lahingud. Stalingradi, Al-Almeini, Midway lahing, Normandia dessant 7. Tuntud tegelasi Teisest maailmasõjast: A
Liit Soomele nudmise lkata piir Leningradist tiendavalt 25 kilomeetrit lnde. (tollal oli piir Leningradist kigest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist Nukogude Liidule 30 aastaks mereve baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lkkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda vgesid suurtkkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset". Nukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma ved 20-25 km piirist lnde. Soomlased eitasid vastutust juhtunu eest ja keeldusid piiride muutmisest. Nukogude Liit kasutas seda 1932. aasta Soome ja NSVLi vahelisest mittekalletungi lepingust (mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks) taganemise ettekndeks. Sjategevus Nukogude ved tungisid Soomele kallale sama aasta 30. novembri hommikul terve
Vichy valitsus, eesotsas Petainiga, kes teeb koostööd Saksamaaga. 5) Lahing Britannia pärast, plaan ,,Merelõvi" 4. Talvesõda, NSV Liidu laienemine. 1) Talvesõda. NSV Liit pidas peale Balti riikide ka Soomega läbirääkimisi baaside lepingu küsimuses. Kuna Soome ei olnud nõus sellisele lepingule (vastastikuse abistamise lepingule) alla kirjutama, siis leidis NSV Liit ettekäände sõja alustamiseks Soomega. 26.nov. 1939 oli nn. Mainila juhtum. Kuna Nõukogude-Soome piiril Mainila küla juures leidis aset tulistamine, süüdistas NSVL pool selles Soomet. Soome eitab ja teatab, et seda tegid Nõukogude väed. NSVL katkestas Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted ning alustas sõjategevust 30.nov. 1939. 1.dets. NSVL algatusel moodustati Terijoki linnas Soome Rahvavalitsus eesotsas O.V. Kuusineniga. Nii loodi Soome territooriumil uus moodustis Soome Demokraatlik Vabariik,
Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga ja rahu kestis 105 päeva, kuni Teise maailmasõja käigus asus Soome Saksamaa liitlasena uuesti sõjategevusse NSV Liiduga. Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. 26. novembril 1939 tulistas Punaarmee suurtükipatarei, mida juhtis Venemaa eestlane Otto Aaman, Mainila küla lähistel Punaarmee diviisi 329. polgu 4. roodu positsioone. Nõukogude Liidu valitsus teatas, et Soome tulistas Mainila külas õppustel olnud punaväelasi. Õppustel olevate sõdurite keskele olevat langenud mõned kahurimürsud ning 4 punaväelast saanud surma ja 9 haavata. Nõukogude Liit esitas diplomaatilise noodi ja soovis, et Soome vabandaks ja viiks oma väed 20 25 km piirist läände. Soomlased eitasid tulistamist ega võtnud endale vastutust juhtunu eest ning keeldusid
NSVL realiseeris MRP'd, esitas Est, Lät, Leed vastastikuse abistamise lepingu ettepaneku. Sama ettepaneku tegi NSVL ka Soomele. Vastastikune abi sooviti sõjaväebaaside jaoks territooriumi ning piiride korrigeerimist. ÕPIK LK 99 kaart Soomes kui dem riigis, läks kogu arutelu parlamendi tasandile ning NSVL ettepanek lükati tagasi. See tõi kaasa Soome ja NSVL vahelise sõja nov '39 märts '40, tuntakse talvesõja nime all. Sõja alustamise ettekäände andis Mainila intsident, kus Soome poolt tulistati väidetavalt NSVL piirivalvureid. Tegelikult aga oli tegemist lavastusega, kus NSVL ise piiri äärest oma piirivalvureid tulistati. Karjala kannasele oli rajatud Soome kaitseliin, tuntud Mannerheimi liinina. Jõud olid sõjas ebavõrdsed (sõdurite arv, tehnika). Esialgu pani Soome tugevalt vastu ning ilmastikuolud tulid Soomele kasuks (talv oli lumerohke ning külm, sommid harjunud sellega, NSVL tehnika ei
Kuid territooriumi loovutamine Karjala kannasel oleks tähendanud loobumist väljaehitatud kaitseliinist ning avanuks Punaarmeele tee pealetungiks Viiburile, Soome suuruselt teisele linnale. Kuigi valitsus kinnitas, et Soome ei ole suuteline sõja korral Nõukogude Liidule vastupanu osutama ja isegi sõjaväe juhtkond eesotsas Earl Gustaf Emil Mannerheimiga pooldas järeleandmist Moskvale, keeldus parlament lepingut sõlmimast. Seepeale lavastas Nõukogude Liit 26. novembril Mainila külas Karjala maakitsusel piiriintsidendi, tühistas mittekallaletungilepingu ja katkestas diplomaatilisel suhted. 30. novembril 1939 alanud Punaarmee sissetung Soome vallandas Talvesõja. Vallutatud Terijoe linnas (praegune Zelenogorsk) moodustas Kominterni juhtivtegelane Otto Kuusinen Moskva ettekirjutuste kohaselt nukuvalitsuse. Terijoe valitsus kuulutas välja Soome Demokraatliku Vabariigi ning sõlmis Nõukogude Liiduga sõpruse ja vastastikuse abistamise lepingu.
3.sept kuulutavad Suurbritannia ka Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategvust ei alustata. Läänes algas „kummaline sõda“ NSVL kallaletung Poolale 17.sept 1939 ründas Poolat NSV Liit 6.oktoobriks 1939 on kogu Poola vallutatud NSVL lepingud Balti riikidega Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille elusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad Talvesõda Soome keeldus baasidelepingust NSVLga 26.nov 1939 toimub Mainila piiriintsident, millest saab ettekäände sõja alustamiseks 30.nov 1939 ründas NSVL Soomet Punaarmee: 750 000 meest, u 5000 tanki, 3800 lennukit Soome armee: 340 000 meest, 32 tanki, 114 lennukit 12.märts 1940 sõlmiti vaherahu Saksamaa pealetung Läänes 9.aprill 1940 vallutati Taani 9.04-10.06 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: Luksemburg Holland Belgia Selleks kulus 2 nädalat
Kummaline sõda 3.septembril kuulutavad SBR ja Prantsusmaa SM-le sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Läänes algas “kummaline sõda”. NSVL kallaletung Poolale 17.09.1939 ründas Poolat NSV Liit. 6.10.1939 on kogu Poola vallutatud. NSVL lepingud Balti riikidega Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda Soome keeldus baasidelepingust NSVLga. 26.11.1939 toimub Mainila piiriintsident, millest saab ettekääne sõja alustamiseks. 30.11.1939 ründas NSVL Soomet. 12.03.1940 sõlmiti vaherahu. SM pealetung Läänes 9.04.1940 vallutati Taani. 9.04-10.06.1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus. 10.05 Alustas SM suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: ● Luksemburg ● Holland ● Belgia Selleks kulus 2 nädalat. Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia. Maginot’i liin Dunkerque 1940 14.06
K. Paasikivi (KOK, hilisem Soome president 1946-56) ja Väinö Tanner (SDP juht, rahandusminister). NL´´i nõudmised: abiandmislepingu sõlmimine, Hanko-neeme rentimine NL sõjaväebaasi jaoks, piiri korrigeerimine NL kasuks Karjala kannasel ja Petsamos, Soome lahe saarte loovutamine. Soomlaste seisukoht: ebaseaduslikud ja ebaõiglased nõudmised, millega Soome parlament ei nõustuks kunagi. Talvesõda 30.11.1939 13.3.1940 Soomes algas üldmobilisatsioon (10.10.1939). Mainila lasud (20.11): NL provokatsioon ja katkestas diplomaatilised suhted 29.11.(NL laskis enda suurtükkidest omaenda väeosade pihta ja väitis, et seda tegid soomlased. Soomlaste suurtükid olid aga laskeulatusest väljas.) 30.11.1939 NL alustas rünnakusõda kogu idapiiri ulatuses ja rajas vallutatud piirile ,,Terijoki rahvavalitsuse" (O. V. Kuusineni nukuvalitsus). ,,Talvesõja vaim": täielik rahvuslik ühtsus. Soomel puudus relvadest ja
Kindlustused tavaliseld raudbetoonpunkrites, kohaldatud enamasti kuulipildujate kasutamiseks. Soomlased olid rajanud raskesti ligipääsetavatesse looduslikesse tingimustesse lisatõkkeid- alates puude langetamisest ja jõgede paisutamisest kuni tehislike tõketeni. Soomlastel oli Soome rahva kui terviku veendumus selles, et NL survele ei tohi järele anda. Punaarmee jõudis sõjaliste ettevalmistustega enda arvates lõpule nov lõpuks, 26.nov leidis aset Mainila intsident (lasud), NL pool ise avas miinipildujatest tule oma vägede pihta, teatas, et tegemist on teiselt poolt piiri soomlaste avatud tulega. Järgnes Moskva poolt NL-Soome mittekallaletungilepingu ühepoolne katkestamine, dipl suhete katkestamine, 30.nov 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, alustas sõda kuulutamata kallaletungi Soome Vabariigile. Kuna SV-ga olid suhted katkestatud, kasutas NL veel ühte dipl manöövrit- Terijoki linnas kuulutati välja Soome
annaabi.ee 
