Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta.
Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. Tegelased
Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. Tegelased
Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Ennul on aga kindel otsus Maie, naiseks võtta, maksku mis maksab,. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu ,et ta võiks müüa tangu. Peeter loodab sellega saada suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma plaanist ka naisele Annele, et ta on otsustanud Maie Ennule naiseks anda. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde minna või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta.
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik, Anne tema naine, Maie nende tütar, Jüts nende poeg, Erastu Enn ja Männiku Märt (noor mulk) Maie kosilased, Kure Aadu vallavalitsuse kasak Enn tahab Maiega abielluda. Enn on kiuslik, kaval, punaste juustega, ta on endal pöidla maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud
Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3. Maie ja Märt arutavad Ennust ja nende armastusest. Maie ema Anne on küll nende armastuse poolt, aga ta isa Peeter seevastu vihkab mulke, kuna need olid kunagi petnud nende talu. Noored mõtlevad kuidas Peetrit veenda nende armastuses. Siis aga hüüab rehe alt ema Maiet ja Märt lahkub. 4. Maie mõtleb veel hetk Märdist ja oma teistest kosilastest ja suunub siis Ema juurde. 5
Lõpeb sellega, et Peeter lubab Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Sellepeale loomulikult Peeter rõõmustab ja mulkide peale viha enam ei kanna. Tegemist oli väga kaasakiskuva naljamänguga. Autor on meeldejäävalt kujutanud kõiki raamatu tegelasi. Märt oli tark, heasüdamlik, hooliv ja abivalmis, veidikene tundus ta ka tagasihoidlik. Liskas oli ta armastav ja südamlik ning vaiksema iseloomuga ning oleks kõike teinud, et Maiega koos olla ja temaga abielluda. Märdilt õppisin seda, et alati tuleb end harida ja, et haridus on elus väga tähtis ning ilma selleta ei jõua kuhugi. Peab olema ka kaval, kuid samas ei tohi unustada seda, et teistega tuleb ka arvestada ja nendest hoolida. Kuid alati poleks vaja liigset tagasihoidlikkust ja endassetõmbumist, sest need võivad põhjustada ebakõlasid inimestevahelistes suhetes. Teost lugedes leidsin, et autori väljendusviis on väga tabav. Kuigi raamatu
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kokkuvõte Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas Maie ta näo täis ning läks uksest välja. Enn jäi üksi tuppa ning mõtiskles. Kuidas sa Maie talle niimoodi teha
Tegelastest oli kõige silmapaistvam Männiku Märt. Ta oli nooremapoolne, pikka kasvu meesterahvas. Maiele meeldis ta väga, kuna ta oli ülimalt tark ja hooliv. Märdile tuli alati mõni ideaalne mõte, mistahes olukord ka oli. Märdi meelest oli haridus ülimalt tähtis ja tänu temale otsustas ka Mäeotsa Peeter, et Jüts, tema poeg, võiks haridusteed jätkata. Märt armastas Maiet väga ja tema armastus suurenes üha enam, kuna tal oli kindel soov Maiega abielluda. Maie ise oli samuti peategelane. Ta oli armas, veidi häbelik ja väga ilus noor naine, kellel oli aeg abielluda. Tal käis palju kosilasi, nagu eelnevalt mainitud, kuid talle ei sobinud keegi peale Märdi. Vahepeal oli Maie juba lootuse kaotanud ja arvas, et peab sunniviisiliselt Ennule naiseks minema, kuna isa seda soovib. Ta nimelt vihkas Ennu juures seda, et ta oli lühike, paks ja tal puudus põial.
kuna nad ei tahtnud kodumaad hüljata. Ta lahkus koos Peeter asju ette. Ta tundis, et on kaotanud oma väärikuse. Näeb oma kodu ja Roodusega, kellesse ta armus. Roodus oli lahingus kaotanud oma rühma kaevu. Andrus Sipria lükkab ta merre. Põhjuseks toob, et 1) kättemaks ja tahtis põgeneda. Nänu Vare oli vanamutt, kes jättis oma pere maha, soolase singi eest; 2) toimis hetke mõtetest, ei mõelnud tagajärgedele; 3) lahkus koos nuku Maiega. Ta oli õnnelik. Eduard Maide jõi ja rääkis siis suurest inimese armastusest. Leidis, et vaid kolmas variant on õige, kuna oma kuuele poisile jutte. Ta langes sõjas. Ta naine Anni Maide hakkas merel on sellises olukorras selline tegu lubatud, kuna seal pole inimene poistega ringi hulkuma, et süüa paluda. Vanemad poisid Mihkel ja Joosep enam tema ise. Ta oli haige ja kartis, et haigushoog võib teda iga hetk hakkasid musta äri ajama ja said väga rikkaks
kuna nad ei tahtnud kodumaad hüljata. Ta lahkus koos Peeter asju ette. Ta tundis, et on kaotanud oma väärikuse. Näeb oma kodu ja Roodusega, kellesse ta armus. Roodus oli lahingus kaotanud oma rühma kaevu. Andrus Sipria lükkab ta merre. Põhjuseks toob, et 1) kättemaks ja tahtis põgeneda. Nänu Vare oli vanamutt, kes jättis oma pere maha, soolase singi eest; 2) toimis hetke mõtetest, ei mõelnud tagajärgedele; 3) lahkus koos nuku Maiega. Ta oli õnnelik. Eduard Maide jõi ja rääkis siis suurest inimese armastusest. Leidis, et vaid kolmas variant on õige, kuna oma kuuele poisile jutte. Ta langes sõjas. Ta naine Anni Maide hakkas merel on sellises olukorras selline tegu lubatud, kuna seal pole inimene poistega ringi hulkuma, et süüa paluda. Vanemad poisid Mihkel ja Joosep enam tema ise. Ta oli haige ja kartis, et haigushoog võib teda iga hetk hakkasid musta äri ajama ja said väga rikkaks
jahmunud Jaak vaatab, Juhan annab peremehele soovitusi, läheb reha õlal, tööle Maret ja Jaak lähevad samuti teistega tööle pimendusse, 1. vaatuse lõpp Pühapäeva hommik, Ants (Margus Oopkaup) ja Maie (Eha Kard) istuvad aidatrepil ja peavad usuõpetuse tundi Jaak (Peeter Kard) tuleb majast, piip suus, pöördub Maie-Antsu poole, lubab kirikusse sõiduks hobust õuele ilmub tööriietes Mimm (Maimu Pajusaar), suur rohukott seljas, vaidleb Maiega ja läheb edasi, Jaak lahkub, Maie ja Ants arutavad pererahva asju, Ants kadestab popsi. Ants tormab minema, väravale ilmunud Eltsu (Tiia Kriisa) peaaegu pikali ajades, Elts sülitab ehmatuse pärast. Majast tuleb välja Maret, Elts hakkab meelitades peretütrega rääkima, kosja sobitama Elts kaob aeda, väravast tulevad Mimm, Seeliohw Jaak Hein) ja Silvia (Merike Tatsi), Maret pühib luuaga ukseesist
Juhuse tahtel sattus ta tuppa mis oli Maie toa kõrval. Ta kuulis Maiet ja preili Adelheidi rääkimas sellest, et miks Maie preili Adelheidi venda Goswinit ei armasta. Korraga läks jutt üle aga selle peale et ka preili Adelheid on märganud Sepp Villut kuid selle peale Maie hakkas punastama ja preili Adelheid sai aru, et Maie armastab Sepp Villut. Kuid jutuajamine jäi pooleli sest Goswin tuli sisse ja üritas Maiet endale naiseks saada. Villu aga lõi ta oimetuks ja nad Maiega põgenesid. Nad hüppasid rõdult alla ja põgenesid kraavist läbi minnes. Mõisa alalt väljas olles andis Priidu teada kus ta on ja nad hakkasid kolmekesi põgenema. Priidu aga ei jõudnud sepa tempoga kaasa joosta ja jäi maha. Otsiti peidupaik ja Priidu ning Mai läksid sinna. Sepp jäi valvama. Natukese aja pärast jõudsid kohale ratsamehed, Goswin ja jahikoerad. Goswin ja Villu asusid võitlusesse. Ülejäänud üritasid peiduurkasse sisse tungida
Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust
Nad arutasid sellest, et miks Maie Adelheidi venda ei armasta, põhjuseks toodi välja see, et kuidas saab üks naine armastada meest, kes ta röövib ja temalt armastust tahab. Nüüd päris Adelheid Maielt mehe kohta, keda ta armastab. Maie ei tahtnud kuidagi moodi öelda, aga kuidagi tuli see ikkagi välja, et ta Villut armastab. Samuti meeldis Villu väga ka Adelheidile. Ühtäkki kuulis Villu tuppa tulevat meeshäält, see oli noor rüütel Herike. Herikese õde jättis nad Maiega kahekesti, ta tahtis Maielt musi saada, kuid Maie väänles ikka vastu, järsku kukkus ta uimaselt Villu rusika jõul põrandale. Villu võttis Maie kaasa ja üritasid mõisast põgeneda. Nad otsustasid minna müüri kaudu, Villu võttis Maie selga ja hüppas üle müüri, nüüd olid seal ka valvurid, õues hakkasid koerad haukuma. Villu hüppas vett täis kraavi ja jooksid siis mööda kraavi kallast.
järgi süüdi. Kui Nora Helmerit veenda püüab et ei laseks teda lahti mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu siis Helmer laseb ta ikkagi lahti. Noral ja Helmeril hakkab maskipidu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas ja Nora palub et samal ajal kui nad peal on Linde veenaks Krogstadi edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või ümber ja nõuaks kirja tagasi postkastist ilma et Helmer seda Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt lugenud olesk. Linde hakkab rääkima Krogstadile kui õnnelik ta teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda oleks kui see töö jääks temale ja Krogstad tahabki kirja ära võtta kui Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise Linde keelab teda
mõnele teisele jätta. Sa ei TAHA mind, tavaolukorras paikene? No siis võtan ma sind sinu tahtmata! oma peas Aga ma võtan sinu nõnda või nõnda. (Akna mõtete 12 äärest.) Vait! – kas see ei ole Männiku Märt, mõlgutamine; kes sealt Maiega tuleb? No muidugi! Ahah, näitekirjanduse sellepärast! SEE tohib kaelast kinni võtta üks küllalt – sellepärast! Siia tulevad? Oot! Oot!! iseloomuliku- (Ümber vaadates.) Kuhu ma nüüd –? Sinna! maid võtteid, (Ronib üles parsile.) et tutvustada vaatajale tegelase mõtteid
surm sinu surm on.» Ei ole maa peal sedaliieest, kes sääraseid palveid hea meelega ei kuuleks. Ei ole ka sugugi imeks panna, et sepp täie suuga tõotas ikka ja igas asjas kõigepealt oma Maie peale mõelda, ja et ta neid tõotus! hoopis üleliigsete surumiste ja suuandmistega kinnitas. Mai aga unustas üürikeseks ajaks kõik oma kurvastused ning aimused ja jõi täiest õnnekarikast uut elu ning lootust. Pimedus oli juba käes, kui sepp, Mai ja sulane, kes Maiega kaasa oli tulnud, Risti talu poole liikuma hakkasid. Talu lähedal lahkus Villu seltsilistest ja sammus kõrvale metsa sisse. Tal ei olnud mingisugust teerada jalge all, aga ta tundis metsa kui oma kümmet sõrme. Poole tunni pärast jõudis ta väikesele lagendikule, mis üksikult mustava metsa keskel valendas! Kuu oli tõusnud ja valas nõiduslikku, kahvatut valgust maa peale. Lagendiku keskel paistsid lumised künkad ja nende otsas mõned lagunenud müüri riismed. Rusude ja küngaste vahel
vahekordi teistega. Tahes või tahtmata ta oli pidanud heitma pilgukese neisse oludesse ja inimestesse, kus keskel tal tuli elada ja teotseda. Ta hakkas aimama, et kui ta ei tahtnud sattuda igasugusesse tühjatähja ega raisata oma viimseid väheseid nii hädatarvilikke kopikaid, siis ta pidi hakkama talitama teisiti. Ta pidi õppima teisiti elama, kui oli elanud kodu või kirjutaja juures, kus oli tegemist ainult vana Maiega või paari poepoisiga, kes otsisid tema tutvust. Varsti märkas ta, et tema kipub üksi jääma. See olenes temast endast, aga ka teistest. Tema ise eemaldus neist, keda Tigapuu oli tembeldanud keelekandjaiks ja äraandjaiks, kuigi ta täies ulatuses ei taibanud, mis peitus tõeliselt nende sõnade taga. Aga igakord, kui tal meelde tuli see raha, mis direktor talle tol korral pihku surus ja mille ta pärast andis Tigapuule, tundis ta, et ükskõik mis ka siin peituks, tema seda ei tee
annaabi.ee 
