tema pinda tungib suurema kõvadusega keha.Määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse.OILemas erinevad meetodid:Brinelli,Rockwelli(HR=N-h/S),Vickersi.Elastsusmoodul nim Hooke seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise deformatsiooni suhet.Hooke seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.Kuju e. Nihkeelastsusmoodul G iseloomustab materjali nihke jäikust.Ruumelastsusmoodul K iseloomustab materjali jäikust mahumuutuse suhtes.Poissoni tegur µ iseloomustab suhtelise risti-ja pikideformatsioonide suhet tõmbel.Metallide ja sulamite mehaanilised omadused- Tõmbeteimiga määratakse metallide voolavuspiir,tõmbetugevus,katkevenivus,katkeahenemine.Surveteimiga määratakse samad omadused nagu eelmisel.Plastsed materjalid survejõudude toimel ei purune vaid jämenevad.Mida laiemaks on läinud proovikeha,seda suuremat jõudu tuleb tema edasiseks deformeerimiseks rakendada
........... 16 2 SISSEJUHATUS Ehitusmaterjalidele on omased välistegurite põhjustatud mahumuutused. Betooni mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistes konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Iga betooni vaba mahumuutuse piiramine tekitab materjalisiseseid pingeid. Üsna tihti on märgata betoonkonstruktsioonides pragusid, mis on tingitud pingete kuhjumisest. Enneaegsed praod kipuvad kiirendama konstruktsiooni seisundi edasist halvenemist ja lõpuks vähendavad betooni tegelikku töövõimet. Seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida sisepingete taset ning edasist pragunemist. Selleks rajatakse konstruktsiooni deformatsioonivuugid (nimetatakse ka temperatuurivuugid).
.) (universaalne gaasikonstant)........................................................................................................................................ 4 7.Ideaalgaaside segud (gaasikomponendi, partsiaalrõhk, suhteline osamass, osamaht)(Daltoni seadus)....................................................................................................................................................4 8.Mehaaniline töö e.(mahumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil...........5 9.Tehniline töö e.(rõhumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil.................5 10.Siseenergia ja soojuse mõiste (kuidas leitakse siseenergia, muutuse määramine protsessis)...........5 11.Termodünaamika esimene seadus (sõnastus ja matemaatiline avaldis)........................................... 6 12.Entroopia mõiste ja TS-diagramm..............................................................
76. Mida tuntakse Otto ringprotsessi all. Otto ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil. Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. 77. Surveastme mõiste Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. 78. Indikaatorrõhu mõiste See on rõhk, mille juures tehtav isobaariline töö mahumuutuse intervallis (v1-v2) oleks võrdne ringprotsessi kasuliku tööga 79. Mida tuntakse Dieseli ringprotsessi all. Diseli ringprotsessi kujutamine T-s ja p- v diagrammil. Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival rõhul, nimetatakse Dieseli ringprotsessiks 80. Mida tuntakse Sabath Trinkleri ringprotsessi all. Sabathe'i-TrinkIeri ringprotsessi nimetatakse ka segaringprotsessiks. Sellel ringprotsessil töötavad kiirekäigulised diiselmootorid
77. Mida tuntakse Otto ringprotsessi all. otto ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil. Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. 78. Surveastme mõiste Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. 79. Indikaatorrõhu mõiste See on rõhk, mille juures tehtav isobaariline töö mahumuutuse intervallis (v1-v2) oleks võrdne ringprotsessi kasuliku tööga 80. Mida tuntakse Dieseli ringprotsessi all. Diseli ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival rõhul, nimetatakse Dieseli ringprotsessiks 81. Mida tuntakse Sabath Trinkleri ringprotsessi all. Sabathe'i-TrinkIeri ringprotsessi nimetatakse ka segaringprotsessiks. Sellel ringprotsessil töötavad kiirekäigulised diiselmootorid
(tsemendi puhul näiteks on aktiivsus 28 päeva kivistunud standardmördi survetugevus). Sideaine aktiivsus on sideaine tugevusklassi määramisel aluseks. Sideaine klass on tema tugevuse 95%garanteeritud piirväätuse näitaja. Portlandtsemendi klassid näiteks CEM 32,5 ; CEM 42,5; CEM 52,5 4.5.2.4. Eksotermiline soojaeraldus Tardumine ja kivinemine on eksotermilised protsessid st. nende kulg on seotud soojuse eraldumisega 4.5.2.5. Mahumuutuse ühtlus Sõltuvalt sideaine tarvitamisest on mahumuutuse ühtlus üheks oluliseks sideaine omaduseks st. et mahu kasvamine või kahanemine peab olema ettenähtud piirides. 4.5.2.6.Teisi iseloomulikke omadusi: · Hügroskoopsus · Jahvatuspeenus 4.6.Õhksideained 4.6.1.Kips- ja anhüdriitsideained Kipssideained jagunevad: 1. Madalatemperatuurse põletusega · ehituskips on neist kõige tavalisem 2. Kõrgtemperatuurse põletusega kipssideained anhüdriitsideaine on näiteks kõrgpõletatud kips 4.6.1.1.Lähtematerjalid
Lisandid: inertsed (ei seo lupja, ega reageeri tavatingimustel sideaine koostisosadega jahvatamata liiv), aktiivsed mineraalsed koostisosad (seovad lupja, parandavad korrosioonikindlust, veepüsivust jt. omadusi kütuse tuhad, räbud, põletatud savid), orgaanilised lisandid (tardumist ja kivinemist reguleerivad ning jahvatamist hõlbustavad jm. lisandid). Omadused ja vastavuskriteeriumid: keemilised omadused, veevajadus, tardumine, kivistumine, eksotermia (soojuse eraldumine), mahumuutuse ühtlus, hügroskoopsus, jahvatuspeensus. Õhksideained: Kips- ja anhüdriitsideained: saadakse looduslikust kipsist. Tootmine: tooraine kuivatamine, jahvatamine, kuumutamine. Veega segamisel tardub ja kivistub (u 40min). Mida rohkem vett, seda nõrgem ja suurem poorsus. Kasut.: vaheseinaplaadid, paneelid, kipsplaadid, mörtides, pahtlites, krohvides. Õhklubi: valmistatakse kustutamata tükklubjana, jahvatatud lubjana ja kustutatud lubja pulbrina
· Kivistumisega saavutab sideainekivi tugevuse. · Tugevuse kasvu kulgu - tugevust teatud kindlal vanusel nimetatakse sideaine aktiivsuseks · Eksotermia. Tardumine ja kivinemine on eksotermilised protsessid - kaasneb soojuse eraldumine, mis peab toimuma küllaldaselt aeglaselt. Vastasel korral massiivsete detailide valmistamisel temperatuuri tõusu ja sellele järgneva paisumisekahanemise tulemuseks pragude teke · Mahumuutuse ühtlus. Oluline, et mahu kasvamine või kahanemine jääks ettenähtud piiridesse. · Enamik sideaineid mahukahanavad · paisuv aluminaattsement ja kips on paisuvad. · Hügroskoopsus. Sideainete kivinemine toimub veega ja õhus oleva veeauruga kokkupuutumisel pika aja vältel sideaine aktiivsus väheneb · Jahvatuspeenus. Oluline sideaine ja vee reageerimise aktiivse reaktsioonipinna tagamise seisukohalt ja segu plastsuse tagamiseks. 6 Keraamika. Tootmine
Savi mineroloogiline koostis sõltub algkivimite koostisest ja keskkonna raskuskiirendusega. Mahukaal = *g, kuivmahukaal d = d*g ja Vundamendi vajumise prognoosimiseks on vajalik teada pinnase tingimustest, koosnevad kaoliniidist, illiidist, montmorilloniit. Eesti savides on terade mahukaal ehk erikaal s = s*g (kN/m3. mahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest - kokkusurutavust. domineerivaks mineraaliks illiit. 1.3.5 Savipinnase plastsust iseloomustavad näitajad Savipinnase Kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või 1.2.4 Vesi pinnase koostisosana Poorides asuvale veele võib eripäraks on plastsus (hea vormida, kuju muuta), see omadus kaob savi välikatseid
Kompressiooni katse Kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse peamiselt seadet, milles pinnase horisontaalsuunaline liikumine on välditud ja võimalik ainult osakeste vertikaalpaigutus. Seega on mahumuutus mõõdetav pinnaseproovi kõrguse muutuse kaudu. Seadet nimetatakse kompresiooniaparaadiks ehk ödomeetriks. Pinnase deformeeritavust on võimalik määrata ka kolmtelgse survega. See võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Seade ja katsemetoodika on aga keerulisemad ning seetõttu leiab vähem kasutamist. Küll kasutatakse kolmtelgse surve seadet laialdaselt pinnase tugevusparameetrite määramisel . Katse: Kui suruda jäika terassilindrisse paigutatud pinnasemonoliiti, mille poorides oleval veel (pooriveel) on vaba väljapääs, siis monoliidi maht kahaneb pooride mahu vähenemise arvel. Pinnaseosakeste enda mahu
Ülemiste hingamisteede irritantretseptorid reageerivad mehaanilisele ja keemilisele ärritusele, kusjuures erinevus kopsus olevaist retseptoreist on see, et nende ärritus kutsub esile kaitserefleksi - köha. Irritantretseptorid põhjustavad ka ohke - kopsuruumala säilitamine. Jukstakapillaarsed retseptorid ("J" esindab sõna juksta e. kõrval) asuvad alveoolide seintes kapillaaride lähedal, nad tunnevad ära interstitsiaalse vedeliku mahumuutuse - stimuleerib interstitsiaalne ödeem, põletik ja mõned põletikumediaatorid, vasaku südamepoole rikke nähud. J-retseptorite toimel laarünks sulgub - hingamispeetus, millele järgneb kiire pindmine hingamine. Propioretseptorid (kolmas mehanosensorite tüüp) on lihasekäävid, Golgi kõõluseorganid ja liigeseretseptorid. Lihaskäävid töötavad venitusretseptoritena ja osalevad spinaalsete omareflekside tekkes -
L = -U Adiabaatses paisumisprotsessis sooritab gaas mehaanilise töö gaasi siseenergia vähenemise arvel. Kasutades võrrandite (81) ja (57) laiendatud kuju, võime kirjutada [p1v1 / (k-1)] [ 1 (p2/p1)(k-1)/k] = cvT (82) Adiabaatsel komprimeerimisel (kokkusurumisel) gaasi temperatuur tõuseb, välisjõudude töö on võrdne siseenergia suurenemisega, temperatuuri tõus on T = T2 T1 kraadi. Võrreldes isotermilise protsessiga (sama mahumuutuse vahemikus) on adiabaatses protsessis sooritatud mehaaniline töö väiksem. Seda seetõttu, et isotermses protsessis sooritatakse töö välissoojuse arvel ( U=konst), adiabaatses protsessis aga siseenergia muutuse tagajärjel. Adiabaatses protsessis on tehnilise töö mehaanilisest tööst k korda suurem. ltehn = kl. Tehniline töö avaldub pv-diagrammil pindalana p112p2p1 , mehaanilinne töö v112v2v1 (joonis 12).
Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstruktsiooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus. Vundamendi vajumise prognoosimiseks vajalik teada pinnase mahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest, see tähendab tema jäikusparameetreid ehk kokkusurutavust. Kokkusurutavuse eksperimentaalseks määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või välikatseid. Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega on kindlaks tehtud sõltuvus kokkusurutavuse ja mõnede lihtsamini määratavate pinnase omaduste, näiteks poorsuse, veesisalduse, plastsusomaduste, vahel.
annaabi.ee 
