Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3.
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 2 SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS.................................................... 4 1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................................. 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed.....................................................................
.....................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................................................................7 1.6 Hoone kandekonstruktsioonide kirjeldus.............................................
Jämepinnaste hulka kuuluvad kruuspinnas ja liivpinnas, peenpinnase hulka möllpinnas ja savipinnas. Olenevalt peenosise ja sauesisaldusest jaotuvad eelnimetatud liigid alaliikideks. Näiteks möllikas kruus, mölline liiv, savimöll, möllsavi. Liide -kas viitab vähesele peenosise hulgale, liide -ne suuremale. Alaliigi põhinimetuste kruus, liiv, möll ette võib lisada enamesineva alafraktsiooni nimetuse (jäme-, kesk-, peen-). 2.11 Kaalulis-mahulis suhted pinnastes Kaalulis-mahulis suhete all mõistetakse selliseid pinnase omadusi nagu mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, küllastusaste jne. Venekeelses kirjanduses on neid nimetatud ka pinnase füüsikalisteks omadusteks. Ilmselt on Õhk Vp mw Vesi mt Mineraal Vt osad
Suurte elementide puhul kasutatakse kordmoodulit 2M, 3M, 6M, 12M, 60M jne, väikeste elementide puhul aga murdmoodulit M...M/100. Rahvusvaheliselt standardsed kordmoodulid on 3M, 6M ja 12M, samuti (15M) 30M ja 60M, millest 15M ja 30M sobivad halvasti teistesse mõõtmesarjadesse. Eriti ehitustarindi dimensioonimisel on osutunud otstarbekaks 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne. Kordmoodulit kasutatakse ka hoonete mahulis-plaaniliste parameetrite määramisel see on kandvate seinte samm, karkassi võrk, ruumide kõrgused, avade laiused jne hoones. Hoone elementide paiknemine ruumis tuleb moodul-süsteemis koordineerida nn moodultasandite, moodul-joonte ja moodulpunktidega. Moodultasandid on risttasandid, mille vahekaugus vastab moodulmõõtmetele; moodultasandite lõikejooni nimetatakse mooduljoonteks, mooduljoonte lõikepunkte moodulpunktideks.
keerisliikumisega, õhulaaduriga), 3) kütuse ettevalmistamine (filtreerimine, vee ja õhu eristamine), 4) kütuse etteanne (vabasisenemisega, kütuse etteandepumbad), 5) kütuse pealeanne (kõrgsurvepumba tüübid, kõrgsurveliin) Küttesegu sisemoodustamine: 1) põlemiskambrite tüübid (jaotatud, jaotamata,kombineeritud), 2) segumoodustamise viisid (kelmeline, mahuine, mahulis-kelmeline, pritseliigid ja pritsenurgad, kütuse faakel, pihustuskarakteristik) 38. Kolbmootori heitgaaside komponendid Komponendid: O2 , N2, CO2, H2O, CO, HC, NOx, SOx, C, Pb 39. Normaalne ja detonatsiooniline põlemine Normaalne põlemine toimub 20 m/s...40 m/s, detonatsiooniline aga 2000 m/s. Küttesegu detonatsiooniline põlemine on mootori tööle väga kahjulik, sest põlemisel saadav energia antakse põlemiskambri seintele
uurust Cv=k/mvw nimetatakse konsolidatsioonimooduliks. See sisaldab efektiivpinge tekkida. Sellistes tingimustes määrab pinnase tugevuse üksnes kõik pinnase tihenemise kiirust mõjutavad pinnase omadused ja sõltub loomulik, et korrelatiivsetele seostele pinnase kokkusurutavuse ja mahulis- kaaluliste suhete ning penetratsioonitakistuse vahel on pööratud suurt nidusus ja tugevus ei sõltu üldse vertikaalsurve suurusest. Selliselt leitud filtratsioonimooduli ning kokkusurutavus mooduli suhtest. nidusust nimetatakse dreenimata nihketugevuseks cu. Kui vertikaalsurvet
möllpinnas ja savipinnas. Olenevalt peenosise ja sauesisaldusest jaotuvad eelnimetatud liigid alaliikideks. Näiteks möllikas kruus, mölline liiv, savimöll, möllsavi. Liide -kas viitab vähesele peenosise hulgale, liide -ne suuremale. Alaliigi põhinimetuste kruus, liiv, möll ette võib lisada enamesineva alafraktsiooni nimetuse (jäme-, kesk-, peen-). 2.11 Kaalulis-mahulis suhted pinnastes Kaalulis-mahulis suhete all mõistetakse selliseid pinnase omadusi nagu mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, küllastusaste jne. Venekeelses kirjanduses on neid nimetatud ka pinnase füüsikalisteks omadusteks. Ilmselt on füüsikalised omadused palju laiem mõiste, kui ainult tiheduse, pooride hulga ja veesisaldusega seotud suurused. Sobiv võiks olla ka mõiste tunnusomadused. Kõige otstarbekam on eeltoodud omadusi defineerida joonisel 2.13
· võimalikud ennetamised ja hiljem-alustamised töödele ajaintervallidena (n tingimus, et töö B peab algama siis kui 50% tööst A on tehtud) 9.5 Selgita informatsioonisüsteemi vajalikkust projektimeeskonna juhtimisel ; kuidas toetab seda meeskonna töö rutiin? Projektimeeskond peab pidevalt vastu võtma otsuseid. Otsuste langetamiseks on vaja informatsiooni. Informatsioonisüsteem peab tagama õigeaegse ja õige mahulis info liikumise projektimeeskonna vahel. Liige peab omama infot nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik. Projektijuht 80%...20% infost ja objektijuht 20%...80% infost. Kõik projektis osalejad peavad olema valmis nii saama kui andma informatsiooni, kusjuures tuleb tagada selle informatsiooni nii vastastikku ühesugune töötlemine kui ka sellest sarnane, pigem identne arusaamine. Informatsioonisüsteemi meeskonnas toetavad
annaabi.ee 
