cos wt/ i= im sin wt. Generaator on seade.mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magenetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist.(püsi-või elektromagnetit). Vooltugevus- vahelduvavooluringis sõltub pingekst ja takistusest. Vahelduvavoolu erinevus alasivoolust -on täiendavate takistusliikide olemasolu. Induktiivpool v kondesnsaator avaldavad alasivoolule induktiivset või mahtuvuslikku takistust.. Trafo- on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantselt sagedusel. Trafo koosenb primaar ja sekundaarmähisest, mis paiknevad ühisel kinnisel raudsüdamikul. Elektrienergi ülekandel rakendatakse trafosid. Elektrivoolu töö valem- A= I U t.
l l l Kus I t , R t , I l ja R l on tühjenemise ja laadimise voolutugevused ja sisetakistused. · Mahtuvus eristatakse tühjenemismahtuvust C t ja laadimismahtuvust C l . Ct = It Tt , Cl = Il Tl , kus T t ja T l on tühjenemise ja laadimise aeg. · Viljakus eristatakse mahtuvuslikku viljakust ja energia viljakust. C = I t T t / ( I l T l ) , W = U t I t T t / (U l I l T l ) , Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 12 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
Poolperioodalaldi puudused: tugev pulsatsioon; trafo voimsuse ebapiisav kasutamine. Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41. Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42. Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43. Alaldatud pinge silumine. Silufilter peab siluma alaldatud pinget ja voolu. Samal ajal peab alaliskomponendi kadu olema voimalikult minimaalne. Vaikese voimsusega alaldite puhul kasutatakse valdavas enamuses mahtuvuslikku filtrit. Mahtuvuslikuks filtriks on suure mahtuvusega kondensaator, mis lulitatakse tarvitiga paralleelselt. Kui alaldi valjundpinge ua uletab kondensaatori pinge uC, siis laadub kondensaator alaldi maksimaalse pingeni. Kui kondensaatori pinge uC on korgem alaldi valjundpingest ua, siis tuhjeneb kondensaator aeglaselt vorreldes laadimisega labi tarviti. Selle tagajarjel vaheneb pulsatsioon ja kasvab alaldatud pinge keskvaartus UD. Mida suurem on kondensaatori mahtuvus, seda siledam on pinge
sõltuvus ergutusvoolust ·Kõverate miinimumpunktis, kus staatorivool sama võimsuse juures on kõige väiksem, tarbib 19 mootor aktiivvõimsust ·Ergutusvoolu Ie vähendamisel ehk alaergutusel tarbib sünkroonmootor võrgust pingest mahajäävat ehk induktiivset voolu ·Üleergutusel tarbib sünkroonmootor aga pingest etteruttavat ehk mahtuvuslikku voolu ·Ie reguleerimisega saab muuta võrgust tarbitavat reaktiivenergiat sünkroonkompensaatorid Püsimagnetitega sünkroonmootorid · Ergutusmähis puudub, ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega · Kuna püsimagnetitega sünkroonmasina rootori ehitus on lihtne, siis on niisugune mootor töökindel muutuva kiirusega ajamites · Püsimagnetmootor saab töötada stabiilsuspiiril, mis tavaliste sünkroonmootorite puhul pole lubatav
Ees on direktor ja reflektor on taga(pikem). Kui passiivse vibraatori 2 reaktiivtakistus on induktiivne, siis vibraator kujutab endast REFLEKTORIT (peegeldaja), kui on mahtuvuslik, siis on vibraator DIREKTOR. Reaktiivtakistust on võimalik reguleerida lühistatud liinilõigu häälestusega või vibraatori pikkuse muutmisega pikem vibraator omab ind takistust, lühem mahtuvuslikku takistust. Suunakarakteristik paraneb, st võimendus paraneb. Kui ainult direktor siis mõlemas suunas ja kui ainult reflektor siis taha poole. 31. Selgitada, mis on antenni suunitlus ja võimendus. Antenni võimendus määratakse antenni suunitluse järgi. Antenni poolt väljakiiratud väljundvõimsust mingis kindlas suunas võrreldakse väljundvõimsusega, mida suunitluseta (isotroopiline) antenn kiirgab igas suunas. G- antenni võimendus Ae- efekt
B= ul - lhise suhteline pinge itj - thijooksu suhteline vool P l - vaseskaod P - rauaskaod tj Indeks 1 thendab trafo primaarpoolt Kaabel- ja huliinide puhul - liini eritakistus R0 - takistus pikkushiku kohta igeks arvutamiseks tuleb need suurused mrata iges treziimis, temperatuuril 50 - 800C. X = X0 l X0 = ,kus -juhtide vahekauguste geomeetriline keskmine. r - faasi juhi raadius X0 keskmisi vrtusi vib leida tabelist Reaktiivne juhtivus omab mahtuvuslikku iseloomu Bc = Bc0l = C0l Bc0 - mahtuvuslik juhtivus pikkushiku kohta C0 - mahtuvus pikkushiku kohta naturaalhikutes Aktiivjuhtivus on phjustatud koroonaefektist, mida arvestatakse alates 110kV, teistel juhtudel G = 0. Aseskeemi omavate elektrivarustustuse elementide aktiiv- ja reaktiivvimsuse kaod: 2 P = 3I R + U G 2 2 2 Q = 3I X + U B 2 2 Kui vimsused nendes valemites vtta vrdseteks arvutuslikega, siis saadud kadusid
50.Mahtuvusega vooluring 1. Kas alalisvool läbib kondensaatorit? Põhjendada. 2. Kas vahelduvvool läbib kondensaatorit? Põhjendada. 3. Millest sõltub mahtuvusega vooluringi läbiva voolu suurus? Kirjutada valem. 4. Kuidas on vool ja pinge kondensaatoriga vooluringis omavahel nihutatud? 5. Millest sõltub mahtuvust (kondensaatorit) sisaldavas vooluringi läbiva voolu suurus? 6. Millist suurust nimetatakse mahtuvustakistuseks? Kuidas mahtuvuslikku takistust tähistatakse? Mis ühikutes mahtuvus- takistust mõõdetakse? 7. Ohmi seadus kondensaatoriga vahelduvvooluahelale. 8. Milline on ühe mikrofaradise mahtuvusega kondensaatori mahtuvustakistus 50 hertsise sagedusega vahelduvvoolule ja milline on kahe mikrofaradise kondensaatori mahtuvustakistus 50 hertsise sagedusega vahelduvvoolule? 9. Milline on vooluringi keskmine aktiivvõimsus? 10.Kas kondensaatoriga vooluahelas elektrieneria muutub soojuseks? 11
5 120 1,7 140 1,8 - 1,8 10 120 1,5 140 1,8 0,2 2,0 20 120 1,2 140 1,7 0,6 2,3 30 120 1,22 140 1,6 1,1 2,7 60 120 1,6 140 1,6 2,2 3,8 Vajalike mahtuvuste saamiseks tuleb teha õiged ühendamised. Vahelduvvooluahel sisaldab endas induktiivtakistust ja mahtuvuslikku takistust rööpühenduses, mis töötab keerulises olukorras, sest mõlemad nimetatud osad koguvad endasse energiat ja töötavad seega vooluallikana. Nii võib üksikutes vahelduvvooluahela osades ulatuda voolutugevus lubamatult suureks ning kahjustada vooluringi. Sellepärast peab hästi tundma vahelduvvoolu- ahelaid, et vältida avariiolukordade tekkimist. 29 IL IR U IC
kollektortakistuse asemel võnkering ja milles on teostatud positiivne tagasiside. Vaadeldaval juhul kasutatakse tagasiside tekitamiseks transformatoorset tagasisidet. Mis saadakse sel teel, et induktiivpooli L ja Ls on keritud lähestikku ühisele südamikule. Transformaator sidestuse eeliseks on võimalus teostada sobitust väljund ja sisendahelate vahel, mille takistused on erinevad. Peale transformatoorse sidestuse kasutatakse ka veel autotransformatoorset sidestust ning ka mahtuvuslikku sidestust. Positiivne tagasiside saadakse mähise Ls otste sobiva ühendamisega nii, et baasile antav pinge oleks kindlasti väljundpingega vastasfaasis. Tuleb kasutada ka sidestuskondensaatorit, sest selle puudumisel lühistuks alalisvoolule baasiahel ning ei oleks võimalik fikseerida tööpunkti. Toitepinge tekivad omavõnke sagedusega sumbuvad võnkumised. Kui need võnkumised antakse positiivse tagasiside kaudu baasile siis
Müratase tähendab pinnale toimivat helirõhku Lp'ą. Mõõdetud väär1used esitatakse suļrteļistes ühikutes - detsibellides dB(A) ja mõõirnine teostatakse ļreli alļikast l m kaugusel akustilise rõhuanduri (acoustic preSSure meter) abilr. 85 Mahtuvuslikud voolud. Sagedusrrruunduri valreldi transistoride kiired konrtlutatsiot;lrį- protsessid tekitavad tlruutrduri ja mootori įiherrduskaabļis mahtuvuslikku voolu. tnis koorrriab nil sagedusmuundurit kui ka toitevõrktr. Vooltr tttgevus sõltub nruunduri puĮsilaius- rnociulatsiooni sagedusest ja kaabli nraļrtuvusest. Viirnarre sõltub kaabļi tüübist, isoļatsioorrirrraterjalist. varjestusest kaabli pikkusest ja selle paigalciusviisist. Riilrmaajanii puhui on otsĮĮStava tähtsusega nrootoreid įįherrcįavate kaablite kogupikkus. Pidurdustakisti valik. Pidurdustalitluses töötava sagedusttruuncuri puhr-rl kasutatakse liig-ce
Saab näidata, et Uef = Um /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus 230 V efektiivpinge korral on ca 320 V. Ka vahelduvvoolu korral kehtib Ohmi seadus i = u/R, kus R on nn oomiline taksitus. See on takistus, mis on vooluringil siis, kui selles ei ole kondensaatoreid või induktiivpoole. Kui vooluring sisalda ka kondensaatoreid või poole, on takistuse avaldis keerulisem. Sel juhul arvestatakse lisaks tavalisele, elektrivoolu energiat soojusenergiaks muutvale takistusele ka nn mahtuvuslikku takistust XC =1/C ja induktiivtakistust XL = L. Kui kõik need takistid on ahelas jadamisi, siis selle kogutakistus Z = R + XC + XL ja Ohmi seadus avaldub kujul Ief = Uef /Z. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on reeglina oma- vahel ühendatud rööbiti. Rööpühenduses on ka vooluallikatena toimivad elektrijaamad, kus muundatakse elektrienergiaks mingit muud energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms)
annaabi.ee 
