Rõhuretseptorid asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ning välimiseks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samasuguste piirkondade kõrval paiknevates karotiidgloomustes ja aordigloomustes. (Kingisepp 2006: 65). Vererõhu liigne tõus vallandab depressoorse refleksi. See tähendab, et perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja -maht samuti vähenevad. Perifeerse takistuse ning vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus tagandab pressoorse refleksi, kus perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse muutused on eelpoolkirjeldatule vastupidised. (Kingisepp 2006: 65-66). 2. VERERÕHU MÕÕTMINE 2.1. Korotkovi meetod Korotkovi meetod on üks levinumaid meetodeid vererõhu kaudseks määramiseks. Selle meetodiga mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil.
tuuakse välja sama või ligikaudu võrdne kogus kopsudes olevast gaasisegust. Spirograafia- kopsude ventsillastsioonil osalevate gaasiruumalade registreerimine ajafunktsioonina, saadud kõver on spirogramm. Organismi poolt vastuvõetud O2 ja äraantud CO2 hulkasid väljendatakse STPD tingimustel, s.o 0 C ja 760 mmHg rõhu juures ning gaasisegu veeauruga ei sisalda. Avatud süsteemiga spirograafid mõõdavad mõõtusid tav õhu liikumise mahtkiiruse järgi. Hingamisel esineva õhu liikumise mahtkiiruse e õhuvoolu registreerimine ajafunktsioonina on pneumotahhohraafia, saadud kõver on pneumotatahhogramm. Vitaalkapsiteet e eluline mahtuvus on suurim, pärast maksimaalset sissehingamist väljahingatud, või pärast maksimaalset väljahingamist sissehinatud õhu ruumala. Tiffenenau`indeks forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu suhe vikaaalkapsiteetiga protsentides. Boyle´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala
füüsilise töö ajal suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbi voolava vere maht kuni 85 %-ni kogu ringluses olevast verest. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Q=(P1-P2)/R Q-mahtkiirus; P1 ja P2-rõhud veresoonte otste vahel; R- takistus. Vererõhu diferentsi määrab mahtkiiruse ja takistuse korrutis: (P1-P2)=Q*R Takistus, mida avaldab veresoone teatud lõik vere voolamisele, on vere laminaarsel voolamisel väljendab Poiseuille´seadusega. R=8*L*n/Pii+r4 L-veresoone antud lõigu pikkus; n-vere viskoossus, Pii-3,14; r-veresoone viskoossus. Vere mahtkiirus (ml/min //l/min), sellest nähtub, et verevool on võrdeline soontesüsteemi erinevate osade rõhu diferentsiga, veresoone raadiuse neljanda astmega ning pöördvõrdeline veresoone pikkuse ja vere viskoossusega
Erutusjuhtesüsteem saab alguse p k seinas paiknevast siinussõlmest. Südametsükkel- kokkutõmme e süstol ja lõõgastumine e diastol. Sümpaatiline ns tõstab südame löögisagedust, müokardi kontraktsioonijõudu. NA ja beeta- retseptorid, Na ja Ca suurenenud tungimine rakku. Paras ns toimib üle uitnärvi Ach ja M- retseptorid, suurendab K leket rakust välja aeglasem erutuse levik, innerveerib kodasid. Kahekordne veresoone raadiuse muutus toob kaasa 16-kordse mahtkiiruse muutuse. Mahtkiirus vereringe järjestikustes osades on konstantne. Joonkiirus on aga aordis 1000x suurem kui kapillaarides. Difusioon kapillaaride ja ümbritseva koe vahel. Ultrafiltratsioon, mis laseb välja poolläbilaskva membraanina vett ja elektrolüüte, kuid takistab suuremate molekulide liikumist. Vedeliku liikumist mõjutavad nii hüdrostaatilised kui ka osmootsed rõhud kapillaari sees ja ümber. Verevoolu kontroll
Esimene piik on liikumatu faasiga mitteseondunud aine piik. Retensiooniaeg (tR) aeg, mis kuulub proovi viimisest kolonni kuni piigi maximum kromatogrammil ilmumiseni. Sõltub liikuva faasi liikumiskiirusest. Surnud aeg (t0) aeg, mil proov oli kolonnis lahustutuna liikuvas faasis kuid pole sorbeerunud liikumatule faasile. Korrigeeritud aeg (t`R = tR t0) Retensiooniruumala (VR = tRu) võrdub retensiooniaeja ja liikuva faasi mahtkiiruse u korrutisega. korrigeeritud ruumala. Suhteline retensioon (tsuht ) korrigeeritud analõõsitava komponendi ja standardina kasutatava aine retensiooniaegade suhe. Suurus sõltub liikumatu ja liikuva faasi omadustest ja temp-st, ei sõltu liikuva faasi mahtkiirusest, sorbendi hulgast ja kolonnipikkusest. Seetõttu, suurused tsuht, t´R ja v´R reprodutseeritavad ja võimaldavad identifitseerida uuritavat ainet.
Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühise unearteri sisemises ja välimises unearteris hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid- ja aordigloomuses. Nendelt retseptoritelt lähtuvate refleksidega viiakse veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse üldiste verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähendamine põhjustavad vererõhu languse. Vererõhku saab mõõta kas otseselt või kaudselt. Vererõhu otsesel mõõtmisel, mis inimesel tuleb arvesse ainult eriuuringuna kliinikus, viiakse veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül. Vererõhu kaudsel mõõtmisel avaldatakse veresoonele vasturühku veresoont ümbritsevate kudede kaudu. Tavaliselt kasutatakse vererõhu põhimõtet arteriaase vererõhu mõõtmisel. Üheks levinumaks vererõhu kaudse määramise meetodiks on Korotkovi meetod
Neist olulisim NO. · Atriopeptiid (ANF) Veresoonte ahenemist põhjustab: · Kehatemperatuuri langus · Verejooksu korral trombotsüütidest vabanevad tromboksaan ja serotoniin · Endoteelirakkudes toodetud endoteliinideks nim peptiidid. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi: Perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb Südame löögisagedus ja maht vähenevad. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus vallandab pressoorse refleksi: Perifeersed veresooned kitsenevad, takistus verevoolule suureneb Südame löögisagedus ja maht suureneb KÜSIMUS: Milleks on pärgarterid vajalikud? Miks ei võiks minna väikesed veresooned südame eri kambritest otse müokardi vähemalt vasakult poolt, kus vesi on hapnikurikas? Sellised veresooned ei oleks siiski eriti tõhusad südamelihase varustajad. Miks?
Neist olulisim NO. · Atriopeptiid (ANF) Veresoonte ahenemist põhjustab: · Kehatemperatuuri langus · Verejooksu korral trombotsüütidest vabanevad tromboksaan ja serotoniin · Endoteelirakkudes toodetud endoteliinideks nim peptiidid. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi: Perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb Südame löögisagedus ja maht vähenevad. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus vallandab pressoorse refleksi: Perifeersed veresooned kitsenevad, takistus verevoolule suureneb Südame löögisagedus ja maht suureneb KÜSIMUS: Milleks on pärgarterid vajalikud? Miks ei võiks minna väikesed veresooned südame eri kambritest otse müokardi vähemalt vasakult poolt, kus vesi on hapnikurikas? Sellised veresooned ei oleks siiski eriti tõhusad südamelihase varustajad. Miks?
kaltsiumkarbonaat "lubjakivi"), mida saab kasutada happeliste gaaside adsorptsioonil. Adsorbente valmistatakse sõmermaterjalina tera suurusega 2-8 mm või tolmuna (osakeste suurus 50-200 m). Adsorbente regenereeritakse tavaliselt kuumutamisega või kuuma auru (inertgaasi) läbipuhumisega. Adsorberid on poorse adsorbendiga täidetud püst- või rõhtmahutid. Püstaparaate kasutatakse gaasi väikese mahtkiiruse puhul, rõhtaparaate suure tootlikkuse puhul (kümneid tuhandeid m3/h ja rohkem). Gaasi võidakse filtrida kas läbi paigaloleva adsorbendikihi (tsükkeltoime-adsorberid) või läbi liikuva adsorbendikihi (pidevtoime-adsorberid). Sageli rakendatakse adsorptsiooni gaasi järelpuhastuseks pärast absorptsioonpuhastust, et saada suuremat puhastusastet. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega
erütrotsüüte, mille tulemusena vere Hb sisaldus mõnevõrra suureneb ja ka mahu%, *Madala intensiivsusega ja lühiajalisel tööl võib arteriaalses veres Hb hapnikuga küllastatuse aste tõusta 97 - 98%-ni (kopsude ventilatsiooni suurenemine, hingamispinna suurenemine), *Kõrge intensiivsusega kestval tööl võib Hb hapnikuga küllastatuse aste langeda 93-92%-ni(kopsukapillaaride laienemine, vere mahtkiiruse suurenemine) Süsihappegaasi transport veres: *Lahustunud süsihappena plasmas: ca 10%, *ioonidena erütrotsüütides: ca 30%, *ioonidena plasmas: ca 50% Hormoonide transport veres: *transporditakse veres vabalt või keemiliselt seotuna, *Katehhoolamiine ja peptiidhormoone transporditakse vabalt, *Steroid- ja türeoidhormoone transporditakse valdavalt kompleksis spetsiifiliste transportvalkudega ja albumiinidega