laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Holland Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Pühad 1. Tipitaka Piibel raamatud 2. Mahajaana suutrad 3. Vadzrajaana tantrad 4. Dhammapada 5. Bodhitsarjavatara Peavoolud 1. nikaja (nikaya) Peasuunad 2. mahajaana (mahayana) 3. vadzrajaana (vajrayana). Rajaja ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Martin Luther Gautama Tähtsamad · Bodhi päev - Gautama püüdleb Ülestõusmispüha pühad valgustatuse poole Jõulud · 8 Nirvaana päev - Buddha Nelipühad surmapäev · 4 Buddha virgumise püha
nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. Solipsismi jälgi on leitud ka hinduismi filosoofia raamatus Brihadaranyaka Upanishad, mis ulatub tagasi esimesse aastatuhandesse eKr. Upanishad õpetab, et meeled on ainuke jumal maailmas ja et kõik sündmused siin universumis on meeltes loodud. Mõned tõlgendused budismist kinnitavad, et väline reaalsus ning meeled on mööduvad nähtused või illusioonid. Meeled ei saa eksisteerida ilma välismaailmata ja vastupidi. Mahayana budism õpetab, et objektiivset reaalsust saab kogeda eraldi individuaalsetest meeltest. Prasangika budismis usutakse, et isegi kui füüsilised objektid võivad eksisteerida siis kõik saavad seda koguda ainult enda meelte kaudu, kõik erineva vaatepunktiga. Seega ühtegi täielikult objektiivset reaalsust ei saa eksisteerida. Tiibeti surnute raamat Bardo Thodol väidab, et reaalsus on kujutluse vili. Keha ja vaimu probleem lääne kultuuris esineb kõige paremini kristluses, kus on Püha
Budism jõudis Hiinasse Lääne-Han dünastia ajal (206 e.Kr - 24 A.D.) ja saavutas oma leviku kõrgpunkti Tang dünastia ajal (618 - 907) peale budismi omaksvõttu valitsejate poolt. Kui taoism oli rohkem levinud kõrgklassi hulgas, siis budism jõudis ka alamrahva sekka. Koos sellega võeti kasutusele budistlikud meditatsioonid ja qigong´i praktikad. Koolkonnad Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mis laias laastus jagunevad kolmeks: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Mõnikord on nikaja (ja theravaada) budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana väike vanker, mis nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele ning mida on seetõttu peetud veidi ebakohaseks ja isegi solvavaks selle suuna esindajate suhtes.
Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinvalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Shin-budism Vaimulikud
mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illusioonses maailmas toimub ümbersünd, eksistentsi ahel samara. Ahimsa ehk vägivallatus (kui mõtled, et tapad, siis oled juba mõrvar). Meditatsioon ehk dhyana. Kloostri reeglistik vinaya. Budistlik kogukond on loodud selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid. Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik)
lahkuksid sellest, keda ma puudutan." 60 kivitahvlit sen-jooned, 72000 kanalit kuningas Rama III käsul raiuti kivisse 1832 paali keeles jooga astmed: yma üldised moraalikäsud niyma enesepuhastus distsipliiniga sana asend, poos, harjutus, prnayma hingamise kontroll pratyahra mõistuse vabanemine dharna keskendumine dhyna mõtlus, meditatsioon samadhi täieliku mõtluse teadvusseisund Tiibet · mahayana suur vanker (Tiibet, Hiina, Jaapan) ,,Kanjur" (bka''gyur) ,,Buddha sõnade tõlge" ,,Tanjur" (bstan 'gyur) ,,Traktaatide tõlked" · bodhi ärkamine, valgustus · buddha (paali k) ärganu, valgustunu · bodhisattva valgustatuks saaja, tulevane buddha Vajrayana Yab yum ema-isa Tiibeti budistlikus tantras Vajra teemant ,,Teemantsuutra" trükitud puuplokkidega 868, vanim säilinud trükis
suudab tappa endas soovid, võib vabaneda sansaara ikkest, taassündide ketist ja jõuda nirvaanasse ehk rahusse. 4. Budismi koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinevalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Kokkuvõte
Kaks meest, kes meeles peavad, on Buddha saatja ANAMDA, UPALI. Keeleks valitakse mitte kõrgkirjanduslik keel, vaid rahvakeel. II mungakogu toimub sadakond aastat hiljem. Tekkinud on vaidlused kloostrireeglistiku teemal. Juba tekib väike lõhe: · Hinayana levib Nepaali kaudu Tiibetisse, Hiinasse, Jaapanisse, Mongooliasse, Põhja-Vietnami. Hinayana-monarhia on Tai. Kõrgeim ideaal budismis on arhat, seda staatust ei saa kaotada. · Mahayana kujuneb iseseisva suunana välja I sajandil pKr. Usub, et Buddha oli jumal. Mahayana-monarhia on Bhutan. Väidab, et arhat pole igavene. Ideaal on boddhisatva, olend, kes on võimeline kirgastama. Vaieldi, kas Buddha oli inimene, kes sai hakkama imelise teoga või oli algusest peale jumalus. Vaieldi, mis on kõrgeim ideaal. Kaks peamist suunda: üks, mis väidab, et kõigi asjade olemus on tühjus; teine arutleb selle üle, kas illusioon on kollektiivne või individuaalne.
luud jagatakse 8 hõimu vahel ära. · Stupa- urn pannakse maha, sellele asetatakse peale kuppel ja selle peale päevavari. Nendest arenevad edasi suuremad pühamud. · Kogu kultuur oli suuline. Munkadel oli Buddha õpetus peas. Üles kirjutati see alles 1. Sajandil. · Peale Buddha surma hakkavad tekivad konfliktid- kuidas tõlgendada kloostrireegleid. · Tekivad kaks budismi voolu: hinayana(Kagu-Aasia, Sri Lanka) ja mahayana(Tiibet, Hiina, Mongoolia, Jaapan, Põhja-Vietnam). - Hinayana väitis, et Buddha oli inimene, kes saavutas midagi imelist - Mahayana väitis, et Buddha oli jumal ja kogu kannatus oli mäng-show. · Budismi levik: India keiser Asalca saatis misjonärid Euroopasse budismi levitama. Sellest sai alguse budismi laiem levik. Indias endas sureb budism välja: see muutus liiga keeruliseks- jääb kloostriseinte vahele. Kreeka
3.budistlik mungakogu perioodiline munkade kogunemine, vaadati õpetus üle, arutleti. Selle mungakogu tulemusena levis Kesk-Aasiasse ja sealt Hiinasse budism. Koguduse 1 lahkheli kas buddha oli tavaline inimene või jumalik olend. Traditsioonilised liikmed uskusid esimest, uuemad teist. Selle toel tekkisid 2 peamist budismi haru: 1. Hinayana (väike sõiduk) (also known as Theravada vanemate munkade õpetus) 2. Mahayana (suur sõiduk) Tänapäeval Hinayanat vähem (peam. Kagu-Aasias, Tai) Põhiline, mida täna näeme (Hiina ja Jaapan) on Mahayana. See sündis 1-2.saj pKr arvatavasti Lõuna-Indias. Asutajad üritasid väita, et Buddha ise pani sellele aluse. Teise müüdi kohaselt olid Mahayana pühakirjad varjul maa-aluses varjude maailmast ja 2.saj pKr kerkisid sealt esile. Nende erinevus on see, et Hinayana eksistentsi eesmärgiks on nirvaana iseenda jaoks inimene ise tahab sinna jõuda
Kontrollis sõjaväe abiga, et inimesed usku järgiks. Saatis maailma budistlikke misjonäre ja tänu sellele levis budism väljapoole Indiat. Pani aluse budismile kui laialt levinud usundile. Budistliku kogukonna lõhenemine koolkondadeks (~1. saj pKr): Hinyana lähem algsele budistlikule õpetusele. Ideaaliks on nirvana iseenda, indiviidi jaoks. Ideaali kehastuseks on arhat (munk) ning lihtinimesele ei ole nirvana võimalik. Mahayana Ideaaliks on nirvana teiste jaoks. Bodhisattva on keegi, kes pääseb ise nirvaanasse, kuid ei liigu sinna, sest tahab aidata ka teistel sinna jõuda. Bodhisattvaks saab sunyata mõistmisel kontseptsioon, et kõik maailmas on olemuslikult tühi. Mahayana on kahest koolkonnast maailmas levinum. Kirde-Ida aladel hakkas mahayana kokku sulanduma hinduismiga ja tekkis tantristlik budism ehk vajrayana
Selles avaldub Buddha halvustav suhtumine naistesse. Algselt olid lihtsad reeglid, neid täiendati. Tekste peeti meeles. Vihmaperioodil koos istudes nad korrutasid vinaya teksti. Kui keegi lugemise käigus sai aru, et on mõne reegli vastu eksinud, ta pidi seda ütlema. Vaeseid, haigeid, põgenikke ei võeta kogudusse. Munk peab olema täiesti terve ja vaba Buddha leppis selle kuningatega kokku. Buddha laip põletati ära. I mungakogu Buddha surma-aastal II 388/383eKr: 1)Maharan?ghiha mahayana (leebem) 2)Sthaviravada hinayana. Buddha ei lubanud almuseid söömata jätta rohkem kui 7 päeva. Sp tekkis kaks suunda. Küsimus, kas Buddhal oli inimene või oli ta jumalus. III mungakogu 250 eKr budism hakkas Indiast välja levima, selle taga oli Asoka(270- 230eKr valitses). Ta lasi üle India rajada edikte. Ta saatis budistlike misjonäre ka Indiast välja, NB! ka nelja Vahemere kuninga juurde. Sri Lankale viisid Asoka poeg ja tütar isiklikult. Ehk siis u 3.saj eKr esimene laine.
Paalikeelsest kaanonist sündis aga filosoofiline tekst ,,Milindapandha" (,,Milinda küsimused"), mille peategelaseks on indokreeka valitseja Menandros e Milinda. Ta vestleb tekstis budistliku mungaga vanakreeka ja budistlikust filosoofiast. Asvaghosa olevat ainus mees sanskritikeelses kirjanduses, kes ei teinud ühtegi grammatikaviga. Ta kirjutas budistlikke eeposi. Kuulsaim eepos on Buddha elust ,,Buddhacarita". See kirjeldab Buddha elu sünnist surmani, kuid kõik osad pole säilinud. Mahayana suutrad. Renessanss 13.16. saj; 14. saj II pool vararenessanss, 15. saj lõpp ning 16. saj algus küpsrenessanss, 16. saj II pool ja natuke ka 17. saj lõpp hilisrenessanss. Itaalias algas renessanss juba Dante ,,Jumaliku komöödiaga". 16. saj II pool Itaalias on seotud vastureformatsiooniga ning see ei sobi hästi renessansi ideega kokku. Inglismaa elas renessansi üle 16. saj lõpus ja 17. saj alguses Shakespeare'i ajastuga. Katoliku vs reformeeritud maa renessanss: Itaalias
annaabi.ee 
