Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maharashtra" - 10 õppematerjali

Indian foods- India toidud-ppt esitlus
11
pptx

Indian foods. (India toidud) ppt esitlus

in the pumpkin leaf and then cooking it. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level South Indian Food In the southern India, the states make great use of spices, fishes and coconuts. The cooking style of Andhra Pradesh is supposed to make excessive use of chilies, which is obviously to improve the taste of the dishes. In the states like Maharashtra, the food is usually a mix of both north as well as south cooking styles. Here people use both the rice and the wheat with same interest. Along the coastline of Mumbai a wide variety of fishes is available. In Goa, that is further down towards south, one can notice Portuguese influence in the cooking style as well as in the dishes.

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist
India-Demography and Bollywood
13
ppt

India 'Demography and Bollywood'

the highest literacy rate at 91% while Bihar has the lowest at 47%.The national human sex ratio is 944 females per 1,000 males. According to the World Health Organization, 900,000 Indians die each year from drinking contaminated water and breathing in polluted air.There are about 60 physicians per 100,000 people in India. Bollywood Bollywood is the informal term popularly used for the Hindi-language film industry based in Mumbai, Maharashtra, India. The term is often incorrectly used to refer to the whole of Indian cinema; it is only a part of the total Indian film industry, which includes several regional film industries sorted by language. Bollywood is the largest film producer in India and one of the largest centers of film production in the world. Bollywood films are multi-million dollar productions, with the most expensive productions costing up to 100 crores rupees

Keeled → Inglise keel
7 allalaadimist
India
13
docx

India

allkastidest. Iga hindu sünnib oma kasti ning see määrab, kellega ta abiellub, ning milline on tema tulevikuseisund ja tegevusala. Kõigile selle süsteemi muutmise katsetele on avaldatud ägedat vastupanu. 4.1. Rahvastiku paiknemine Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 mln. elanikuga Uttar Pradesh, sellele järgnevad tema naaberosariik Bihar ja läänes asuv Maharashtra. Rahvastiku tihedus Indias 394 in/ km², Induse-Gangese madalikul ja rannamadalikel 1,5-1,5 korda suurem, mägialadel aga mitu korda väiksem. Rahvastiku tihedus naaberriikides: Pakistan ­ 217 in/ km² Hiina ­ 139 in/ km² Bangladesh ­ 1023 in/ km² Nepal ­ 183 in/ km² Birma ­ 73 in/ km² Bhutan ­ 14 in/ km²

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
India lühikonspekt
5
doc

India lühikonspekt

Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
Referaat - India
19
doc

Referaat - India

(3) 4.2. Rahvaarvu muutused Ennustatud rahvaarv: 2008. a - 1,149,285,000 2025. a - 1,407,663,000 2050. a - 1,755,156,000 Ennustatud rahvaarvu muutus 2008 ­ 2050 on 53%. (10) 4.3. Rahvastiku paiknemine Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 mln. elanikuga Uttar Pradesh, sellele järgnevad tema naaberosariik Bihar ja läänes asuv Maharashtra. 9 Rahvastiku tihedus Indias 394 in/ km², Induse-Gangese madalikul ja rannamadalikel 1,5-1,5 korda suurem, mägialadel aga mitu korda väiksem. Rahvastiku tihedus naaberriikides: Pakistan ­ 217 in/ km² Hiina ­ 139 in/ km² Bangladesh ­ 1023 in/ km² Nepal ­ 183 in/ km² Birma ­ 73 in/ km²

Geograafia → Geograafia
122 allalaadimist
India - referaat
11
docx

India - referaat

märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks: · Andamanid ja Nicobarid * · Andhra Pradesh · Arunachal Pradesh · Assam · Bihar · Chandigarh * · Chhattisgarh · Dadra ja Nagar Haveli * · Daman ja Diu * · Delhi · Goa · Gujarat · Haryana · Himachal Pradesh · Jammu ja Kashmir · Jharkhand · Karnataka · Kerala · Lakshadweep * · Lääne-Bengal · Madhya Pradesh · Maharashtra · Manipur · Meghalaya · Mizoram · Nagaland · Orissa · Pandzab · Puducherry * · Rajasthan · Sikkim · Tamil Nadu · Tripura · Uttarakhand · Uttar Pradesh 1 Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. Järgnevad 2025. ja 2050. aasta rahvaarvud on prognoosid. Prognooside kohaselt on India 2050

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
India referaat
10
doc

India referaat

lipp ­ trikoloriit India riigilipp India riigiembleem Haldusjaotus Indial on maismapiir Bangladeshi,Myanmari,Hiina,Bhutani,Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks ja 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Osariigid: Liiduterritooriumid: 1.Andhra Pradesh 15.Maharashtra a.Andaman ja Nicobar 2.Arunachal Pradesh 16.Manipur b.Chandigarh 3.Assam 17.Meghalaya c.Dadra ja Nagar Haveli 4.Bihar 18.Mizoram d.Daman ja Diu 5.Chhattisgarh 19.Nagaland e.Lakshadweep 6.Goa 20.Orissa f.Delfi rahvuslik 7.Gujarat 21

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Referaat India kohta
23
docx

Referaat India kohta

India pereplaneerijad peavad olulisemaks arendu piduriks rahvastiku kasvu. Kultuuri- ja usutavad pooldavad aga suurt perekonda ning seda peetakse ka oluliseks vanaduskindlustajaks. Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 millioni elanikuga Uttar Pradesh, sellele järgnevad tema naaberosariik Bihar ja läänes asuv Maharashtra. Viimane on ka küige linnastunum osariik (linnarahvastiku osatähtsus 55%). Suuremal osal India Vabariigi 25 osariigist ja 7 liiduterritooriumist on oma keel, kombestik, traditsioonid ja ühtekuuluvustunne. Indialaste põhiloomuse määrab usutunnistus. Umbes 83% rahvastikust on kas brahmanistid või hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikonnast. Nad elavad eelkõige Kashmiri osariigis; nende suhted hinduistliku enamusega pole alati hõlpsad

Geograafia → Geograafia
86 allalaadimist
India vabariik
10
doc

India vabariik

ikka veel kergetööstusel ( tekstiili ­ ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina ­ ja keemiatööstus Suure koguse riigi energiast saab India just kivisöe kaevandamisest. Pakutakse, et Indial on ligikaudu 120 miljardit tonni kivisütt reservis, mida jätkuks umbes 120 aastaks. Samuti leidub riigis ka päris palju naftat Maharashtra ja Gujarat'i rannikutel. Kuna India on siiski arengumaa, siis keskmine India elanik ei saa endale suurt midagi lubada peale söögi ja muu hädavajaliku. Peab tunnistama, et India on üks odavaimaid maid maailmas. Elamine Indias on 2-3 korda odavam kui Eestis. India, kus kaks sajandit kestnud koloniaalkord aeglustas majanduse arengut, on praegusajal põllumajandustööstusmaa. Jõudsalt arenev majandus ei ole suutnud siiski viia riiki jõukate maade hulka. Keskmiselt

Geograafia → Geograafia
67 allalaadimist
India RV pärast II MS
20
doc

India RV pärast II MS

Töö jõudis lõpule 1955. aastal. Reformi tulemusena loodi 14 rahvusosariiki ja 7 liiduterritooriumit, mis sisuliselt tähendas India kõige suuremate etnoste lõhestatuse osalist kaotamist mitme osariigi vahel. Andhra Pradeshi osariik pealinnaga Hyderabad loodi juba 1. oktoobril 1953. Siiski jäi Andhra lõplik ühendamine 1961. aastasse. Reform paraku ei lahendanud ka arvukate väiksemate rahvaste taotlust omavalitsuseks. Nad jäid suuremate etnoste haldusliku võimu alla. Maharashtra ja Gujarati probleem lahenes alles Bombay jagamisel 1. mail 1960. Punjab jaotati India parlamendi otsusega 10. septembril 1966 (de facto 1. novembril 1967) Punjabi ja Haryana osariikideks ning Chandigarhi liiduterritooriumiks, kusjuures viimane jäi mõlema osariigi pealinnaks. Võitlus rahvusosariikide küsimuse ümber jäi kestma, sest seni toimunu ei rahuldanud kõiki India rahvusi. Haldusreform jätkus. Nehru valitsuse välispoliitika

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun