Fe3O4 Segaoksiid raud(II;III)oksiid on musta värvi vees raskesti lahustuv kristlane aine, mis tekib kõrgel temperatuuril. Aine on üks peamisi raua oksiide. Sellel on magnetilised omadused ning looduses esinebki magnetiidina.Kunstlikult tekitatakse teda raudesemete pinnale tagakihina kaitseks korrosiooni eest ning seda sellepärast, et ta on kõige püsivam raudoksiid. Tehnikas kasutatakse seda oksiidi ferriidi nime all ning teda kasutatakse magnetofonide, ferriitantennide, tugevate püsimagnetite ja termiitsegu valmistamiseks. FeCl3 Raud(III)kloriid on kõige levinud raud(III)sool - pruunikas kristalne vedelik, mis on väga hügroskoopne ehk seob/imab kergesti vett/niiskust. Raud(III) kloriidil on nõrk kuid terav lõhn. Ainet kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemiseks elektroonsete skeemide valmistamisel, meditsiinis väiksemate haavade verejooksu ning ka ninaverejooksu peatamiseks (3-5% lahust) ning muidu joogivee puhastamiseks ja
Avatus uutele ideedele ja leiutistele ning demokraatia olid asjaolud,mille poolest jaapanlaste olukord erinesid nt hiinlaste omast.1979.aastail hakati konkurentsi pakkuma juba ka ameeriklastele. Jaapanlased asusid tehnilisi uuendusi tootmises rakendama,kokku ostma häid ideid ja patente kogu maailmast.1954.a omndas vähe tuntud Jaapani kompanii Sony juhtiva positsiooni transistorite tootmisel ja pandi alus taskuraadiotele,edasi juba magnetofonide buumile. Kuulsaks sai suur hulk Jaapani firmasid ja kaubamärke nt:Honda,Hitachi,Nissan,Nikon, Mitsubishi, Toyota.1960.a oli majanduse kasvutempo keskeltläbi 10% aastas. Indoneesia.Indoneesia on rahvaarvult maailma kõige suurem isalmiriik ja see võib tulevikus tema positsiooni oluliselt mõjutada.Vabanes Hollandi võimu alt 1949.a,jäädes Hollandiga personaaluniooni. President Sukarno ütles 1954.a.personaalunioonist lahti ja saavutas 1959.aastaks diktaatorivõimu
liitus sellele programmiline loova ülesehitustöö paatos), siis sealtpeale tuli kasutusele mitmesuguseid moodsaid võtteid, vähem pandi rõhku meeldejäävale meloodiale. Eesti kerget muusikat jätkasid rahvuslikud laulud. 1950. aastate muusikasündmuseks ja ühtlasi kaudseks ideoloogilise protesti vormiks kujunesid Tallinna dzässifestivalid. 1960. aastate lõpul levis noorte seas ansambli ,,The Beatles" ja temast innustust saanud ansamblite muusika, millele aitas kaasa magnetofonide üha laienev levik. 1970. aastail levis kantristiil, kusagile ei kadunud ka dzass. 1980.aastail levis osa eriti resigneerunud noorte hulgas nn. punk, mis tähendas punkarliku eluviisi ja välimuse kõrval ka punkmuusikat (Vahtre 2000). 17 11. TEATER 1957. aastal alustas Tallinna Riikliku Konservatooriumi juures tööd esinene kursus lavakunstitudengeid. Noored näitlejad asusid teatritesse 1960
Kirjanike roll ühiskonnas tipnes 1980. aastal 40 haritlase allkirjastatud pöördumises toonase riigivõimu ja ajakirjanduse poole, mille sisuks mure omakeelse kultuuri säilimise pärast. Eesti kerget muusikat jätkasid rahvalikud laulud. Eriti populaarseks kujunes Raimond Valgre lüüriline looming. Dzäss oli mõnda aega põlu all. 1960. aastate lõpul levis noorte seas ansambli ,,The Beatles" ja temast innustust saanud ansamblite muusika, millele aitas kaasa magnetofonide üha laienev levik. Üldisemat ja ülemaailmset laadi konflikte noorte ja vanade vahel avaldus muusikaski. Lugematute noorte unistusteks sai asutada kitarristide ansambel (tekkisid ,,Optimistid", ,,Peoleo", ,,Toomapojad", ,,Virmalised" jt.), vanem põlvkond ei pidanud nende loomingut aga üldse muusikaks. Ajapikku teravused leevendusid, rokk leidis koha nii sümfooniate kui ka Artur Rinne jt. esitatud rahvalike laulude kõrval. Populaarsemate
Eestis leiutas Johannes Hint uue ehitusmaterjali silikaltsiidi, siis ostsid jaapanlased selle valmistamise õigused ära ja panid leiutise tulu tooma. NSV Liidus endas jäi aga silikaltsiidi kasutamine minimaalseks. Kuid see oli pisiasi võrreldes sellega, mis toimus Jaapani metallurgias, masinaehituses ja elektroonikatööstuses. 1954. aastal omandas vähe tuntud Jaapani kompanii Sony juhtiva positsiooni transistoride tootmisel ja pandi alus taskuraadiote, sealt edasi juba (kassett) magnetofonide buumile. Maailmakuulsaks sai terve plejaad Jaapani firmasid ja kaubamärke: Hitachi, Honda, Mitsubishi, Nissan, Nikon, Toyota jpt. 1960. aastatel oli majanduse kasvutempo keskeltläbi 10% aastas, st et kümnendi lõpus ületati kümnendi alguse tase üle kahe korra ja areng ei peatunud ka järgmisel kümnendil. 5.2. Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult
üksikute hoonete näol (näit. Vilen “Mu isamaa on minu arm” Lydia revolutsiooniliste madruste mehiseid “The Beatles”, millele aitas kaasa magnetofonide tüüpe. Sekka polnud välistatud ka mõne lõpul alanud vastuhakk ilmselgelt lagunevale ideoloogiavaba opereti või komöödia lava totalitaarrežiimile küpses Eesti ühiskonnas letulek. Näitlejatöö tehnilist külge reguleeris iseseisvalt ega olnud tingitud vaid poliitilisest nõue, et rakendada tuleb Stanislavski süsteemi, ilmamuutusest Moskvas.
17. Liinimeistrite ruum 35,3 m2 18. Telerite remondiruum 162,2 m2 19. Transistorraadiote remondi osakond 11,6 m2 20. Raadiote remondiruum 60,1 m2 21. Magnetofonide remondi osakond 37,2 m2 22. Puhastuse osakond 16,8 m2 23. Värvimise osakond 19,4 m2 24. Tisleri töökoda 11,6 m2 25. Luksepa-mehaanika osakond 56,3 m2 26
16. Tehnik-reklamaatori ruum 17,4 m2 17. Liinimeistrite ruum 35,3 m2 18. Telerite remondiruum 162,2 m2 19. Transistorraadiote remondi osakond 11,6 m2 20. Raadiote remondiruum 60,1 m2 21. Magnetofonide remondi osakond 37,2 m2 22. Puhastuse osakond 16,8 m2 23. Värvimise osakond 19,4 m2 24. Tisleri töökoda 11,6 m2 25. Luksepa-mehaanika osakond 56,3 m2 26
Asenduskaupade hinna muutus toob kaasa muutuse nõudluses, nihutades seega nõudluskõverat. Täiendkaubad on kaubad mida tarvitatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos. Sellisteks kaupadeks on näiteks film ja fotoaparaat või arvuti riist- ja tarkvara. Täiendkaupade puhul toob ühe kauba hinna (langus) tõus kaasa teise kauba nõudluse vähenemise (suurenemise). Helikassettide täiendkaubaks on näiteks magnetofon. Kui magnetofonide hind kahekordistub, ostetakse neid vähem, mille tulemusena ostetakse ka vähem kassette. 2. Sissetulek. Ka tarbijate sissetulek mõjutab nõudlust. Kui tarbijate sissetulek kasvab, soovivad ja suudavad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. Kui väheneb sissetulek väheneb ka nõudlus. Vaatamata sellele, et sissetuleku suurenemine toob kaasa nõudluse suurenemise enamuse kaupade osas, ei tähenda see, et nõudlus
Asenduskaupade hinna muutus toob kaasa muutuse nõudluses, nihutades seega nõudluskõverat. Täiendkaubad ehk kaaskaubad on kaubad mida tarvitatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos. Sellisteks kaupadeks on näiteks film ja fotoaparaat või arvuti riist- ja tarkvara. Täiendkaupade puhul toob ühe kauba hinna (langus) tõus kaasa teise kauba nõudluse vähenemise (suurenemise). Helikassettide täiendkaubaks on näiteks magnetofon. Kui magnetofonide hind kahekordistub, ostetakse neid vähem, mille tulemusena ostetakse ka vähem kassette. 2. Sissetulek. Ka tarbijate sissetulek mõjutab nõudlust. Kui tarbijate sissetulek kasvab, soovivad ja suudavad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. Kui väheneb sissetulek, väheneb ka nõudlus. Vaatamata sellele, et sissetuleku suurenemine toob kaasa nõudluse suurenemise enamuse kaupade osas, ei tähenda see, et nõudlus suureneks kõigi kaupade osas. Vastavalt sellele, kuidas teatud hüvise
Asenduskaupade hinna muutus toob kaasa muutuse nõudluses, nihutades seega nõudluskõverat. Täiendkaubad on kaubad mida tarvitatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos. Sellisteks kaupadeks on näiteks film ja fotoaparaat või arvuti riist- ja tarkvara. Täiendkaupade puhul toob ühe kauba hinna (langus) tõus kaasa teise kauba nõudluse vähenemise (suurenemise). Helikassettide täiendkaubaks on näiteks magnetofon. Kui magnetofonide hind kahekordistub, ostetakse neid vähem, mille tulemusena ostetakse ka vähem kassette. 2. Sissetulek. Ka tarbijate sissetulek mõjutab nõudlust. Kui tarbijate sissetulek kasvab, soovivad ja suudavad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. Kui väheneb sissetulek väheneb ka nõudlus. Vaatamata sellele, et sissetuleku suurenemine toob kaasa nõudluse suurenemise enamuse kaupade osas, ei tähenda see, et nõudlus suureneks kõigi kaupade osas
Raudne eesriie sulgub jällegi tugevamalt. Kultuuri- ja kunstiinimeste väljasaatmine- hakatakse üsna massiliselt NL-st välja saatma neid kultuuri- ja kunstiinimesi, kes ei nõustunud mängureeglitega, mis võim ette nägi. Kirjanik Brotski, mitmed teised, Solženitsõn, filmirežissöör Tarkovski, dirigent Rostokovits jne. Nn magnetofonirevolutsioon- Läbi muusika toob Lääne kultuuri NL-i. Plaate jõudis veidi vähem, aga magnetofonide laiatarbekaubaks muutumine tõi kaasa ka teatud paradigma muutuse NL kultuuris- sellele ei suudetud kontrolli rakendada. Lääne muusika tulek NL-i erinevaid kanaleid kaudu on väga põnev ja nüansirikas protsess. Humanitaarteaduste suukorvistamine- Väga jõuliselt tungitakse peale ka humanitaarteadustele, nt ajalooteaduse poolest on väga nukker aeg. Ka sotsioloogiale pannakse päitsed pähe ja formaalselt ära nullitakse
annaabi.ee 
