Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi figi t6mmata vdtjendub kivinii hing. Leiukoha jargi (Magnesia linn V8ike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magrnetiidiga. Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk spinni t6ttu. pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn-raud-boor. Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia
läbiminekut mingist pinnast. Elektrinihke voog = = B S cos = Bn S elektrinihe ×pindala D = D S cos = Dn Gaussi seadus: elektrinihke voog läbi kinnise Gaussi seadus magnetvälja kohta: magnetvoog pinna võrdub selle pinna poolt piiratud läbi kinnise pinna võrdub nulliga. Magnetvälja elektrilaengute algebralise summaga jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa jooned. Magnetlaenguid pole olemas Tsirkulatsioonilause elektrivälja kohta: Kogu voolu seadus(ehk magnetvälja elektrostaatilisevvälja tugevuse tsirkulatsioon tsirkulatsioonilause): kõikide magnetiliste (kõikide elektriliste pingete summa piki kinnist pingete summa piki kinnist joont (väljatugevus × joont) võrdub nulliga (liikumisel piki kinnist joone pikkus) võrdub kogu vooluga (kõigi joont tööd ei tehta). Pööriselektrivälja tugevuse voolude summaga), mis läbib selle joonega
Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli). Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektriväli ja magnetväli koos moodustavad elektromagnetvälja (EMV). Püsimagnet Püsimagnet – aine, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti magnetväli on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magnetväljade summa. Aineosakesed omavad magnetvälja oma pöörlemise ehk spinni tõttu. Püsimagneti materjaliks on nt magnetiit. Väga tugev püsimagnet on NIB-magnet ehk neodüüm-raud-boor.
Vaatleme vooluga pooli (solemoidi) magnetvälja pilti (joonis C). Solenoid on kujutatud lõikes, kui solenoidi pikkus on tema diameetriga võrreldeks küllalt suur, siis võib välja solenoidi sees lugeda homogeenseks. Joonisel D on kujutatud püsimagneti magnetvälja jõujooned. Magnetvälja jõujooned on alati kinnised, neil ei ole algust ega lõppu. Kinniste jõujoontega välja nimetatakse pöörisväljaks, magnetväli on seega pöörisväli. Looduses ei ole magnetlaenguid, mis sarnaneksid elektrilaengutega. Magnetinduktsiooni vektor B-> iseloomustab magnetvälja igas ruumipunktis. Võtame nüüd kasutusele suuruse, mis iseloomustab magnetvälja. Suletud tasapinnalise juhtme kontuuri poolpiiratud pinna ulatuses tervikuna.Vaatleme homogeensesse magnetvälja asetatud suletud tasapinnalist juhti (kontuuri). Kontuuri pindala olgu A ja kontuuri positiivne normaal n-> (vektor) moodustagu vektoriga B-> nurga (APLHA) (joonis E).
Juhtmetes on siis nn. juhtivusvool. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 1) Elektriväli võib olla nii potentsiaalne, kui ka pööriseline. See võrrand näitab, et muutuva elektrivälja allikaks on muutuv magnetväli. 2) Tsirkulatsiooniteoreem ehk üldistatud koguvooluseadus. See võrrand näitab, et magnetvälja põhjustab liikuv laeng või muutuv elektriväli. 3) Gauss'i teoreem elektrivälja jaoks. 4) Gauss'i teoreem magnetinduktsiooni vektori jaoks. Tähistab fakti, et magnetlaenguid ei eksisteeri. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtsuse mõttes siinuselist. Vool ja pinge on samas faasis. 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus
Juhtmetes on siis nn. juhtivusvool. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 1) Elektriväli võib olla nii potentsiaalne, kui ka pööriseline. See võrrand näitab, et muutuva elektrivälja allikaks on muutuv magnetväli. 2) Tsirkulatsiooniteoreem ehk üldistatud koguvooluseadus. See võrrand näitab, et magnetvälja põhjustab liikuv laeng või muutuv elektriväli. 3) Gauss'i teoreem elektrivälja jaoks. 4) Gauss'i teoreem magnetinduktsiooni vektori jaoks. Tähistab fakti, et magnetlaenguid ei eksisteeri. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtsuse mõttes siinuselist. Vool ja pinge on samas faasis. 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus
põhjapoolus (orienteerub Maa magnetvälja mõjul suunaga põhja), negatiivsele aga lõunapoolus. Magnetvälja suund valitakse jällegi plussilt miinusele (põhjapooluselt lõunapoolusele) ja nagu elektrostaatikaski, ühenimelised poolused tõukuvad, erinimelised aga tõmbuvad. Pooluste vahel mõjuvaid jõude saab kirjeldada Coulomb'i seaduse tüüpi seosega: 68 kus ja tähistavad magnetlaenguid. Sellise ühikute süsteemi, kus m väljendab magnetlaengut, võttis kasutusele Gauss (magnetiline CGSM-süsteem). Paraku sellega analoogia piirdubki. Kui elektrilise dipooli poolitamisel saame kaks sõltumatut laengut (positiivse ja negatiivse), siis magnetpulga poolitamisel saame kaks väiksemat, kuid samade omadustega magnetpulka, milledel mõlemal on nii põhja- kui ka lõunapoolus. See tõestab, et magnetlaenguid tegelikult ei eksisteeri ning tegu on sootuks teist tüüpi nähtusega.
Seda jõudu vahendab gravitatsiooniväli. 2. Elektromagnetiline (laetud kehad) Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Elektrilise vastastikmõju kirjeldamisel on oluline mõiste elektrilaeng. Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. Magnetvälja kirjeldamine erineb elektrivälja kirjeldamisest, sest siiani pole magnetlaenguid avastatud, kuigi aegajalt tuleb teateid nende avastamisest. 3. Tugev (prooton ja neutron) Tugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. Kuid avaldub ka tuumareaktsioonide korral. 4. Nõrk (elementaarosakesed) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 1 VI kursus Kokkuvõte Vastastikmõju nimetus
50. Magnetväli. Ampere'i seadus Paigalseisvat elektrilaengut ümbritseb elektriväli, liikuvat laengut lisaks veel magnetväli. Magnetväli tekitatakse liikuvate laengute (elektrivoolude) poolt. Teda mõõdetakse tema mõju kaudu liikuvatele laengutele (elektrivooludele). Põhimõtteline erinevus elektri- ja magnetvälja vahel on aga see, et kui on olemas iseseisvaid positiivseid ja negatiivseid elektrilaenguid, mis on elektrivälja jõujoonte allikateks, siis iseseisvaid magnetlaenguid ei eksisteeri. Kui elektrivälja suund tehakse kindlaks positiivsele proovilaengule mõjuva jõu suunaga, siis magnetvälja suuna kindlakstegemiseks kasutatakse kompassinõela, mis muude magnetväljade puudumisel on orienteeritud Maa magnetvälja sihis. Kruvi reegel. Kui kruvi kulgliikumise suund ühtib voolu suunaga juhtmes, siis tema pöördliikumise suund ühtib magnetvälja suunaga ümber juhtme. Ampere'i seadus
ja negatiivselt laetud keha poole (plussilt miinusele). Definitsioonivalemi kohaselt on elektrivälja tugevuse ühikuks njuuton kuloni kohta (1 N/C), mis on samane enamkasutatava ühikuga volt meetri kohta (1 V/m). 3.2.2. Magnetiline vastastikmõju Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. Magnetvälja kirjeldamine erineb elektrivälja kirjeldamisest, sest siiani pole magnetlaenguid avastatud, kuigi aegajalt tuleb teateid nende avastamisest. Püsimagneteid tuntakse juba väga kaua. Nimetus tuleneb Vana Kreeka linna Magnesia nimest, kust leiti kivisid, mis teisi külge tõmbasid. Sellest ajast tehakse katseid püsimagnetitega. Need katsed näitasid, et magneteil on kaks poolust: põhjapoolus (N),millele on omistatud plussmärk ja lõunapoolus (S), mille on omistatud miinusmärk. Samanimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõmbuvad.
vastupidi. 1 Siin on ilmne analoogia elektriväljaga. Iga elektrilaeng tekitab enda ümber elektrivälja, mis mõjutab jõuga teisi elektrilaenguid. Põhimõtteline erinevus elektri- ja magnetvälja vahel on aga see, et kui on olemas iseseisvaid positiivseid ja negatiivseid elektrilaenguid, mis on elektrivälja jõujoonte allikateks, siis iseseisvaid magnetlaenguid ei eksisteeri. Kui elektrivälja suund tehakse kindlaks positiivsele proovilaengule mõjuva jõu suunaga, siis magnetvälja suuna kindlakstegemiseks kasutatakse kompassinõela, mis muude magnetväljade puudumisel on orienteeritud Maa magnetvälja sihis. Kui kompassinõel asetada vooluga juhtme kõrvale, siis ta kaldub voolu magnetvälja mõjul esialgsest sihist kõrvale, nii et tema põhjapoolus on suunatud summaarse magnetvälja sihis.
peale massi ka veel energia. 3. Elektri- ja magnetväljal ( ja seega elektromagnetväljal ) on energia ( mass ja impulss ) ning järelikult suudavad need väljad kui energiaväljad kõverdada aegruumi nii nagu seda teevad kehade massid. Oluline on märkida seda, et elektromagnetväli ise ei ole tingitud aegruumi kõverdusest, kuid on võimeline mõjutama aegruumi struktuuri. 4. Elektrilaengu ( magnetlaenguid looduses ei eksisteeri ) mõju aegruumile kirjeldab üldrelatiivsusteoorias tuntud Reissner-Nordströmi meetriline matemaatika. 115 5. Mida suurem on kehal mass, seda rohkem see aegruumi kõverdab ja sama on tegelikult ka elektrilaenguga – s.t. mida suurem on kehal elektrilaeng ( ehk mida rohkem on väljal energiat ), seda enam kõverdab see aega ja ruumi. Kuid siin peab arvestama seda, et kui
annaabi.ee 
