ja mag lõunapooluse vahelLorentzi jõud-kui vasak käsi asetada nii, et välja- sirutatud sõrmed näitavad pos. Osakesteliikumiskiirust, magnetväli B on suunatud peopessa, siis 90C all väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda F=qvBsin aAine mag läbitavus näitab mitu x on magjõud aines suurem magjõust vaakumis (jõud aines/jõud vaakumisF0)Ferromagneetik- aine, mis tugevdab palju kordi magnetväljasid ja magneetub kergesti (Fe ja kroom)Paramagneetik-aine, mis õige vähe magneetub ja õige pisut tugevdab magnetvälja (AL ja volfram)Diamagneetik-aine, mis nõrgendab magnetväljasid ja peaaegu ei magneetu (vask ja kuld)Magneetiline infosalvestus-perioodiliselt tekitatakse domeene ja hiljem loetakse neid (kassett) Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku
näitab kui tugev on magnetväli.Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned. Kuna jõujoonte suund on magnetvälja suund,siis jõujooned magnetiseeritud keha puhul väljuvad põhjapooluselt ja sisenevad lõunapoolusele.(jon3)(jon4-hobuseraua kujuline, tekib harude vahel ühtlane magnetväli e homogeenmagnetväli) 5)Elektrikõlisti,telefoni ehitus ja töötamine Elektrikõlisti põhiosaks on elektromagnet,mille poolist voolu läbi minekul südamik magneetub ja tõmbab enda vastu terasest ankru.Ankru liikumine vastu südamikku aga katkestab ühenduse liikuvate kontaktide vahel ja ahelas vool katkeb.Voolu katkemise tagajärjel kaob pooli magnetväli,südamik kaotab magneetuvuse ja laseb lahti ankru.Ankur liigub tagasi endisesse asendisse,mille tagajärjel sulguvad uuesti liikuvad kontaktid ja elektromagnetit läbib uuesti vool.Protsess hakkab korduma.Ankru pikenduse otsas on
põhjapoolusele. Magnetvälja erinevates punktides on magnetjõu suund erinev. Jooni,mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nim. magnetvälja jõujoonteks. Vooluga pooli magnetväli, elektromagnet Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas mis on lõunapooluseks. Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. Mõju on suurem , kuna vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. Raudsüdamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Mida suurem on voolutugevus mähises , seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Elektromagneti magnetväli on seda tugevam, mida rohkem on traadikeerde poolis. Maa magnetväli Maa on suur magnet Maakera põhjapoolkeral asub maa magnetiline lõunapoolus, maakera lõunapoolkeral aga maakera magnetiline põhjapoolus. Maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiirguse, kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakeste eest.
vajalik näiteks elektrimootori töölepanekuks. PÜSIMAGNETITE RAKENDUS Kõlarid, maa magnetväli, magnetttahvel, nõrgemad elektromootorid, enamus mõõteriistad. MIS ON ELEKTROMAGNET? Elektromagnet on alalisvooluga juht, mis käitub elektromagnetina. Elektromagnet koosneb rauasüdamikust ja selle mingile osale keritud juhtmetest, mis moodustab magneti mähise. Mähis läbiv vool tekitab magnetvälja, mis on suunatud piki mähise keerdude ühist telge. Sellest magnetväljas magneetub ka rauasüdamik, kusjuures mähise ning südamiku magnetväljad tugevdavad teinteist. Mõistagi määrab tekkiva magnetvälja suuna voolu suund mähises. ----KASUTAMINE: elektromootor, magnetkraana JÕUD VOOLUGA JUHTMETE VAHEL, ISELOOMUSTA -F= K*(I1I2l / d) ning õpik lk 120 joonis 4.13 -Sõltub kahe juhtme voolutugevuse ja pikkuse ( valdav osa, pikkust, mille vältel nad kokku puutuvad) korrutisest, mis on jagatud juhtmete vahelise kaugusega ja vastus
Elektromagnetism Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel. 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob. Elektromagnetväli sõltub: 1)voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli). 2 keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli). Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon
paralleelsed. Jõujoonte suunda saab määrata magnetnõelaga, mis tuleb pooli lähedale panna. Ühe otsa juures on nõel põhjapoolusega, teise otsa juures lõunapoolusega. Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast , mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas, mis on lõunapooluseks. Kui muuta voolu suunda, muutub ka nõelte asend. Elektromagnet = raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas rauapuru magneetub. Mida suurem on voolutugevus mähises, seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Välja tugevus oleneb ka keerdude arvust mähises. Elektromagneti magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolu tugevuse ja suuna muutmise teel. Voolu katkestamisel kaob ka magnetväli. Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektrivoolugeneraatorites. Maa on suur magnet,mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral ja põhjapoolus lõunapoolkeral
Superpositsiooni printsiip: kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor on võrdne üksikute kehade B-vektorite summaga. Solenoid kõrvuti asetsevatest keerdudest koosnev ringjuhe. Kasutatakse kruvi- või parema käe reeglit. B=( 0*I*N)/l (N-keerdude arv) Pöörisväli väli, mille jõujooned on kinnised kõverad. Elektromagnet kujutab endast raudsüdamikku ja sellele keritud mähist(pooli). Voolu juhtimisel pooli raudsüdamik magneetub ja tugevdab magnetvälja. Kasutatakse nt magnetkraanades, valjuhääldis. Inkvinatsioon nurk Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Deklinatsioon nurk geograafilise ja magnetnõela abil määratud põhjasuuna vahel. Lorentzi jõud laetud osakestele magnetväljas mõjuv jõud. Suund määratakse vasaku käe reegliga. Mõjub laetud osakestele risti nii liikumissuuna kui magnetväljaga. F=q*v*B* sin
ühesuguse orientatsiooniga. Sellisel juhul ,,mikrovoolude" magnetväljad liitudes tugevdavad üksteist ja tekitavad antud kehale summaarse magnetvälja. 5. Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad? Püsimagnetite samanimelised poolused tõukuvad teineteisest eemale ja erinimelised poolused tõmbuvad teineteise poole. 6. Mida nimetatakse aine magneetumiseks? Kui paigutada raudese (rauapuru) magnetvälja, siis see magneetub ehk omandab samasuguse võime- tõmmata ligi teisi rauast esemeid. 7. Mida avastas Oersted oma katsega? Oersted uuris vooluga juhtmete mõju magnetnõelale. Ta märkas, et juhtme kohale viidud magnetnõel pöördub voolu sisselülitamisel juhtmega risti. Vastassuunalise voolu korral pöördub ka magnetnõel vastupidi. Sellest järeldas Oersted, et vooluga juhe mõjub nagu ehk vooluga juhtmel on magnetilised omadused. 8. Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud
Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel. 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob. Elektromagnetväli sõltub: 1) voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli). 2) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli). Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon
Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel. 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob. Elektromagnetväli sõltub: 1) voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli). 2) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli). Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon
Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana
Keijo Västrik TTG 10.c 1. Fe2O3 - Raud (III) oksiid Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - hematiit, rooste (hüdratiseeritud raua oksiid), punane raua oksiid, sünteetiline magnemiit Leidumine looduses - on maakmineraal hematiit, leidub inimese veres Omadused - ferromagnetiline (magneetub välise magnetvälja toimel ehk loob oma sisese magnetvälja), tumepunase värvusega, kergesti hapete poolt mõjutatav Kasutamine - rauatööstuses (raua, terase ja erinevate sulamite valmistamiseks), metalliliste ehete ja läätsete poleerimine, kasutatakse pigmendina (ka kosmeetikas) Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist Saamine 1) Raud(III) oksiid on raua oksüdeerumise saaduseks. Seda saab valmistada laboris
suuna määrab vasaku käe reegel Vasaku käe reegel KUI ASETADA VASAK KÄSI NII, ET MAGNETVÄLI SUUNDUB PEOPESSA JA NELI VÄLJASIRUTATUD SÕRME NÄITAVAD VOOLU SUUNDA, SIIS SÕRMEDEGA TÄISNURGA ALL VÄLJASIRUTATUD PÖIAL NÄITAB JUHTMELE MÕJUVA JÕU SUUNDA. Juhtmele mõjuv jõud on alati risti voolu suunaga Elektromagnet • Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada, kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. • Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. • Raudsüdamikuga pooli nimetatkse elektromagnetiks. – mida tugevam on vool mähises, seda tugevam on elektromagneti magnetväli – mida rohkem on traadikeerde poolis, seda tugevam on elektromagneti magnetväli Elektromagnetite kasutamine • Elektromagnetrelee • Mikrofon • Elektrikõlisti Elektromagnetiline induktsioon Laengud magnetväljas Laetud osake magnetväljas Suurust Fl nimetatakse
Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetirga šunt, mis juhib osa mõõdetavat voolu riistast mööda. Šnut vähendab ka mõõteriista takistust. Vahelduvvooluahelates laiendatakse mõõteulatust spetsiaalsete voolutrafodega, mis on mõeldud töötamiseks lühirežiimil. 29. Elektromagnetilised mõõteriistad. Pinge mõõtmine Elektromagnetiliste mõõteriistade mõõtemehhanism koosneb paigalseivast poolist mõõdetava vooluga, mis tekitab magnetvälja. Viimase mõjul magneetub eksentrliselt teljele kinnitatud pehmest terasest ankur ning tõmbub pooli sisse, pöörates telge koos osutiga. Vedru tekitab vastumomendi. Voolu suuna muutumisel magneetub südamik ümber ja tõmbub ikkagi pooli sisse, seega saab seda mõõteriista kasutada nii alalis- kui ka vahelduvvoolu mõõtemiseks. Kasutatakse amper- ja voltmeetrina. Mõõteriist talub lühiaegseid ülekoormusi. Pinget mõõdetakse voltmaatriga, mis rööpühendatakse tarviti või toiteallikaga
Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel. 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob. Elektromagnetväli sõltub: 1) voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli). 2) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli). Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon
nende siseehitust. Töö põhineb lorentzi jõul st et magnetvälja sattunud laeng hakkab liikuma piki ringjoont F=qvBsin. Maa magnetväli-Magnetnõela põhjapoolset otsa nim.selle põhjapooluseks ja lõunapoolset otsa lõunapooluseks.Magnetilise induktsiooni vektori tsirkulatsioon-seisneb selles, et muutv magnetväli tekitab elektrivälja- pööriselektrivälja(kinniste jõujoontega) Aine mõju magnetväljale-aine kas suurendab või vähendab välismagnetvälja. Magnetvälja paigutatud aine magneetub ja hakkab ka ise tekitama magnetvälja. Spinn-elektronil on peale orbitaalsete momentide veel omamomendid. Electron pöörleb ümber oma telje ja sellest nimetus spin.spinn on kõikidel elementaarosakestel, ka laenguta osakestel. Suhteline magnetiline läbitavus- näitab kui palju on magnetiline induktsioon aines suurem kui vaakumis. µ=B(aines)/B(vaakumis). Sõltuvalt µ väärtusest jaotatakse ained 3 gruppi. Diamagneetikud(µ<1) nõrgendab veidi talle mõjuvat magnetvälja ja
Igal sellisel voolul on magnetmoment ja ta tekitab ümbritsevas ruumis magnetvälja. Välise välja puudumisel on molekulaarsed voolud korrapäraselt orienteeritud, mistõttu nende resultantväli on võrdne nulliga. Üksikute molekulide magnetmomentide kaootilise orientatsiooni tõttu on keha summaarne magnetmoment samuti null. Välja toimel omandavad molekulide magnetmomendid eelisorientatsiooni, mille tagajärjel magneetik magneetub st tema summaarne magnetmoment muutub nullist erinevaks. Üksikute molekulaarsete voolude magnetväljad sel juhul enam ei kompenseeru ja tekib väli B'. Magneetumine lihsamalt on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Kõik ained ei magneetu ühetugevuselt. Selle omaduse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet magnetiline läbitavus =B/B0 Näitab, mitu korda on magnetvälja tugevus aines
Magnetvälja tsirkulatsioon mööda pinna kinnist kontuuri võrdub voolude summaga, mis läbivad selle kontuuri poolt ümbritsetud pinda. ❑ Valem: ∮ ❑B (vektor)*dr (vektor) = μ0*Ik ❑ aines: Uder lk 86 39. Dia- ja paramagneetikud. Diamagneetik on aine mille aatomid ei oma magnetmomenti kui nad ei asu magnetväljas. Magnetväljas diamagneetiku aatomid omandavad magnetmomendi, mis on vastassuunaline välise magnetväljaga. Diamagneetik magneetub seetõttu välise magnetvälja tugevusele H(vekt) vastassuunaliselt. Diamagneetikus tekib lisaks välisele magnetväljale sellega vastassuunaline nõrk magnetväli μ 0 J (vekt), seetõttu summaarne väli on väiksem välisest. Seega magneetumus ja magnetväljatugevus on vastassuunalised, kus k‹0 on aine magnetiline vastuvõtlikkus J(vekt)= kH(vekt) . Diamagneetiku magnetiline vastuvõtlikus on antud aine korral konstante suurus, mis ei sõltu välisest väljast ega magneetumuses /k/= J/H
., 6,4-V pinge juures tõmbab süda- mist. piik ankru ligi ja kontaktid sulguvad. Sellest hetkest hak- Magnetilise inertsi tõttu viivitub südamiku deniagnee- l^ab generaator toitma voolutarviteid ning laadima akut. tumine pärast kontaktide lahutamist. Kontaktide väike vib- Kuna generaatori koormusvool kulgeb läbi relee voolu- reerimissagedus aga põhjustab pinge kõikumist välisahe- mähise, magneetub südamik tugevamalt ja hoiab kontaktid las (lambid vilguvad). Selle vältimiseks on lülitatud regu- koos ka sõiduki vibreerimisel. laatori pingemähisega järjestikku kiirendustakv-sti öeneraatori pöörete vähenemisel langeb ka pinge; nii- Ri. Takisti Ri vähendab pärast kontaktide lahutamist voolu pea kui see osutub aku pingest väiksemaks, läbib akust pingemähises, mistõttu südamik demagneetub kiiremini
annaabi.ee 
