Kuna Jaapani aladel on väga mitmete laamade kokkupuutepiirkond siis vulkaaniline tegevus on seal aktiivne. 5. Miks Andide mäestik Lõuna- Ameerikas on tänapäeval üks aktiivsemaid vulkaanilise tegevuse piirkondi? Mis number on see koht joonisel? Number 1. Andid on tekkinud ookeani ja mandrilaama kokkupuutel. Tekivad süvikud, mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid, mis omakorda põhjustavad vulkaanipurskeid. 6. Miks Himaalaja mäestikust on kujunenud maailma kõrgeim mäestik? Himaalaja mäestikus põrkuvad omavahel kokku kaks mandrilaamat, mistõttu laamade servad purunevad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks. Seal on maakoor ka väga paks ning vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale. 7. Miks vulkaaniline tegevus Ida-Aafrika murranguvööndis on väga intensiivne. Mis number joonisel tähistab nimetatud kohta? Number 4
Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt);
Raskema ehk ookeanilaama sev sukeldub kergema ehk mandrilaama alla. Sukeldumispiirkonda nimetatakse aktiivseks ookeani ääreks. Ookeanis tekib selle koha peal süvik: 3 Laamade põrkumisel tekkiva suurema surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ning tekitavad magmakoldeid. Sellises põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. II ookeaniliste laamade lahknemine Ookeanide keskahelikud on niinimetatud litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. magmakolded Algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215 cm aastas
tekitab maapinnal ulatuslikke laavavoole, millest ajapikku sirguvad hiiglaslikud kilpvulkaanid. Koos laamaga liikuv vulkaan kaugeneb pikkamisi fikseeritud magmakoldest ning selle aktiivsus hääbub. Katkematult ülespoole surutavast magmast tekib aga kõrvale uus vulkaan, samas kui hääbuval vulkaanil võtavad aegamööda võimust kulutavad loodusjõud, eelkõige erosioon ja ookeanilainete murrutus. Selliseid statsionaarseid maasisemuse magmakoldeid kutsutakse kuumadeks punktideks. Praegu Hawaii saarestiku noorima saare, Suursaare all olev kuum punkt on samas kohas paiknenud juba umbes 70 miljonit aastat. Seda tunnistab ligi 200 kustunud vulkaani jada, mis jätkub Hawaii saarestikust esialgu üksikute veepinnale kerkivate atollidena, hiljem aga pideva veealuse ahelikuna (Keisriahelik) umbkaudu 3000 km loodesse, ulatudes kaugel põhjas asuva Aleuudi süviku naabrusesse. Suursaarest umbes 50 kilomeetrit kagus on aga kerkimas uus
nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik. Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Subduktsioonivöönditega on ümbritsetud suur osa Vaiksest ookeanist (Vaikse ookeani tulerõngas). o Kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik)
Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla- Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk suke ldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik, Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215cm a. Selles piirkonnas
· Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor
· Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid Joonis 5. Ookeanilaama sukeldumine maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks.
koosnevat süsteemi. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Magmakivimite kuhjudes tekivad neist veealused mäeahelikud, mis üle veepinna ulatudes moodustavad vulkaanilisi saari. OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - Raskem ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Ookeanis tekkib nendesse kohtadesse sügavik. Allapainduva laama kivimid sulavad vahevöö kuumuses ja tekitavad magmakoldeid. Sealt purskub magma maakoore lõhesid kaudu ka maapinnale. Laamade põrkumisel tekib tugev surve, mille käigus pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid mitme tuhande meetri kõrgusteks mäestikeks. Seda kõike saadavad tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda,
Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. • Kui põrkuvad mandrist eemal tekib sügaviku kõrvale vulkaanide rida – vulkaaniline saarkaar ( nagu kahe ookeanilise laama põrkumisel) • Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik • Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. • Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega subduktsioon 3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary Mandrilised laamad on kergemad ookeanilistest laamadest, seetõttu vahevöösse ei sukeldu. Ja vulkaane otseselt ei tekita. Niisuguseid kokkupõrkeid
Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks.
tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) ·Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse
vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. 4 B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik
· Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding
· Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding
annaabi.ee 
