1. Süvikute teke. 2. Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke. n: Mariaani saarestik; Mauna Loa, Hawaii. E Laamade küljetsi liikumine. 1. Murrangute esinemine. 2. Maavärinate esinemine. n: San Andrease mrrang Põhja-Ameerikas. Ida-Aafrika riftivöönd. 4. Vulkaanid. Vulkaane esineb laamade äärealadel, kus: 1) ühe laama serv sukeldub teise alla 2) laamad eemalduvad teineteisest. Vulkaanid jagunevad: 1. Kilpvulkaanideks * räni ja gaasidevaene, väikse viskoossusega, hästi liikuva magmaga. * ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. n: Mauna Loa, Hawaii. 2. Kihtvulkaanideks * ränist ja gaasist rikastatud, suure viskoossusega, halvasti voolava magmaga. * esineb laavakorke. * esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: 1. Maavärinad. 2. Maalihked. 3. Mudavoolud. 4. Lõõmpilved. Purske iseloomu järgi jagunevad: Aktiivsed - pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad vulkaanid.
Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. *Vaikse ookeani tulerõngas. 2Tüüpi: *Koonusekujuline kihtvulkaan, tekib kui on tegemist räni,-ja gaaside rikka viskoosse magmaga. Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused. *Lame kilpvulkaan, tekib siis kui magma on gaaside ja räni vaene ning väikese viskoossusega. MAAVÄRINAD fookus- maavärina kolle Richeri skaala: mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Ühik=magnituut. Seismograaf. Mucalli skaala: mõõdetakse purustust. Ühik=pallid, vaatlus. MILLEST SÕLTUB MAAVÄRINA PURUSTUSTE JA HUKKUNUTE ARV? *tugevusest, ulatusest ja kellaajast
Pärast kolm aastat kestnud mõõdukat aktiivsust järgnes katastroof. Tervelt viis ööpäeva valitses vulkaanist 500 kilomeetri raadiuses täielik pimedus. Välja paiskus miljardeid tonne vulkaanilist materjali, purskepilv tõusis 44 km kõrgusele atmosfääri ning hukkus 60 000 inimest. Sellele kaasnesid keskkonnamõjud, mille tõttu järgnev aasta jäi ilma suveta. Vulkaanipurskeid jaotatakse kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud pursked kaasnevad enamasti ränirikka magmaga vulkaanidega. Plahvatuslikkus tekib sellest, et rõhu vähenedes (nagu juhtub ülespoole tõusva magmaga), halveneb gaaside lahustuvus magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure mahu tõttu vulkaanilõõris pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure viskoossuse tõttu on see raskendatud. Seetõttu purskub plahvatusliku vulkaanipurske puhul välja vulkaaniline tuhk ja kivimid. Efusiivsed pursked on ränivaese koostisega ning gaasid pääsevad kergemini
või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laamteineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on kontinentide kollisioon ning Leimaalaja taoliste mäestike sünd. Kui kaks ookeanilist laama teineteisest lahknevad, täitub nende vahel ruum vahevöös tekkinud magmaga. Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad , tekib nende vahele riftivööndis ookeaniline maakoor. Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes umbes 2-20 cm aastas.
võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad või on lühikesed, tardub juba vulkaanilõõris. 2) kilpvulkaan, liikuv magma liigub maapinnale ja valgub laavavooludena laiali, moodustub lame vulkaanikoonus. Kuumaveeallikas: vesi kuumeneb, tekib aur. Kui auru rõhk on suurem kui veesambal, siis tekib purse, seda nim.geisriks. Pursete vahe sõltub geisrist.Geisreid on Uus- Meremaal, Islandil, Kamtsatkal. Maavärinad tekivad: 1)laamade liikumise tõttu (tektoonilised maavärinad).Levivad
üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt • Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. • Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on kontinentide kollisioon ning Himaalaja taoliste mäestike sünd. • Kui kaks ookeanilist laama teineteisest lahknevad, täitub nende vaheline ruum vahevöös tekkinud magmaga. See kristalliseerub moodustades niimoodi uut ookeanilist maakort. See on ookeanide laienemise aluseks. • Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekib nende vahele riftivööndis ookeaniline maakoor. • Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes u 2-20cm/a.
· külg libisemine ( San Andrease murrang) 3.3. Vulkaanid Vulkaan- mägi, mis on tekkinud magma väljumisel ja selle tardumisel. Tuntumad vulkaanid: Saint Helens, Etna, Lakki Vulkaanid jagunevad tegutsemise järgi: · aktiivsed vulkaanid (laamade piiri aladel) · suikunud vulkaanid · kustunud vulkaanid Magma omaduste järgi liigitamine: · basaltse magmaga vulkaanid, kus S sisaldus on kolandik (25-35%) · andesiitne laama, kus S sisaldus on üle poole (52-65%) · graniitne magma, kus SO2 sisaldus on kuni 75% Vulkaanide jaotus: · kihtvulkaanid- magma omadused: graniitne, väga vähe liikuv, räni ja gaaside rikkas , levik-mandriliste laamade serva aladel, koonuse kuju , kõrge ja kihiline · kilpvulkaanid- magma on basaltne, räni ja gaaside vaene, hästi liikuv/voolav, vulkaani koonus lame, esineb Islandil
ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? Vulkaane jaotatakse kustunuks, suikunuks või aktiivseteks. Vulkaanid võivad uinuda sadadeks, tuhandeteks ja isegi mitmeks sajaks tuhandeks aastaks, kogudes jõudu järgmisteks purseteks. Mida pikem on aeg pursete vahel, seda võimsamad need on. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? Basalse magmaga vulkaanid ei purska vaid pigem voolavad tekitades kilpvulkaanid. Graniitse magma sisaldusega vulkaanid on vaevaliselt voolava ja madala temperatuuriga millest moodustuvad kiht ja stratovulkaanid. Ränirikka magma viskoosus võib olla aga nii suur, et magma ei pruugi vulkaanilõõrist üldse väljudagi või surutakse kraatrisse poorse laavakuplina. Kilp ja kihtvulkaan + pilt Kuidas tekib kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel
aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vlkaani nõlvadel olevad fumaroolid. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada. Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud pursked kaasnevad enamasti ränirikka magmaga vulkaanidega. Asi on selles, et ränioksiid kipub polümeriseeruma, moodustades suuremaid kobaraid, kus ränioksiidi tetraeedrikujulised kristallid on üksteisega tippepidi liitunud. On selge, et mida väiksem on ränisisaldus magmas, seda vähem taolist polümeriseerumist saab esineda. Polümeriseerumisega kaasneb suurem sisehõõre, sest suuremad molekulid ei saa üksteisest nii hõlpsalt mööda libiseda.
4) Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest eemale b)laamad liiguvad üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt 5) Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. 6) Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on kontinentide kollisioon ning Himaalaja taoliste mäestike sünd. 7) Kui kaks ookeanilist laama teineteisest lahknevad, täitub nende vaheline ruum vahevöös tekkinud magmaga. See kristalliseerub moodustades niimoodi uut ookeanilist maakort. See on ookeanide laienemise aluseks. 8) Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekib nende vahele riftivööndis ookeaniline maakoor. 9) Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes u 2-20cm/a.
Etna , Kljutsi Mõnede suurte kraatrite nõlvad võivad aja jooksul magmakolde tühjenedes hävineda ja nende kohal tekivad langatuse tulemusel ümmarguse tasase põhjaga nõod-kaldeerad. Nõo ulatus võib ulatuda mõnekümne km-ni. Kaldeera põhjas võivad kujuneda uued vulkaanikoonused ,mis on kaldeera seintest eraldatud ringikujulise nõoga . Laamade kokkupõrkevööndis on magma pärit osaliselt mandrilise laama alla sukeldunud basaltsest merepõhja laamast. Kerkiva magmaga seguneb ka mandrilise maakoore kiviainest. Nii tekib happeline( SiO2) magma, mis on tunduvalt paksem, ja alla 1000 kraadise temperatuuriga. See ei voola eriti kiirest enne tardumist. Pursked on enemasti plahvatuslikud. Kui sulaaines kerkib, rõhk alaneb. Magmas sisalduvad gaasid üritavad välja tungida, kuid sitke kivimmass takistab. Rõhk magmakoldes tõuseb kuni vulkaan võib plahvatada, paisates välja tohutul hulgal gaase, tuhka, kive.
põrkeservadeks ja nihkuvateks e. nihkeservadeks. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Tõukeservad paiknevad ookeanide keskmäestike alal, mis esinevad kõigis ookeanides, moodustades ligikaudu 70 000 kilomeetri pikkuse ühtse veealuse mäestikusüsteemi. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Ookeani keskmäestiku kohal tõusev konvektsioonivoog lahkneb kahele poole ja tõukab maakoorelaamad laiali, varsti täituvad maakoore lõhed basaltse magmaga. Nii tekib rifti vööndis uut ookeanilist maakoord pidevalt juurde. Seetõttu niinimetatud "noored" ookeanid, nagu Atlandi ookean ja India ookean laienevad. See protsess on väga aeglane, vaid 2-15 sentimeetrit aastas. Laienev ookeaniline maakoor lükkab enda ees laiali ka samade laamade koosseisu kuuluvad mandrid. Õhukene vedel astenosfäär etendab seejuures otsekui määrdekihi osa, mille pinnal lotisfäärilaamad sujuvalt edasi libisevad.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe
suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevad ühe osa isepuhastusega, lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. Kus võib leida termofiilseid mikroorganisme Kuumaveeallikates, Vulkaanilistes väävliallikates, Mere põhjas (magmaga kokkupuute alad), Eriti arhebakterite hulgas, metanogeenid ja väävli oksüdeerijad, Tahkemad membraanid, rohkem küllastunud rasvhappeid, termostabiilsed valgud ja ribosoomid, väikesed rakud Nimeta mõni miktoob, mida kasutatakse reostuse indikaatorina - Escherichia coli Dünaamika 2 põhitüüpi - 1)välisfaktorite rütmilistest muutustest tingitud - ööpäevane ja sesoonne dünaamika, aastatevahelised erinevused, mis on tingitud Päikese tsüklitest; 2)suktsessioon - ühe
Batoliit suurim, ebaegulaarse kujuga, reeglina sügavusse laienev põhiliselt happeliste tardkivimitega põikintrusiiv, paksus 10-20km, pindala moodustab 1000-10 000 km2 Stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistuspind alla 100km2 Daik magmakivimeist täitunud lõhe Sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud plaatja kujuga, sageli "mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega. Nekk kunagine vulkaanilõõr, mis tekkis magmaga, magma tardus seal, üldine kivim kulutati ära ja järgi jäi nekk (ainult seesmine magmakeha) Lakkoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte võlvjalt ülessurunud magmakeha, rööpne magmakeha, 5-6km läbimõõt, kuplikujuline struktuur 25. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Keskpurskevulkaanid: purse toimub vulkaanikuhiku keskmes all asuvast magmakambrist tõusva ja
seda omakorda põhjustab kuum tuum. · Kui kaks ookeanilist laama või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam üksteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning ookeaniline laam surutakse vahevöösse. · Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on Himaalaja-taolise mäestiku teke. · Kui kaks ookeanilist laamateineteisest lahknevad, täitub nende vaheline ruum vahevöös tekkinud magmaga. Selle kristalliseerumisel moodustub uus maakoor ja ookean laieneb. · Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekib kontinentaalne rift ning selle laienemisel võib sinna kujuneda ookean, nt praegune Punane meri on beebiookean. Laamade servaaladel esineb pingete tõttu sageli maavärinaid ja vulkaane. Kuuma täpp - Sõltumatult laamade liikumisest esineb vulkaanilisi saari, mis reastuvad vanuse järgi nt Hawai saared
Sekundaarne ülavahevöö osas laiali valgunud süvavahevöö pluumist toidetud. Tertsiaalne litosfäärne vulkanism. Ei ole seotud süvavahevööga. Superpluumid? otse süvavahevööst väga suur pluum. Nii Aafrika(anomaalselt tõstetud manner) ja Vaikse Ookeani all on suuremad pluunid. Maakera vastaskülgedel. Kuuma täpi geoloogia veel üks element. Suured radiaaldaikide parved. Kui pluum kergitab maakoort, siis tekkivad sellesse lõhed, mis täituvad magmaga. Atlandi ookeani avanemise aegse tektoonilise pildi rekonstrukteerimisel on näha radiaaldaikide parved kõigil tänastel mandritel, mis sobivad teooriaga, et enne atlandi ookeani avanemist oli mandrite vahel superpluum, mis tekitas kõigile tollal koos olnud mandritele daike, mis on näha ka tänapäeval. On tõendeid, et maa ajaloos on olnud perioode, kus vulkaaniline aktiivsus oli palju intensiivsem kui tänapäeval. Krakatau purskel 1883 paisati välja 18km3 materjali. 30Ma.t
annaabi.ee 
