Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Magevee puudus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veevarud, magevee, naftareostus, veepuudus, fourth, hispaania, väetamine, joogivee, globaalprobleem, majapidamine, veereostus, üleväetamine, saasteohus, põhjavesi, kurnav, vähenenud, tooma, mehaaniline, veekogudesse, perioodidel, joogiveena, destilleerimine, vihmavee, tarvitama, kahjulikku, tabada, suuremaksNaftareostus põhjustab loomade hukkumist http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200711/200x200/115633_1280_OilSlick20.jpg Lahendused Veetarbimise vähendamine Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud ( vihmavee kogumine , merevee destileerimine, liustukuvee kasutamine ) Vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine ( veevarudeks kuivadel perioodidel) Õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses Heitvete puhastamine http://2.bp.blogspot.com/_oW8s2oAvAVI/TL7w0oRut_I/AAAAAAAAAPE/SyYK0tCn8v8/s1600/india.jpg Veeprobleemid Eestis Puhast vett külluses Eesti inimestel isiklikud veevarud (kaevud , tiigid ) Veekogude reostatuse põhjuses on väetised ja reovesi Inimesed raiskavad vett liiga palju http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/EU_location_EST
Veepuudus Nimi, klass Tallinn 2008 Veepuudus on... · ... ebapiisav kogus magevett joogi tarbeks. · Kuigi Maast on kolm neljandikku kaetud veega, on vaid tühine osa sellest mage vesi. · Kogu maailma veevarust on ainult alla 1% joogikõlbulik Veepuudust esineb... · PõhjaAafrika riikides · LähisIda riikides · Mehhikos · Pakistanis · LõunaAafrikas · Hiinas · Indias Veepuudus piirkonniti Põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%
arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); · Õigeaegne väetamine põllumajanduses; · Läbimõeldud niisutussüsteemid; · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);
Saastumine: põhjused ja tagajärjed Mis on saastumine? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õhu saastumine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level (1) Põhjused Fossiilkütuste põletamine Tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine Põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) Jäätmekäitlus Vulkaanid, metsapõlengud, välk (2) Tagajärjed Happevihmad Sudu Osoonikihi kahanemine Kasvuhooneefekt (3) Vähendamisvõimalused Ühistranspordi kasutamine Uute puude ja muude taimede istutamine
Magevee puudus Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks. Enim magevett kasutatakse põllumajanduses, tööstustes ja majapidamises. Probleemi on põhjustanud- maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veereostused arengumaades, naftareostused. Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikus. Naftareostused põhjustavad loomade hukkumist. Kuidas vähendada magevee puudust? -Veetarbimise vähendamine. -heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline.) -õigeaegne väetamine põllumajanduses. -läbimõeldud niisutussüsteem. -vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse. -veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) - vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. -liustikuvee kasutamine joogiveena. -merevee destilleerimine. -vihmavee kogumine.
ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda kasutatakse valesti ning saastatakse seda viimast raasukesti. 1.Veekriis Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt ja valesti, kuna mõnes kohas on suur veepuudus ja surrakse sellesse, kuid teisal teevad muret üleujutused ja vett on ohtralt saadaval. 1 Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada.2
Eralduvad gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks. Prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemis seadmed. Veekriis ja veekogude reostumine Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300-1000l vett.Vett tuleb tarbida mõõdukalt. Mis on probleemi põhjusteks? * Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% * Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus,tööstus ja kodune majapidamine * Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades * Naftareostus * Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine * Veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Probleemi tagajärjed * Naftareostus põhjustab loomade hukkumist * Veekogude eutrofeerumine * Mürkained kogunevad organismidesse * Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut * Magevee puudus paljudes piirkondades. Probleemi lahenduseks on veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine,
veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);
veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);
Lahendused õhusaaste vähendamine, põlevkivielektrijaamades uuendada tehnoloogiat, taastuvenergiaallikate kasutamine, elektrienergia säästlik kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt. Põhjused magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus, maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veekasutus tööstusriikides 220 l inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed nahahaiguste levik, mageveepuudus, naftareostus põhjustab loomade hukkumist, veekogude eutotrofeerumine, mürkained kogunevad organismi. Lahendused veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine,
Lahendused õhusaaste vähendamine, põlevkivielektrijaamades uuendada tehnoloogiat, taastuvenergiaallikate kasutamine, elektrienergia säästlik kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt. Põhjused magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus, maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veekasutus tööstusriikides 220 l inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed nahahaiguste levik, mageveepuudus, naftareostus põhjustab loomade hukkumist, veekogude eutotrofeerumine, mürkained kogunevad organismi. Lahendused veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine, läbimõeldud
selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel
· Koosluse ruumiline strtuktuur on maksimaalselt liigestunud · Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga Tasakaal · Koosluse võime muutustele vastu seista · Püsivus populatsioonide võime püsida teatud suuruses · Taastumine koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust Eesti ökosüsteemid · Mets 48% · Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23% · Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. · Läänemeri Keskkonnamuutuste tagajärjed · Kohastumine ja kohanemine · Pärilik kohastumine genotüüp · kohanemine ehk aklimatisatsioon fenotüüp Mürgiresistentsus · Üks milligramm mürki taimekilos tõuseb jäneses 10, rebases 100 ja kotkas 1000 milligrammi mürgini kehakaalu kilo kohta BIOINDIKATSIOON · Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
