Pseudoteadus Pseudoteadus ehk libateadus on ideede kogum mis esindab end kui teadust, kuid samas ei vasta see kriteeriumile, et seda saaks teaduseks kutsuda. Sõna ,,Pseudo" tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab valet või näilisust. Esimest korda võttis sõna ,,pseudoteadus" kasutusele Prantsuse füsioloog François Magendie, keda peetakse eksperimentaalse füsioloogia teerajajaks. Teaduse ja libateaduse eristamine on mõnikord raske. Üks populaarne ettepanek piiriks kahe teaduse vahel on falsifitseeritavuse kriteerium, kõige märkimisväärsemalt panustas sellesse filosoof Karl Popper. Karl Popper oli üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe, kes kirjutas palju sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas
Laevaga karile sõitnud meremehed, kes üheksa päeva sõid-jõid vaid suhkrut ja rummi, kogesid midagi karmi: lood, mida nad rääkisid, tekitasid tõsiseid avalike suhete probleeme suhkru müüjatele [pushers]. See juhtus 1793. aastal, kui suhkrulastiga laev karile sõitis. Viis ellujäänud meremeest päästeti pärast üheksapäevast üksildust. Nad olid väga raskes seisundis, olles söönud-joonud vaid suhkrut ja rummi. Väljapaistev prantsuse füsioloog F. Magendie sai sellest juhtumist inspiratsiooni ja tegi hulga katseid loomadega. Tulemused avaldas ta 1816. Nendes katsetes toideti koeri ainult suhkru, oliiviõli ja veega. Kõik koerad surid. Karilesõitnud mehed ja prantsuse füsioloogi eksperimendid koertega tõestasid ühte asja: suhkur palja dieedina on hullem kui mitte midagi. Palja veega saab päris pikka aega elada. Suhkur ja vesi tapavad su. Inimesed (ja loomad) "ei suuda elus püsida, olles suhkrudieedil".
hingamine. Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve. Seljaaju: Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib tingimatuid reflekse. Seljaajust lähtub 31 paari närve. Inimese aju ''küpseb'' kuni 21. eluaastani (30.eluaastani, Yale´i ülikooli uuring) Seljaaju- Dorsaalsesse sarve sisenevad kiud toovad sensoorse info sensoorsetelt retseptoritelt. Ventraalsest sarvest väljuvad kiud kannavad motoorse info lihastesse. Bell-Magendie seadus: seljaaju dorsaalne osa(pealmine) on sensoorne ja ventraalne osa(alumine) motoorne. 4. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Spiraalnärvid-iga seljaaju segment saab närvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse
Laevaga karile sõitnud meremehed, kes üheksa päeva sõid-jõid vaid suhkrut ja rummi, kogesid midagi karmi: lood, mida nad rääkisid, tekitasid tõsiseid avalike suhete probleeme suhkru müüjatele [pushers]. See juhtus 1793. aastal, kui suhkrulastiga laev karile sõitis. Viis ellujäänud meremeest päästeti pärast üheksapäevast üksildust. Nad olid väga raskes seisundis, olles söönud- joonud vaid suhkrut ja rummi. Väljapaistev prantsuse füsioloog F. Magendie sai sellest juhtumist inspiratsiooni ja tegi hulga katseid loomadega. Tulemused avaldas ta 1816. Nendes katsetes toideti koeri ainult suhkru, oliiviõli ja veega. Kõik koerad surid. Karilesõitnud mehed ja prantsuse füsioloogi eksperimendid koertega tõestasid ühte asja: suhkur palja dieedina on hullem kui mitte midagi. Palja veega saab päris pikka aega elada. Suhkur ja vesi tapavad su. Inimesed (ja loomad) "ei suuda elus püsida, olles suhkrudieedil".
• Friedrich Bessel. Esimesed uurimused reaktsiooniaja kohta. Süstemaatilised erinevused. • Vaatleja mõju vaatlustulemustele. • Lahknevus objektiivse ja subjektiivse reaalsuse vahel – seetõttu huvi tõus füsioloogia vastu. Füsioloogid uurisid sensoorse simulatsiooni seost aistingutega. • Füsioloogia uurib bioloogilisi protsesse, mille abil inimene suhteb materiaalse maailmaga. Kuidas sensoorne info leiab väljenduse teadvuses. Bell-Magendie Seadus • 1811. a. Charles Bell - sensoorsete ja motoorsete närvide anatoomiline ja funktsionaalne erinevus. Levitas tulemusi vaid sõprade seas. • Eristati aistingute ja liigutuste uurimine närvifüsioloogias. Ehk ka eri piirkonnad ajus? • Francois Magendie – 11. aastat hiljem sõltumatult sama tulemus. • Avastus vihjas, et võivad olla ka eraldi sensoorsed ja motoorsed piirkonnad ajus, mida hiljem tõestas Müller. Johannes Müller (1801-1858)
Bernard) ja Saksamaa (C. Ludwig) (mõlemast mehest kohe edaspidi pikemalt). Arenes spetsialiseerumine, süvenev trend oli katseline eluprotsesside mõjutamine, mida soodustas leviv katseloomade kasutamine (ka neil hakati rakendama anesteesiat). Valdkonna arengut toetas mikroskoobi areng ning arstkonna poolne erialase hariduse väärtustamine. Prantsuse füsioloogiakoolkonnale andsid hoo haiglate areng, st arstide spetsialiseerumine ja kliiniline õpe, samuti veterinaaride panus. Francois Magendie (1783-1856) oli sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, sõnastas Bell-Magendie seaduse, mille kohaselt valitseb sensoorsete ja motoorsete närvide vahel anatoomiline ja funktsionaalne erinevus. Selle seaduse autorluse üle käib vaidlus. Britid väidavad, et esmaavastajaks oli Charles Bell (1774-1842). Viimane oli anatoom ja sai lahates 1811. aastal informatsiooni vaid motoorse osa kohta. 1822. aastal aga, tehes katseid elusloomadel, näitas Magendie, et selgmise
füsioloogilised uuringud", ,,Üldine anatoomia lisaks füsioloogile ja meditsiinile". Tegeles ka kudede õpetusega. Leidis 21 kudet. Kudedel 2 omadust: kontaktsioon, lõõgastumine. *Haller arendas edasi eksperimentaalset füsioloogiat. süda, maks, sapp, seedeprotsessid. Tsehhi teadlane Proharski kirjeldas seljaaju eesmisi ja tagumisi juuri, arendas teadmist närvirefleksidest. Arvas, et närvid seovad ja ühendavad. Prantsuse füsioloog Magendie tegeles valkudega, leidis eluks vajalikud valgud. Tegeles ka veresoonkonna uurimisega. Avastas, et veresoonkonnal suur osa mürkide imendumisel kudedesse, lõi mürkide toime õpetuse ,,Kõik füsioloogilised teadmised peavad põhinema katsetustel". Elusorganismidel, mitte inimestel. Tegeleti diabeedi uurimisega olulised kliinilised vaatused. 19.sajandil pandi alus ka õendusele kui teadusele. Võeti kasutusele tuimestavad ained. Surdi haavapõletikku
Listerit, kes võttis kasutusele haavade ja ka kogu operatsiooni keskonna puhastamiseks karboolhappe. Kuna aga see ühend on ärritava toimega nii haavadele kui arstidele siis asendub antiseptika peagi aseptikaga (mikroobide hävitamine füüsikaliste vahenditega ja operatsiooni keskkonna steriilsus) Füsioloogia esiletõus 18. sajandi lõpus hakkab välja kujunema eksperimentaalfüsioloogia, mis põhines vivisektsioonil(katsetused loomadega). Tähtsal kohal: Francois Magendie sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, tema katsed paraku viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale Claude Bernard Magendie õpilane, kelle unistuseks oli eksperimentaalmeditsiini loomine, mis ühendaks füsioloogiat, patoloogiat ja ravi. Andis oma töödega palju endokrinoloogiale. Lõi diabeedi teooria. Ta väitis, et ,,füsioloogia on
filosoofia. Tema jaoks oli tingimata oluline mõista enne reaalteadusi kui hakata hindama keerukat ja kompleksset inimühiskonda. Tema vaatenurgast aitab see määratleda üksikasjalikult sotsioloogiliste meetodite empiirilised eesmärgid. Positiivsest sotsioloogiast peab enne aru saama, et mõista üldse teisi teadusi. “Psühholoogiast ei saa teadust.” Füsioloogilised avastused ja eksperimentaalpsühholoogia teke Sir Ch. Bell, F. Magendie (19.saj): erinevad mentaalsed funktsioonid on vahendatud erinevate anatoomiliste struktuuride poolt (B-M seadus) on teatud tüüpi närvid, mis stimuleerivad tajumist. J. Müller – spetsiifiliste närvienergiate doktriin; 5 eri tüüpi närve, mis sisaldasid neile iseloomulikku energiat Fr. J. Gall – kelle ideed olid frenoloogia aluseks. Selle õpetuse järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimeste vaimsete võimete ja iseloomu üle
1828. a aga tegi Wöhler katse, mis näitas, et saab kunstlikult toota orgaanilist ainet (karbamiidi). Lisaks tehti katseid, mis kinnitasid, et organismis muutub mõni (orgaaniline) hape veelgi keerukamaks organism seega sünteesib.) 2. Eksperimendi areng (eksperimentaalfüsioloogia, -farmakoloogia, vivisektsioon). 18. sajandi lõpus hakkab välja kujunema eksperimentaalfüsioloogia, mis põhines vivisektsioonil. Siinjuures mainitakse Göttingeni professorit A. Hallerit. Francois Magendie (1783-1856) oli sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, tema katsed paraku viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale (nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed). 1876 laienes Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Loomakaitse viis omakorda teadusparkide loomiseni (,,loomapiinajad" sunniti ülikoolikampustest välja kolima).
annaabi.ee 
